astus liikmeks küll samal aastal, kuid kuulus erinevasse vahetusse. Tõuke Filiae Patriae liikmeks astumiseks sai ta Kadi Tarandi sõnul just korporatsiooni taasasutajalt ja parimalt sõbralt Maris Jesselt.
“Meie korporatsiooni taasasutajate seltskond oli väga väike ja selles Evelini ei olnud,” kinnitab Kadi Tarandi sõnu ka Margit Nirgi, kes oli pärast sõda Filiae Patriae esimene sisseõnnistatud liige. Kui ma palun Nirgil korporatsioonikaaslast Evelin Ilvest iseloomustada, vastab too: “Me oleme seal kõik õed ja mul ei ole võimalik ühte pereliiget eelistada teisele.”
Kirikuõpetajana töötava Margit Nirgi sõnul oli 1989. aasta aeg, mil Eesti saatus oli veel otsustamata, kuid inimesi oli haaranud usk Eestimaa vabadusse.
Korporatsiooni taasasutajaliikme, kartograafia erialal töötava Leida Lepiku sõnul võib 1989. aasta liikmete karakterid kokku võtta ühe lihtsa sõnaga – vaprus.
Kuna Eesti kuulus veel Nõukogude Liitu, oli Lepiku sõnul naiskorporatsiooni isamaaline mõtlemine riskantne tegevus. Ka tema nimetab, nii nagu Nirgigi, korporatsiooniliikmeid õdedeks ja perekonnaliikmeteks.
Filiae Patriae taasasutamise juures olnud Maris Jesse on andnud Tartu Ülikooli Kliinikumi siselehele intervjuu, milles ta rõhutab, nagu ka Evelin Ilves oma 2009. aasta Eesti Ekspressi artiklis, et ka tema parimad sõbrad pärinevad ülikooliaegadest ja naiskorporatsioonist.
Nii nagu paljudele teistelegi 1980ndate teisel poolel Tartu Ülikooli astunutele, meenuvad Jesselegi kõrgkooli põnevamate hetkedena need, mis on seotud Eesti taasiseseisvumisega.
Näiteks 1988. aasta muinsuskaitsepäevad, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi maja esine plats ja naabertänav olid rahvast täis. Jesse sõnul kuulati kõnesid ja ei suudetud uskuda, kas see kõik on tõesti võimalik. Jessele meenuvad eredalt ka volbriööde tähistamised korporatsioonis, millest ta liikmena alati osa võttis.
Siinkohal on oluline mainida, et Evelin tutvus 1997. aastal Toomas Hendrik Ilvesega just Tartus – korporatsiooniga volbriööd tähistades.
Üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae liikmeks olemise kohta on Evelin ise öelnud, et ta kehastas esimest korda Eesti eest seismist läbi iseenda. Sama korporatsiooni liikmeks astus 1991. aastal Evelini eeskujul ka temast kaks aastat noorem õde Eilike Tõnissoo (neiupõlvenimega Int), kes õppis Tartu Ülikoolis, nii nagu Evelingi, meditsiini.
Korporatsiooni tegevus polnud aga kaugeltki ainus, mis esimese leedi meeli ülikooliajal paelus ja erutas.
Kursuseõde Chris Ellermaa sõnul oli Evelinil meditsiiniõpingute kõrval kinnisidee õppida psühhiaatriat ning ta käis Tartu psühhiaatriakliinikus arstiabilisena isegi tööl. Ka Evelin ise on meedias kinnitanud, et tegelikult oli tal kindel plaan minna pärast üldarsti diplomi saamist edasi teadustööle ja kaitsta kraad psühhiaatrias. Tema õpinguid segas aga tema enda sõnul ülikoolis vastu võetud uus seadus, mis oleks noore psühhiaatriahuvilise veel kaheks aastaks üldmeditsiini õppima sundinud. Need plaanid aga Evelinile ei sobinud.
“Evelinil oli psühhiaatria vastu meeletu huvi ja ta käis kogu aeg psühhiaatriakliinikus tööl, arstide ja haigete tegevust jälgimas,” meenutab kursusekaaslane Chris Ellermaa.
Ta oli mõnevõrra üllatunud, miks otsustas Evelin psühhiaatriaõpingud äkki katki jätta.
Ühe anonüümsust palunud isiku sõnul soodustas Evelini huvi psühhiaatria vastu ka Evelini enda tervis. Esimene leedi kannatas ülikooliõpingute ajal endokriinilise depressiooni all.
Endokrinoloogia on arstiteaduse haru, mis tegeleb sisenõrenäärmete haigustega. Sisenõrenäärmed nagu ajuripats, kilpnääre, neerupealised ja kõhunääre on olulised organismi sisekeskkonna stabiilsuse ja sobivuse tagajad ning nad valmistavad erilisi aineid – hormoone, mis satuvad verre ja toimivad üle kogu organismi ning mõjutavad meie tujusid ja käitumist.
Endokriinilise depressiooni tõttu tekkinud Evelinil ülikooli ajal söömishäired, mille kestel on ta anonüümsust palunud lähedalseisva isiku sõnul kaalunud kord 45 kilogrammi, kuid ka kaks korda rohkem.
