– tuleb teada oma eesmärki, jäljendada seda, mis toimib, astuda vajalikud sammud, arendada välja aistingute teravus, et saada aru, milliseid tulemusi saadi, ning kõike täiustada, kuni jõutakse tegelikult soovitud tulemusteni.
Seda võime me näha mis tahes valdkonnas, isegi nendes, kus sünnipäraste eeldustega inimestel tunduvad olevat suurimad võimalused. Võtame näiteks spordi. Miks on Larry Bird üks parimatest korvpalluritest? Paljud inimesed juurdlevad selle üle ikka veel. Ta on aeglane. Ta ei oska hüpata. Graatsiliste gasellide maailmas tundub ta teinekord otsekui aegluubis mängivat. Aga kui hakata asja üle mõtlema, saab selgeks, et Larry Bird on edukas sellepärast, et tal on tohutu pühendumine edu saavutamisele. Ta harjutab rohkem, tal on rohkem vaimset jõudu, ta mängib rohkem südamega, ta tahab rohkemat. Ta pigistab oma oskustest rohkem välja kui paljud teised. Samamoodi on rekordiraamatutesse jõudnud Pete Rose, sest ta pühendub järjepidevalt meisterlikkuse saavutamisele ja paneb kõigisse oma ettevõtmistesse kogu oma jõu. Tom Watson, väljapaistev golfimängija, ei säranud Stanfordis. Ta oli lihtsalt üks mängija platsil. Aga tema treener imestab tema üle ikka veel, öeldes: “Ma ei ole kunagi näinud kedagi, kes rohkem harjutaks”. Sportlaste puhul ei tähenda erinevused füüsilises jõus tavaliselt mitte midagi. Hoopis pühendumine eristab häid mängijad “suurtest” mängijatest.
Pühendumine on oluline edu komponent igas valdkonnas. Enne tõeliselt kuulsaks saamist oli Dan Rather tuntud kõige rohkem tööd rügava teleuudiste reporterina Houstonis. Ikka veel räägitakse sellest, kuidas ta orkaani ajal Texase rannikul seda puu otsast filmis. Hiljuti kuulsin ma aga Michael Jacksoni kohta kedagi ütlemas, et Jackson on üleöö sündinud ime. Üleöö sündinud ime? Kas Michael Jacksonil on suur anne? Muidugi. Aga ta on seda arendanud alates sellest ajast, kui ta oli viis aastat vana. Ta on meelelahutustööstuses olnud sellest ajast saadik, harjutanud laulmist, täiustanud tantsimist, kirjutanud laule. Loomulikult on tal sünnipärane anne. Ta kasvas keskkonnas, mis seda kõike toetas; ta arendas välja usu, mis aitas tal edasi areneda; tal oli perekond, kes teda suunas. Ometi taandub kõik ikkagi sellele, et ta oli nõus selle eest teatud hinda maksma. Mulle meeldib kasutada terminit “maksku mis maksab”. Edukad inimesed on valmis edu nimel maksma mis tahes hinda.13 Just see, kuid ka muu, eristab neid ülejäänud inimestest.
Kas teel meisterlikkuseni on olemas ka teisi veendumusi? Loomulikult. Mida rohkem te neile mõtlete, seda parem. Käesolevat raamatut lugedes peaksite te mõistma, milliseid sisemisi kujutluspilte oleks veel vaja lisada. Uurige neid, kes on juba edu saavutanud. Edu jätab endast kaudseid näpunäiteid. Tehke kindlaks, millised on nende põhiveendumused, mis panevad neid pidevalt efektiivselt tegutsema ja väljapaistvaid tulemusi saama. Käesolevas peatükis nimetatud seitse veendumust on paljude juures imesid korda saatnud ning ma usun, et nad võivad ka teie juures imesid korda saata, kui te pidevalt nendele pühendute.
Ma juba peaaegu kuulen, kuidas mõni teist mõtleb: “See kõik on üks suur kui.” Mis siis, kui inimesel on veendumused, mis teda ei aita? Mis siis, kui tema usk on negatiivne, mitte positiivne? Kuidas usku muuta? Te olete juba astunud esimese sammu – saanud teadlikuks. Te teate, mida te tahate. Teine samm on tegevus, oma sisemiste kujutluspiltide ja veendumuste juhtima õppimine, oma aju juhtima õppimine.
Oleme siiani tegelenud meisterlikkuse mosaiigi kokkupanekuga. Alustasime mõttest, et informatsioon on valitsejate privileeg, et meistersuhtlejad on need, kes teavad, mida nad tahavad, ja astuvad selles suunas vajalikke samme, muutes oma käitumist seni, kuni saavutavad eesmärgi. 2. peatükis saime teada, et meisterlikkuseni võib jõuda jäljendamise kaudu. Kui teil on võimalik leida inimesi, kes on saavutanud suurt edu, siis võite te jäljendada samme, mida nad edu saavutamiseks pidevalt kasutavad – nende veendumusi, mõttesüntaksit ja füüsist – et jõuda sarnaste tulemusteni lühema aja jooksul. 3. peatükis rääkisime me võimsa seisundi jõust. 4. peatükis saime me teada usu olemusest, sellest, kuidas jõuduandev usk avab meisterlikkuse ukse. Käesolevas peatükis aga uurisime me seitset veendumust, mis on meisterlikkuse aluseks.
