Emi Kiyosaki

Rikas vend Rikas õde


Скачать книгу

subtitle>

      Iga rakendus ja seade kuvab epubi veidi erinevalt. Parima tulemuse saamiseks palume üle vaadata oma lugemisvahendi seaded.

Emale ja isale

      „Kõrgema järgu intelligentsuse tunnusmärk on suutlikkus talletada mõistusse ühtaegu kaks vastandlikku ideed ning sellegipoolest säilitada funktsioneerimisvõime.”

F. SCOTT FITZGERALD

      „Minu religioon on lihtne: minu religioon on lahkus.”

TEMA PÜHADUS DALAI-LAAMA

Südamlik tänu

      Täname südamest Kathy Heasleyd ja Mona Gambettat.

      Kathy võttis käsile lausa heidutava ülesande kujutada kahe väga erinevate vaadetega venna ja õe elujuhtumeid ning kogemusi. Nad kasvasid samas kodus, kuid nende küsimused ja otsingud elus osutusid paljuski suuresti erinevaks. Kathy kannatlikkus, mõtlik uurimine ja ka kõige pisemate nüansside selgitamise võime kinkisid sellele raamatule elu. Ta uuris – ja leidis – palju sedagi, mis sageli jääb perekonnas välja ütlemata, ning andis jumala, raha ja õnne sõnumile vaimu.

      Ning tõelises „Rikka venna, rikka õe” vaimus, soovitades täiendust ja kontrapunkti, kasutas Mona ära oma kaheksa-aastased kogemused The Rich Dad Company’s, ühendades materiaalse ja vaimse rikkuse maailma sillaga, mille kaudu pääseb rikkasse ellu.

      BARBARA EMI KIYOSAKI, ROBERT KIYOSAKI

      EESSÕNA

      Kahe maailma kokkupõrge

      Meil kõigil on sünnist saadik kaks perekonda. Esimene neist on bioloogiline perekond, kuhu me sünnime. Teine on spirituaalne perekond, kogukond, mis kutsub meid sinna, kus saame endast midagi anda ja kasvada… kutsub meid maailma, kus saame elada elu, millesse oleme sündinud.

      Me kasvasime üles pärast Teist maailmasõda, keset külma sõda, Hawaiil Hilo väikelinnas Jaapanist pärinevas perekonnas. Meie kodu asus Hawaii saarestiku kõige suuremal saarel, kus seda ohustasid hukatuslikud tõusulained ja ägedad vulkaanipursked.

      Meie isa Ralph Kiyosaki oli koolide riikliku järelevalve inspektor, ühtaegu kohaliku tsiviilkaitse ülem, kes tegutses toimekalt päästetöödel, mistõttu tema ja meie ema Marjorie olid sageli päevade kaupa perekonna juurest ära.

      Ema oli kutseline meditsiiniõde, kes töötas USA Punase Risti teenistuses. Hilo metodisti kiriku ustava liikmena köitis teda sügavalt muusika ning jõulude ajal paelus teda just see kirik, kus olid parim koor ja dirigent. Ent lapsepõlves põetud reuma tagajärjel vaevas teda südamehaigus. Terviserike oli nõrgendanud tema südant ning just see põhjustas südameataki, mille tagajärjel ta neljakümne üheksa aastaselt suri.

      Kiyosaki perekond uskus „lahenduste” leidmist ja toetamist, pakkudes abi ja täites teenistusülesandeid. Hariduse tähtsusest rääkimise asemel õppis meie isa ja teenis teisi. Religioonist rääkimise asemel tunnistas ema oma usku kirikus ja elas selle järgi igapäevaelus. Ühiskonna teenimisest rääkimise asemel tegutsesid nad vabatahtlikena oma kogukonnas. Nad olid loonud kodu, varjupaiga elutormide eest ning andsid laste kaitsmiseks endast parima.

      Isa, Robert ja Emi (üks kolme-, teine kaheaastane). Isa suured käed kaitsesid meid alati. Pange tähele tema sigaretti. Ehkki isa armastas oma perekonda väga, röövis suitsetamiskirg ta perekonna juurest, kes oli talle kallis.

      Aga nad ei suutnud varjata meid maailma eest ning maailm ründas neid igast suunast. 1962. aastal oli Robert viieteistkümneaastane, Emi neljateistkümnene, nende vend Jon kolmteist ja noorim laps Beth üksteist aastat vana. Kogu perekond vaatas telerit, kui ere sähvatus ehmatas Bethi.

      „Oh mu jumal! Vaadake aknast välja!” hüüatas ta.

      Me kõik tormasime elutuppa ja vaatasime õhtutaevasse, kus sähvatus sumbus vihaselt oranžiks, seejärel helepunaseks keeriseks, edasi tumepurpurseks ja lõpuks mustast mustemaks. Meie ei teadnud tookord, et olime näinud aatomipommi plahvatust, mille raev vapustas taevast Vaikse ookeani kohal.