Varalahkunud, kunagine Tartu Ülikooli psühhiaatriakateedri juhataja Jüri Saarma oli mitte ainult Evelini õppejõud ja eeskuju, vaid ka inimene, kes tõi esileedi sellest haigusest enne ülikooli lõpetamist välja. Söömishäiretega võitleb Evelin Ilves anonüümsust palunud allika väitel aga kuni tänaseni ja just seetõttu on toitumisega seotud probleemid talle siiani südamelähedased.
Aga ikkagi, miks ei olnud suur psühhiaatriahuviline Evelin Ilves valmis kaheks järgnevaks õpinguaastaks, et saada kätte ihaldatud kraad?
Olgu siinkohal mainitud, et ka tema tulevase abikaasa Toomas Hendrik Ilvese meeli köitis Eveliniga sarnaselt inimkäitumine ja ta on lõpetanud USA Columbia ülikooli psühholoogiaerialal.
Evelin ise on psühhiaatriaõpingute katkestamise põhjuseks toonud armastuse temast aasta noorema Karli Lamboti vastu, kellega ta ülikooli ajal abiellus ning kelle nime ta lõpuaktusel kandis.
NELJAS PEATÜKK
Abielu Karli Lambotiga – nagu õde-venda
Kuigi Evelin Ilves ja Karli Lambot õppisid Tartu Ülikoolis erinevaid erialasid, viis saatus nad kokku õppevälise töö kaudu üliõpilasseltsides.
1990. aastal ilmunud tudengilehe Universitas Tartuensis esikaanelt leiab tulevase presidendiproua esimese esikaanefoto.
Reklaamhüüdega “Valige Evelin ja unelmaist saab tegelikkus” kandideeris ta Tartu üliõpilasedustuse juhi kohale. Toona Evelin Inti nime kandnud noore särtsaka tudengi valimisloosung oli pilkupüüdev ning lisaks unelmate täideviimise sõnumile kandis see ka kuulsa Rooma imperaatori Julius Caesari sõnumit veni, vidi, vici (tulin, nägin, võitsin).
Enesekindla reklaamiga esinenud Evelin võitiski konkursi ja asus Tartu üliõpilasedustust juhtima laia särava naeratuse saatel. See oli tulevase presidendiproua esimene suurem läbimurre, mis kinnitab tema lapsepõlvesõprade, õpetajate ja kunagiste koolikaaslaste esitatud väidet, et Evelinil oli kindel plaan massist eristuda ja elus läbi lüüa. Lubatud unelmaist tegelikkuseni jõudmisel oli tal endal aga käia veel üsna pikk teekond.
Sportliku olemisega Karli Lambot on kummalisel kombel oma välimuselt pisut sarnane president Toomas Hendrik Ilvesega. Mõlema mehe ümarad näojooned annavad selgelt märku Evelini maitsest. Nende otsaesine juuksejoongi kulgeb ühtemoodi. Ainult et Karli Lambot ei kanna Toomas Hendriku moel prille. Kahe mehe pilte kõrvutades võib nende vahel märgata sarmikat sarnasust.
Kohtla-Järvel sündinud ja üles kasvanud Karli Lambot astus Tartu Ülikooli kaks aastat Evelinist hiljem, 1988. aastal. Majandusteaduskonda asus ta õppima pärast sõjaväge ja sai sinna raskusteta kohe sisse. Nii nagu arstiteaduskonnaski, oli nõukogude aja lõpp ja Eesti vabariigi algus ka majandustudengite jaoks keeruline, kuid huvitav periood.
“Kooli osas oli tudengitel muidugi suhteliselt raske,” meenutab Karli Lamboti kursusekaaslane Ilmar Tälli, “vabariigi tulekuga püüdis ülikool Euroopaga sammu pidada ja muutis pidevalt õppekavasid ja seadusi. See tegi õpingud segaseks, sest kohustuslikke aineid tuli kogu aeg juurde ja õpingud muutusid pikemaks.”
Teisalt oli uue aja algus majandustudengite jaoks kordumatu etapp.
“Siis sai ju hakata kooli kõrvalt kohe ise äri tegema,” naerab audiitorina töötav Tälli, kelle sõnul pikenesid paljude majandustudengite õpinguaastad mitte ainult kooli tehtud seaduste tõttu, vaid ka seepärast, et tudengid hakkasid tegelema suhteliselt vara äri kui sellisega.
Karli Lambotiga koos 1995. aastal Tartu Ülikooli rahandus- ja krediidiosakonna lõpetanud Peep Remmelg meenutab kursusevenda kui toredat inimest.
“Ülikooliajal ajas Karli palju üliõpilasseltsi asju ja mind see teema väga ei huvitanud,” ütleb eraettevõtte juht Remmelg, “ma olin siis rohkem spordipoiss.” Karliga koos meenub talle hägusalt ka Evelin, kes oli oma majandustudengist peigmehele truuks kaaslaseks.
“Evelin ajas aktiivselt korporatsiooni asju ja Karli tegeles üliõpilasseltsiga. Eks nad sealtpidi ka omavahel kohtusid,” lisab Remmelg.
“Ma