muuta, siis on tulemuseks midagi muud, mitte depressiooniseisund.
Nüüd aga, olles õppinud oma uut teadlikkust ära kasutama, võite te hakata aju abil looma seisundeid, mis aitavad teil elada oma elu soovitud kvaliteediga. Näide: kuidas sattuda frustratsiooni või depressiooni? Kas te võtate selleks millegi ja kujutate seda ette enda ees kõrguvana? Kas te räägite endaga kurval häälega? Aga kuidas tekitada ekstaasi, lõbusust? Kas te kujutlete erksaid pilte? Kas need liiguvad kiiresti või aeglaselt? Millist hääletooni te endaga rääkides kasutate? Oletame, et keegi armastab oma tööd, aga teie mitte – kuid tahaksite seda armastada. Tehke kindlaks, mida ta teeb, et seda tunnet tekitada. Te üllatute, kui kiiresti te suudate end muuta. Olen näinud inimesi, kes on käinud aastaid ravil, kuid on minu meetodiga suutnud muuta oma probleeme, seisundeid ja käitumist sageli vaid minutite jooksul.
Frustratsioon, depressioon ja ekstaas ei ole ju lõppude lõpuks asjad. Need on protsessid, mis on tekitatud spetsiifiliste kujutluspiltide, helide ja füüsilise tegevuse kaudu, mida inimene juhib kas teadlikult või ebateadlikult.
Kas te mõistate, kuidas nende vahendite efektiivne kasutamine võib muuta teie elu? Kui te armastate väljakutset, mida pakub teie töö, aga vihkate maja koristamist, siis on teil kaks valikuvõimalust: palgata koristaja või muuta erinevust selle vahel, kuidas te oma tööd ette kujutate ja kuidas te maja koristamist ette kujutate. Kui te kujutate koristamist ja põnevat tööd samade ala-aistingute kaudu, tunnete kohest tõmmet koristama hakata. Seda oleks eriti hea õpetada lastele!
Mis juhtuks siis, kui te võtaksite kõik need asjad, mille tegemist te vihkate, kuid mida te siiski peate tegema, ja seoksite nendega rõõmu ala-aistingud? Tuleks meeles pidada, et väga vähesed asjad on iseenesest mingeid tundeid tekitavad. Te olete lihtsalt kogenud, mis on meeldiv ja mis on ebameeldiv. Nüüd võite te nendele kogemustele oma ajus uue nimetuse panna ja otsekohe tekib nende suhtes ka uus tunne. Mis oleks, kui te võtaksite kõik oma probleemid, raputaksite need endalt maha ning jätaksite enda ja probleemide vahele natuke maad? Võimalused on piiramatud. Teie otsustate!
On tähtis meeles pidada, et nagu iga oskus, tekib ka see harjutamise ja kordamise tulemusel. Mida sagedamini te teadlikult aistingute nihutamisi ette võtate, seda paremad on tulemused. Võib-olla avastate te, et kujutluspildi eredusel või tuhmusel on teile suurem mõju kui selle asukoha või suuruse muutmisel. Kui te seda teada olete saanud, teate te ka, et eredus on üks neist asjadest, mida tuleks esimesena muuta, et üldse midagi muuta.
Võib-olla mõtleb mõni teist praegu, et aistingute muutmine on küll tore asi, aga mis takistab neid jälle vanale rajale tagasi pöördumast? Ma tean, et võin muuta seda, kuidas ma end hetkel tunnen, ja see on kasulik, aga oleks suurepärane, kui mul oleks võimalik teha need muutused automaatsemaks ja pidevamaks.
Seda saab teha protsessi abil, mida me nimetame vahetusmeetodiks. Seda meetodit võib kasutada mõne kõige püsivama probleemi ja halva harjumuse kõrvaldamiseks. See tähendab, et võetakse sisemised kujutluspildid, mis tavaliselt tekitavad ressursse mittekasutava seisundi, ja pannakse need automaatselt esile kutsuma uusi sisemisi kujutluspilte, mis viivad inimese sisemisi ressursse kasutavasse seisundisse. Kui te näiteks teete kindlaks, millised kujutluspildid sunnivad teid liiga palju sööma, siis võite te vahetusmeetodi abil luua millestki muust uued kujutluspildid, mis on jõulisemad ja sunnivad teid, juhul kui te näete toitu või kuulete sellest, taldrikut eemale lükkama. Nii et ükskõik millal te ka ei mõtleks liigsöömisele, kui te ühendate need kaks kujutluspilti, toob esimene pilt kohe esile teise ja viib teid seisundisse, milles te süüa ei taha. Parim asi selle meetodi juures on aga see, et kui te selle ühel korral efektiivselt paika saate, siis ei pea te enam iialgi sellele mõtlema. Protsess hakkab toimuma automaatselt ilma teadliku pingutuseta. Vahetusmeetod toimib alljärgnevalt.
1. samm: Tehke kindlaks käitumine, mida te tahate muuta. Nüüd looge selle käitumise kohta sisemine kujutluspilt, nii nagu te seda oma silmadega näete. Kui te näiteks tahate lahti saada harjumusest küüsi närida, siis kujutage end kätt tõstmas, sõrmi suu juurde viimas ja küüsi närimas.