      Järgmisel päeval kirjutas kohalik ajaleht, et see üks tervest hulgast Jõulusaarel korraldatud USA aatomipommikatsetustest tekitas mulje, nagu oleks taevas verega üle kallatud. Sealne diktor kirjeldas kogetut veelgi piltlikumalt, öeldes, et talle tundus, nagu oleks keegi mingi looma kõri läbi lõiganud ning lasknud verel üle kogu taeva pursata. Ta ütles, et kõigepealt oli veri helepunane ja kobrutas, sest see oli ikka veel hapnikust küllastunud. Surres veri koaguleerus, paksenes, selle värvus muutus tumepunasest purpurseks. Lõpuks asendus sügav purpurne toon mustaga ning tähesira tungis jälle läbi mustava taeva.

      Aeg ise, aga ka tollel aatomiplahvatusel oli selles oma osa, mõjutas kogu Kiyosaki perekonna otsustusi, nende toiminguid ja reaktsioone. 1964. aastal loobusid Ralph ja Marjorie oma senisest tööst ning astusid vabatahtlikult president Kennedy Rahukorpusesse, ehkki nad seetõttu palgas tunduvalt kaotasid. Kaks õde ühinesid rahuliikumisega, protesteerides Vietnami sõja vastu koolis ja tänavatel. Ning kaks venda astusid vabatahtlikult sõjaväkke, et teenida Vietnamis: Jon õhujõududes ja Robert merejalaväes.

      Otsekui saatuse iroonia tõttu tegutses igaüks meist rahu nimel.

      Ehkki olime bioloogilised õed-vennad, osutusime lapsepõlvest alates otsekui kontrastide näidiseks. Juhuslik vaataja märganuks pigem meie erinevusi kui sarnasusi.

      Ent kontrastid peitusid veelgi sügavamal, kui seda võiks arvata elegantselt rõivastatud Robert Kiyosaki ja nunnarüüd kandva õe ülesvõtet vaadates. Sügavamal, kui materiaalse jõukuse ja spirituaalse rikkuse kõrvutamisel välja paistab. Sügavamal ja mõjukamalt kui sõja ja rahu… nappuse ja külluse… küsimuste ja vastustega seotud valikud.

      Teine perekond on meie spirituaalne perekond, mis köidab meid oma kutse, omaksvõtu lubaduse, tõelise arusaamise ja õnnega. See on kogukond, milles me kogeme tingimusteta armastuse jõudu ja leiame, et seda, mida me oma südames tunneme, pole meie elus olemas.

      Meie spirituaalne perekond on meie tõeline kodu, keskkond, kus võime elada elu, milleks oleme sündinud, leida perspektiivi ning suutlikkuse omaks võtta ja hinnata teiste mõtteid ning vaatepunkte. Oma spirituaalse perekonna leidmiseks on palju teid: abielu, haridus, usk, religioon, sõbrad, õpetajad ning isegi kriis ja meeleheide.

      Spirituaalse perekonna leidmine abielus tähendab hingekaaslase leidmist. Pole vägevamat liitu kui kaks inimest, kes on leidnud teineteise, et jagada vastastikku kooselu. Nagu me kõik teame, on abielulahutuste suhtarv suur. On palju ja mitmesuguseid lahutuspõhjusi, kuid üks neist on üksildus – üksildus ja tühjus, mida põhjustab abielu inimesega, kes pole sinu hingekaaslane. On suur vahe, kas armastada oma abikaasat või partnerit või armastada hingekaaslast.

      Paljud inimesed otsivad, kuid vähesed leiavad teise perekonna, oma spirituaalse perekonna.

      Emi (Tenzin Kacho) Kiyosaki ja Robert Kiyosaki.

      See raamat räägib vennast ja õest, kahest samasse bioloogilisse perekonda sündinud inimesest, ning nende rööbitistest, kuid lahknevatest teedest teadmiste ja eneseavastamise kaudu jumala, raha ning õnne juurde. See on lugu, kuidas me erinevatest vaatepunktidest ja vastuolulistest ideoloogiatest hoolimata toetame üksteist, otsides oma spirituaalseid perekondi.

      Ühtaegu on see meie spirituaalse õpetaja otsimise lugu. Elu on täis õpetajaid. Väga vähesed neist on spirituaalsed õpetajad.

      Kui spirituaalne õpetaja puudutab su südant, avaneb mõistus teisele maailmale, teistsugusele mõtlemise… elamise viisile. Dalai-laama puudutas Emi Kiyosaki südant ning temast sai buda nunn, kes võttis endale Tenzin Kacho nime. Dr Robert Buckminster Fuller puudutas Roberti südant ning Robert leidis tee, mis toetas tema mõistmise, hariduse ja vastuste otsimist.

      On oluline mainida, et kumbki meist polnud traditsioonilises mõistes hea õpilane. Meie ei paistnud koolis silma. Aga kohe, kui need spirituaalsed õpetajad olid puudutanud meie südant ja avanud meie mõistuse, said meist mõlemast kõigest senisest hoolimata õppijad – õpilased, kes jõudsid silmapaistvalt edasi, tegeldes sellega, mille tundmaõppimiseks me olime sündinud. Nüüd