sellel endale jõudu anda ega lasknud ebaõnnestumistel end rööpast välja viia. Tema usk oli suunatud meisterlikkuse saavutamisele ning see õnnestuski. Olles sinnani jõudnud, muutis ta Ameerika ajalugu.
Vahel ei olegi vaja edu saavutamiseks millessegi väga uskuda või mingit kindlat hoiakut omada. Mõnikord saadakse väljapaistvaid tulemusi lihtsalt sellepärast, et ei teata, et mingi asi on raske või võimatu. Piisab vaid sellest, kui puudub piirav usk. Näiteks võiks tuua ühe noormehe, kes matemaatikatunnis magama jäi. Ta ärkas koolikella helina peale, vaatas tahvlile ja kirjutas endale vihikusse kaks seal olevat ülesannet. Ta arvas, et need on kodused ülesanded. Koju jõudnud, püüdis ta terve õhtu ja öö neid lahendada. Tal ei õnnestunud lahendada kumbagi, aga ta üritas seda teha veel terve nädala. Lõpuks lahendas ta ühe ülesande ja viis vastuse õpetajale näha. Õpetaja oli vapustatud. Tuli välja, et ta oli lahendanud probleemi, mida peeti lahendamatuks. Kui õpilane oleks teadnud, et probleemi peetakse lahendamatuks, poleks ta tõenäoliselt seda lahendada suutnud. Aga kuna ta ei kinnitanud endale, et seda ei saagi lahendada – tegelikult kinnitas ta endale hoopis vastupidist, et ta peab vastuse leidma –, siis oli ta võimeline lõpuks seda ka tegema.
Veel üks võimalus oma usku muuta on kogeda midagi, mis usku ei kinnita. See on veel üks põhjus, miks sütel kõndida. Mind ei huvita, kas inimesed suudavad sütel kõndida või mitte, aga mulle läheb korda, kui nad teevad midagi, mida nad pidasid võimatuks. Kui keegi on suuteline tegema kas või üht asja, mida ta pidas absoluutselt ilmvõimatuks, siis paneb see teda oma usku ümber hindama.
Elu on nüansirikkam ja keerulisem kui mõned meist arvavad. Nii et kui te ei ole seda veel teinud, vaadake oma veendumused üle ja otsustage, milliseid neist oleks võimalik muuta kohe ja mille jaoks te seda teeksite.
Järgmine küsimus: kas kujund allpool on nõgus või kumer?
See on rumal küsimus. Vastus sõltub sellest, kuidas te seda vaatate.
Teie reaalsus on see reaalsus, mille te endale loote. Kui teil on positiivsed sisemised kujutluspildid või veendumused, siis olete te need endale ise loonud. Kui need on negatiivsed, siis olete te ise loonud ka need. Meisterlikkuseni aitavad jõuda paljud veendumused, mina olen aga nende hulgast välja valinud seitse, mis minu arvates on eriti tähtsad. Ma kutsun neid järgmiselt …
5. PEATÜKK
EDU SEITSE VALET
“Mõistus asub omas kindlas kohas ja võib teha põrgust taeva või taevast põrgu.”
Maailm, milles me elame, on see maailm, milles elamise me oleme valinud kas teadlikult või alateadlikult. Kui me valime rõõmu, siis seda me ka saame. Kui me valime viletsuse, siis saame ka selle. Eelmisest peatükist nähtus, et usk on meisterlikkuse alus. Uskumused määravad oma erilisel viisil ja järjepidevalt ära selle, kuidas inimene maailma tajub. Need on põhivalikud, mida me teeme maailma tajumise viisi ja selles käitumise kohta. Selle abil lülitame me ka sisse ja välja oma aju. Seetõttu on esimene samm meisterlikkuse suunas leida uskumused, mis viiksid soovitud tulemusteni.
Tee edule tähendab ihaldatud eesmärgi teadvustamist, vastavate sammude astumist, teadmist, milliseid tulemusi saavutatakse ning paindlikkust kuni lõpliku edu saavutamiseni. Sama kehtib ka uskumuste kohta. Tuleb leida uskumused, millest on tulemusteni jõudmisel kasu – uskumused, mis viivad eesmärgini. Kui teie uskumused ei suuda seda teha, siis tuleb neist loobuda ja midagi uut proovida.
Inimesed kohkuvad mõnikord ära, kui ma räägin edu “valedest”. Kes tahaks elada valede najal? Ma mõtlen tegelikult vaid seda, et me ei tea, milline on maailm tegelikult. Me ei tea, kas joon on nõgus või kumer. Me ei tea, kas meie usk on õige või väär. Mida me aga teada võiksime, on see, kas see toimib või mitte – kas see on meile toeks, kas see muudab meie elu rikkamaks, kas see muudab meid paremateks inimesteks, kas see aitab meid ja teisi.