Nüüd aga tahaksin ma teile tutvustada mõjuvaid meetodeid, mis võivad aidata õpitut kasutada. On aeg õppida järgmist …
6. PEATÜKK
KONTROLL MÕTETE ÜLE: KUIDAS JUHTIDA AJU
“Ärge otsige vigu, otsige rohtu.”
Käesolev peatükk räägib meetodite otsimisest. Oleme juba nii palju kõnelnud sellest, mida te peaksite tegema oma elu muutmiseks, millised seisundid annavad teile jõudu ja millised muudavad jõuetuks. Käesolevas osas saate te teada, kuidas muuta oma seisundit nii, et soovi korral saavutate mida tahes. Inimestel ei ole tavaliselt puudu sisemistest ressurssidest, vajaka jääb hoopis kontrollist nende üle. Käesolevas peatükis õpetatakse, kuidas säilitada kontrolli, kuidas saada elult enam, kuidas muuta oma seisundit ja tegevust ning seega ka oma organismi füüsilist toimimist – ja seda kõike mõne hetke jooksul.
See muutuste elluviimise mudel, mida mina õpetan ja mida kasutatakse NLPs, on väga erinev sellest, mida kasutatakse paljudes teraapiakoolkondades. Psühhiaatria “piibel”, valitud koolkondade pastišš, on nii tuttav, et sellest on saanud otsekui kultuuritootem. Paljud spetsialistid (psühholoogid, psühhiaatrid) usuvad, et inimese muutmiseks tuleb minna tagasi tema sügaval sisemuses pesitsevate negatiivsete kogemuste juurde ja neid taaskogeda. Mõte on selles, et inimese poolt läbielatud negatiivseid kogemused kogunevad tema sees otsekui vedelik, kuni lõpuks ei ole enam üldse ruumi ja toimub mingi plahvatus või üleujutus. Spetsialistid ütlevad, et ainus viis seda probleemi lahendada on sündmused ja valu uuesti läbi elada ning siis püüda neist lõplikult vabaneda.
Minu kogemused ütlevad küll, et see on üks vähemefektiivsemaid viise inimesi nende probleemide juures aidata. Esiteks sellepärast, et kui neil kästakse uuesti mingi kohutav trauma läbi elada, siis viiakse nad kõige piinarikkamasse ja kõige vähem sisemisi ressursse kasutavasse seisundisse, mis üldse võimalik on. Kui te tõukate kellegi sellisesse seisundisse, siis on nende võimalused sisemisi ressursse hästi kasutavat käitumist ja tulemusi saavutada minimaalsed. Tegelikult võib selline lähenemisviis isegi tugevdada piinarikast ja sisemiste ressurssideta seisundit. Kutsudes sageli esile piiratuse ja valu neuroloogilise seisundi, on seda seisundit edaspidi järjest kergem saavutada. Mida rohkem oma kogemusi uuesti läbi elatakse, seda tõenäolisemalt kasutatakse seda võimalust ka edaspidi. Võib-olla sellepärast annavadki paljud traditsioonilised ravivõtted nii vähe tulemusi.
Mul on mõned arstidest sõbrad. Nad hoolivad väga oma patsientidest. Nad usuvad, et see, mida nad teevad, aitab midagi muuta. Ja aitabki. Traditsiooniline ravi annab tulemusi. Küsimus on vaid selles, kas neid tulemusi oleks võimalik saavutada patsiendile väiksema valu tekitamisega ja lühema aja jooksul? Jah – kui jäljendada maailma kõige efektiivsemate spetsialistide tegevust, täpselt nii nagu seda tegid Bandler ja Grinder. Tegelikult võite te ka ise hakata enda arstiks, omaenda isiklikuks konsultandiks, kui te mõistate aju töötamise spetsiifikat. Siis on võimalik minna ravist kaugemale ja muuta mis tahes tunnet, emotsiooni või käitumist mõne hetkega.
Olen arvamusel, et paremate tulemuste saavutamine algab uue mudeli kujundamisest muutmisprotsessi jaoks. Kui te usute, et probleemid kuhjuvad teisse seni, kuni nad üle ääre ajavad, siis täpselt seda te ka kogete. Kuid selle asemel, et lasta valul nagu mingil tapval vedelikul endasse koguneda, näen mina neuroloogilist tegevust pigem automaatse plaadimängijana. Tegelikult on nii, et inimese kogemused salvestatakse. Me säilitame need oma ajus nagu automaatses plaadimängijas. Ja nii nagu sealseid plaate, saab ka kogemusi uuesti ette mängida, kui keskkond kutsub esile õige stiimuli ja vajutatakse õigele nupule.
Nii et inimene võib valida, milliseid kogemusi meenutada, ja vajutada nupule, mis paneb mängima õnne ja rõõmu “laulud”, aga ta võib vajutada ka nupule, mille tulemusena tekib valu. Kui teie raviplaan sisaldab ikka ja jälle “valunupule” vajutamist, siis võite te sellega tugevdada just seda negatiivset seisundit, mida te tegelikult muuta tahate.
Ma arvan, et vaja on teha midagi hoopis muud. Võib-olla õnnestub teil oma plaadiautomaat täiesti ümber seadistada, et ta mängiks hoopis erinevaid lugusid. Te küll vajutate sama nuppu, kuid nüüd tuleb