2. samm: Nüüd, kui teil on juba olemas selge pilt käitumisest, mida te tahate muuta, tuleb teil luua uus kujutluspilt endast, kus te olete selline, nagu te oleksite pärast soovitud muutuse läbiviimist, ja mõelda, mida see muutus teie jaoks tähendab. Kujutage endale ette, kuidas te võtate sõrmed suu juurest ära, tekitades natuke survet sellele sõrmele, mille küünt te just tahtsite närima hakata, ning kujutage oma perfektse maniküüriga küüsi ja iseennast hästi riietatuna, suurepäraselt hoolitsetuna ja enesekindlana. Pilt, mida te endast selles ihaldatud seisundis loote, peaks olema seostamata. Põhjus on selles, et me tahame luua ideaalse kujutluspildi, mis teid enda poole tõmbaks, mitte aga sellise, mis teil juba olemas on.
3. samm: “Vahetage” need kaks pilti nii, et sisemisi ressursse mittekasutav kogemus kutsuks automaatselt esile sisemisi ressursse kasutava kogemuse. Kui te nimetatud mehhanismiga ära harjute, kutsub kõik, mis senini kutsus teid küüsi närima, teis nüüd esile seisundi, kus te liigute enda ideaalpildi suunas. Ajul on nüüd täiesti uus võimalus tegeleda sellega, mis teile minevikus muret tekitas.
Vahetamine peaks toimuma järgmiselt: alustage sellest, et loote käitumisest, mida te muuta tahate, suure ereda pildi. Siis tehke selle pildi paremasse alumisse nurka väike tume pilt sellest, milline te tahaksite olla. Võtke nüüd see väike pilt ja laske sel vähem kui sekundiga suuremaks ja eredamaks muutuda ning sõna otseses mõttes sellest pildist, millist käitumist te enam ei taha, plahvatades läbi tungida. Selle tegevuse käigus tuleks teil öelda võimalikult innukalt ja entusiastlikult “viuhti!”. Ma mõistan, et see võib tunduda pisut lapsik. Aga “viuhti!” ütlemine innukal toonil saadab teie ajusse jõulisi ja positiivseid signaale. Nüüd, kui te olete need pildid oma mõttes loonud, peaks kogu protsess võtma aega täpselt sama palju kui “viuhti!” ütlemine. Nüüd on teie ees suur, ere, selge ja värviline pilt sellest, milline te tahate olla. Ning vana pilt on purunenud kildudeks.
Selle mudeli saladus peitub kiiruses ja kordamises. Te peate nägema ja tundma, et väike tume pilt muutub hiiglasuureks ja eredaks ning plahvatab läbi suure pildi, hävitab selle ja asendab selle veelgi suurema ja eredama pildiga sellest, millisena te tahaksite end näha. Nüüd katsetage suurepärast võimalust näha asju nii, nagu te tahate. Siis avage oma silmad vaid korraks, et seisundit katkestada. Sulgege uuesti silmad ja tehke veel kord sama protsess läbi. Alustage sellest, et vaatate seda, mida te muuta tahate, suurena ja laske siis väikesel pildil muutuda suuremaks ja eredamaks ning viuhti! plahvatada. Peatuge, et seda kogeda. Avage silmad. Vaadake seda, mida te tahate muuta. Vaadake algset pilti ja kuidas te seda muuta soovite. Tehke sellega uuesti viuhti! Korrake protseduuri viis või kuus korda, nii kiiresti kui suudate. Te ütlete oma ajule: “Vaata seda: viuhti!, tee seda, vaata seda, viuhti!, tee seda, vaata seda, viuhti!, tee seda …” kuni vana pilt kutsub automaatselt esile uue pildi, uued seisundid ja ka uue käitumise.
Nüüd kujutlege esimest pilti. Mis juhtub? Kui te näiteks tahtsite muuta küünte närimise harjumust, siis nüüd tundub raske nende närimist ette kujutada. See tundub isegi ebaloomulik. Kui see aga nii veel ei ole, tehke protsess uuesti läbi. Seekord tuleks seda teha kindlamalt ja kiiremini, tagades, et uuest silme ees avanevast pildist tekib positiivne tunne, ning siis jälle otsast peale hakata. See ei pruugi toimida, kui pilt, mille poole te tahtsite liikuda, ei ole piisavalt ihaldatav. On väga oluline, et see oleks ülimalt atraktiivne, midagi, mis viib teid motiveeritud või ihaldavasse seisundisse – midagi, mida te tõesti tahate või mis on teile tähtsam kui endine käitumine.
Mõnikord on abi sellest, kui lisada uued ala-aistingud, näiteks lõhn või maitse. Vahetusmudeliga saavutatakse tulemusi hämmastavalt kiiresti tänu aju teatud kalduvustele. Ajul on kalduvus ebameeldivatest asjadest hoiduda ja meeldivate asjade poole liikuda. Kui te muudate pildi, kus te enam sõrmeküüsi ei näri, hoopis meeldivamaks kui selle, kus te selle järele ikka veel vajadust tunnete, siis olete te andnud oma ajule võimsa signaali, millise käitumise poole liikuda. Ka mina toimisin samamoodi, et küünte närimisest lahti saada. See oli olnud täiesti alateadlik harjumus. Päev pärast vahetusmeetodi kasutamist tabasin end aga taas äkitselt küünte närimist alustamas. Oleksin võinud seda ka läbikukkumiseks pidada, ent sain hoopis aru, et oma harjumuse püsimisest teadlikuks saamine