orvuks. Tänapäeva maailmas on palju spirituaalseid orbusid, kes ikka veel otsivad oma spirituaalset perekonda. Paljude jaoks tähendab see kogu elu kestvat teekonda, teised leiavad oma spirituaalse perekonna varakult ja mõistavad, et nende otsing on läbi – nad teavad, et on leidnud kodu ja perekonna, mis lubab neil elada elu, mille elamiseks nad olid sündinud.
Paljud inimesed kulutavad kogu elu, otsides oma spirituaalset perekonda… leidmata seda kunagi. Paljud inimesed tunnevad ennast tühja ja üksildasena – nad rändavad läbi elu nagu orvukesed, otsides oma tõelist kodu ja perekonda. Sageli küsivad nad endalt: „Kas mu elul on mõte?”, aga nad pärivad sedagi: „Mis on elu mõte?”
Spirituaalseid orbusid köidavad sageli organisatsioonid, milles nad tunnevad, et neid võetakse omaks ja hinnatakse. Mõni leiab lohutust koguduses, patriootliku meelestusega rühmituses või organisatsioonis, mis edendab näiteks loodushoidu või loomade kaitset. Teistest saavad innustunud kuulsuste ihalejad, kes uhkeldavad lemmikmeeskonna värvidega ning hõiskavad nende võidu puhul, peletades tühjust oma südames ja hinges. Inimese üks põhilisi vajadusi on tunnustusevajadus ning paljud, kes ei ole leidnud hingekaaslast, otsivad niisugust ruumi, seda laadi paika, mida nad võivad nimetada spirituaalseks koduks ja perekonnaks.
Paljud inimesed on ametis suurkorporatsioonides – lastekodudes, mis on tulvil neid, kes töötavad raha ja turvatunde, kuid mitte armastuse pärast. Me näeme seda muutuvates suundumustes tööhõive valdkonnas, kus palgatšekist väärtuslikumaks peetud aastakümneid kestnud ustav töö ja sidemed on taandunud mineviku väärtusteks. Kui paljud teist on kogenud vastikustunnet pühapäeva õhtuti, kui mõtted kalduvad eelolevale töönädalale? Paljudel peegeldab see nende elus valitsevat tühjust. Nemad ei kasuta oma erilisi vaimuandeid ega ole leidnud spirituaalset sidet oma karjääris või töös.
Selle keskkooli lõpupildi tegemise ajal ei osanud Barbara Emi Kiyosaki arvata, mida tulevik talle toob.
Nad ei tee seda tööd, milleks olid sündinud.
Ka siis, kui inimesed on alatasa millestki hõivatud ning neid ümbritsevad kaaslased, tunnevad paljud ennast üksildasena. Pärast tööd otsivad nad oma spirituaalset perekonda kirikus või mingis organisatsioonis, mis sobib nende südame, nende mõistuse ja nende hinge missiooniga; sellega, milleks nende hing on sündinud ja miks ta siin maa peal on. Tänapäeval tunnistab kirikuliste üha suurenev arv inimeste kasvavat vajadust leida oma spirituaalne perekond.
Barbara Emi Kiyosaki ei unistanud kunagi sellest, et ühel päeval saab temast nunn. Aga kui ta leidis spirituaalse perekonna, otsustas ta unustada materiaalse külluse, eelistades sellele kogu elu kestva spirituaalse rikkuse otsimist, ja nõnda jõudis ta kloostrielu – üksildase nunnaelu – teele, kus jõukusest loobumine näis olevat nunnale sünnis.
Kaks maailma põrkasid Tenzinis kokku, kui elu päästva ravimise vajadus tähendas vastuollu sattumist ammu, juba palju aega tagasi langetatud otsusega, et materiaalse maailma realiteedid ei motiveeri teda ega valitse tema üle. Ta mõistis, et „elada oma materiaalsetest võimalustest” tagasihoidlikumal viisil on hoopis midagi muud kui enda ja oma elu ohtu seada.
Mõistmine, missugust osa mängib raha meie elus – meeldigu see või mitte –, saabus karmilt ning kiiresti, kui surmaohtlik haigus ja ravivajadus tõid kaasa terve kuhja arveid ning rahanappuse. See hingeline naine, kes oli harjunud ennast nii söögi kui ka spirituaalse keskendumisega valitsema, koges nüüd elu ja surma valikut. Ühtaegu tuli tal selgusele jõuda, kuidas teistsuguse, karmi elutee valinud vend tunnetab ja mõistab õe koormat ning pakub selle kergendamiseks võimalusi.
Tenzin otsis teed, mis aitaks lahendada tema nunnaelu, ravivõlgade ja edaspidise terviseseisundi ilmset konflikti. Seejuures jõudis ta huvitavatele ja kainestavatele järeldustele. Need järeldused süvendasid tema sisekaemuse võimet, aitasid näha oma jõudu, ühtaegu ka nõrkusi, ning koguda enda muutmiseks julgust ja pühendumist.