Sõna “vale” kasutan ma siin peatükis pideva meeldetuletusena, sest me ei tea kindlalt, kuidas asjad tegelikult on. Kui me teaksime näiteks surmkindlalt, et joon on nõgus, siis ei näeks me seda enam kumerana. Sõna “vale” ei tähenda “valelikkust või ebaausust”, vaid on pigem meeldetuletuseks, et ükskõik kui väga me mingisse kontseptsiooni ka ei usuks, peaksime olema avatud ka muude võimaluste ja pideva õppimise suhtes. Soovitan teil vaadata järgnevat seitset “valet” ja otsustada, kas need on teile kasulikud. Olen neid ikka ja jälle leidnud edukates inimestes, keda ma jäljendanud olen. Et meisterlikkust jäljendada, tuleb alustada meisterlikkuse arusaamadest. Olen arvamusel, et need seitse “valet” on andnud inimestele jõudu oma sisemisi ressursse paremini kasutada, teha rohkem, astuda julgemaid samme ja saada paremaid tulemusi. Ma ei taha öelda, et need on ainsad veendumused, mis edu saavutamisele kaasa aitavad. Need on lihtsalt algus. Nad on toiminud teiste inimeste puhul ja ma tahaksin, et te teeksite kindlaks, kas need ka teid aitavad.
1. veendumus: iga asi toimub mingil põhjusel ja eesmärgil ning see on meile kasulik. Tuletage meelde W. Mitchelli lugu. Mis oli see keskne uskumus, mis aitas tal ebaõnnest üle saada? Ta otsustas aktsepteerida seda, mis temaga oli juhtunud, ja selle igal võimalikul viisil enda kasuks tööle panna. Kõigil edukatel inimestel on imelik võime keskenduda olemasolevas situatsioonis asjadele, millest võiks sündida positiivseid tulemusi. Nad mõtlevad alati võimaluste peale, olgu keskkonnast saadud tagasiside nii negatiivne kui tahes. Nad usuvad, et igal asjal on põhjus ja et sellest on neile kasu. Nad usuvad, et iga ebaõnn sisaldab ka sama suurt või isegi suuremat kasu.
Võin teile kinnitada, et väljapaistvaid tulemusi saavutavad inimesed mõtlevad just nii. Mõelge oma elule. Mingile olukorrale reageerimiseks on lõpmatu arv variante. Ütleme, et teie ettevõttel ei õnnestu saada lepingut, mille peale te olite lootnud, mille te olite enda meelest kindlasti ära teeninud. Mõni meist oleks solvunud ja pettunud. Mõni jääks koju norutama või läheks välja ja jooks ennast täis. Mõni tunneks viha ja nördimust. Me hakkaksime süüdistama firmat, kellega leping sõlmimata jäi, ja peaksime neid rumalateks. Või hakkaksime hoopis süüdistama omaenda inimesi, et nad kindla asja käest lasid.
Kõik see võib aidata natuke auru välja lasta, kuid sellest ei ole abi. See ei too meid ihaldatud eesmärgile lähemale. On vaja tugevat enesedistsipliini, et oma samme teises suunas seada, valusaid õppetunde saada, sildu parandada ja hoolikalt uusi võimalusi uurida. Samas on see siiski ainult üks viis saada positiivseid tulemusi millestki, mis tundub olevat negatiivne tulemus.
Tahaksin teile tuua ühe hea näite võimaluse kohta. Marilyn Hamilton, endine õpetaja ja iluduskuninganna, on California osariigis Frescos edukas ärinaine. Ometi elas ta üle kohutava õnnetuse. Kui ta oli kahekümne üheksa aastane, kukkus ta deltaplaaniga lennates kõrgelt kaljult alla, see õnnetus jättis ta alakehast halvatuna ratastooli.
Marilyn Hamilton oleks võinud kindlasti keskenduda paljudele asjadele, mida ta enam teha ei saanud. Selle asemel keskendus ta aga hoopis võimalustele, mis veel avatud olid. Tal oli oskus näha tragöödias võimalust. Algul oli ta ratastoolide pärast nördinud. Ta pidas neid liiga vangistavateks ja piiravateks. Olen veendunud, et ei teil ega minul pole aimugi, kuidas otsustada ratastooli headuse üle. Marilyn Hamiltonil oli. Ta leidis, et saatus on talle andnud unikaalse võimaluse projekteerida parem ratastool. Niisiis istus ta koos kahe deltaplaane ehitava sõbraga maha ja hakkas töötama välja parema ratastooli prototüüpi.
Nad asutasid kolmekesi firma nimega Motion Designs. Nüüdseks on sellest saanud mitme miljoni dollarilise käibega ettevõte, mis tekitas ratastoolitööstuses revolutsiooni ja sai 1984. aastal California Aasta Väikeettevõtte auhinna. Firma võttis oma esimese palgalise töötaja tööle 1981. aastal, nüüd on töötajaid kaheksakümmend, müügiagente aga üle kaheksasaja.
Ma ei tea, kas Marilyn Hamilton istus kunagi maha ja püüdis teadlikult oma uskumusi kujundada, aga ta toimis võimaluste tunnetamise ajel, tajudes, milleks ta on suuteline. Tegelikult saavutatakse suurt edu alati just sellelt pinnalt.
Mõelge korraks, mida te usute. Kas te usute tavaliselt, et asjad lähevad hästi, või eeldate pigem, et halvasti? Kas te usute, et teie suured pingutused kannavad vilja või arvate