Robert Kiyosaki ei unistanud kunagi, et ühel päeval saab temast isa eeskujul õpetaja. Ta kukkus keskkoolis inglise keeles kaks korda läbi, sest ta ei osanud kirjutada. Praegu loetakse tema raamatuid maailma paljudes paikades ja keeltes. „Rikas isa, vaene isa” on olnud ligi seitse aastat New York Timesi menukite nimekirjas. Kõigest kaks raamatut ajaloos on selles loetelus pikemat aega püsinud.
Tema leidis oma spirituaalse perekonna pärast merejalaväkke astumist ning hiljem uuesti, võtnud eeskuju rikkast isast – oma parima sõbra isast, kes suunas ta finants- ja investeerimisküsimusi õppima.
1981. aastal muutis Roberti elu kohtumine meie aja üheks suuremaks geeniuseks peetava dr R. Buckminster Fulleriga, kes õpetas talle, et rikkaks võib saada heldemeelsusega, ning uue mõtlemisviisi omaks võtnud Robert alustas The Rich Dad Company loomist. Nii merejalavägi kui ka The Rich Dad Company juhindub tugevast missioonitundest. Jõuline kutsumus köidab spirituaalse perekonna liikmeid… neid, kes otsivad võimalusi, et realiseerida oma elu eesmärk, oma missioon, täites ülesandeid, milleks nad olid sündinud.
Roberti puhkehetk Vietnamis.
Kas olete leidnud oma hingekaaslase? Kas olete leidnud spirituaalse õpetaja, kes juhatab teid teie spirituaalse perekonna juurde? Kas olete leidnud oma spirituaalse elukutse? Teisisõnu: kas te teete tööd, milleks olete sündinud?
Just sellest käesolev raamat räägibki.
Raamat räägib ka kahest teekonnast. See räägib vennast ja õest, kahest ühte ja samasse bioloogilisse perekonda sündinud erinevast inimesest, kes toetasid teineteist, et leida oma spirituaalne perekond ning elada elu, milleks nad olid sündinud. Nende kahe elu tunnistab inimvaimu nõtkusest ning tugevast ja südamlikust sidemest, mis oli midagi enamat kui see, mida perekonnaliikmete vahel lapsepõlves tavaliselt täheldatakse, ning see kätkes endas otsimisele, mõistmisele ja tulevikule pühendatud elu, mis kinkis peategelastele kirka teostumise.
Raamatus puudutatakse ka aatomiplahvatustest ajendatud sündmusi, mis juhtisid Robert Kiyosaki ja Tenzin Kacho muutusteni nende saatuses – ning sealtkaudu edasi. „Rikas vend, rikas õde” pajatab nende erinevatest radadest ja erisugustest filosoofiatest, mille kaudu nad otsisid ühtede ja samade küsimuste vastuseid. See räägib õnne ja elu tähenduse otsimisest.
„Rikka venna, rikka õe” lugu kirjeldab vastuolulisi maailmu: materiaalset ja spirituaalset, sõda ja rahu, küsimusi ja vastuseid, erinevaid vaatepunkte. Käesolev raamat räägib sellest, kuidas eluteed võivad lahkneda ning kõrgemat spirituaalset väge teenides taas kokku saada.
SISSEJUHATUS: ROBERT
Armastuse ja raha nimel
Inimesed räägivad sageli: „Ei mingit juttu religioonist, poliitikast, rahast ega seksist.” Teatavasti on kõik need sügavalt mõjukad emotsionaalsed kõneteemad, mille kohta peaaegu igal inimesel on temale iseloomulikud, puhuti irratsionaalsed seisukohad. See raamat eirab antud nõuannet ning arutab kahte mainitud tabuteemat: raha ja religiooni.
2006. aasta suvel lendasin oma naise Kimi saatel Arizona osariigist Phoenixist Californiasse Los Angelesse. Soovisime sel päeval jõuda konverentsile, kus pidi kõnelema Tema Pühadus dalai-laama. Minu noorem õde Emi Kiyosaki, keda tuntakse tema budistliku Tenzin Kacho nime all, oli meid sellele kokkutulekule kutsunud. Kim ja mina ei ole budistid. Seda polnud ka minu õde Emi, vähemalt lapsepõlves mitte. Kiyosakide pere nelja last kasvatati kristlastena. Emi sai Tenziniks kolmekümnendate eluaastate keskpaiku ning kui te oleksite tundnud minu õde lapsena, siis poleks te kunagi osanud arvata, et ühel päeval saab temast buda nunn.
Vähemalt mina poleks osanud seda kunagi arvata.
Meie limusiinijuht peatus Gibson Amphitheatre’i ees. Olime juba mitu kilomeetrit mööda sõitnud rahvasummast, kes liikus samas suunas. Rahvasummast rääkides pean silmas arvukat inimkogumit, kuhu kuulusid hipid, pintsaklipslased, kolledžitudengid, linnagangsterid ja veelgi rohkem keskmise väljanägemisega inimesi. See rahvasumm oli kirev rassisegu: mustad, valged, kollased, punased, pruunid ja kuldsed.