Tiit Lääne

Kristjan Palusalu


Скачать книгу

Kolmandat korda järjest võidab Hornfischer, teine on soomlane Hjalmar Nyström ja kolmas Zvejnieks.

      1936

      Tõuseb elu tippvormi ja võidab 4. ja 9. augustil Berliini olümpiamängudel kuldmedali nii vabamaadluse kui kreeka-rooma maadluse raskekaalus. Saavutus, mida ei suuda 20. sajandil maailmas ükski teine raskekaallane. Palusalust saab Eesti esimene kahekordne olümpiavõitja.

      Eesti riik kingib olümpiasangarile võitude eest talu Pillapalus.

      Palusalu sünnivalla Saulepi volikogu premeerib oma kuulsat poega randaaläkkega.

      Jõulude eel abiellub Kristjan Palusalu Ellen Saidlaga.

      1937

      Tuleb taas Eesti meistriks nii kreeka-rooma maadluses kui vabamaadluses.

      Tallinnas toimunud Eesti-Soome maavõistlusel alistab Nyströmi 3:0.

      Maikuus Pariisis tuleb Euroopa meistriks kreeka-rooma maadluses raskekaalus, jätkates oma kaotusteta seeriat.

      1938

      7. jaanuaril toimunud treeningul vigastab Osvald Roolaaniga maadeldes raskelt õlga, mis tuleb liigesest välja.

      Märtsi algul tuleb Tallinnas Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Kotka ja Karklini ees.

      14. märtsil maadleb Helsingis maavõistlusel Soomega Arvo Niemelä vastu. Parteris olles läheb vigastatud õlg uuesti paigast. See tõmmatakse kohe tagasi ning Palusalu võidab oma viimase rahvusvahelise matši 3:0. See vigastus lõpetab kahekordse olümpiavõitja spordikarjääri.

      Aprillis Tallinnas toimuval EM-võistlusel asendab Palusalu Johannes Kotkas, kes tuleb Euroopa meistriks.

      1939

      Jaanuaris Berliinis toimunud maavõistlusel teevad sakslased ettepaneku Palusalu ravimiseks.

      Palusalu saab taluperemeheks, sest kahekordsele olümpiavõitjale autasuks annetatud Kungla talukohale Pillapalu asunduses sõlmiti pärisomandusse andmise leping

      20. aprillil saab isaks, perre sünnib tütar, kellele pannakse nimeks Helle.

      Juunis käib vigastatud õlga näitamas Saksamaal Hohenlüheni kliinikus sealsetele arstidele, kes loobuvad esialgu ohtlikust operatsioonist. Antakse kuus kuud ooteaega.

      1940

      Õlavigastus ei taandu, kuigi Palusalu proovib veel treenida ja maadleb kolmel erineval demonstratsioonmatšil.

      Töötab maadlustreenerina.

      1941

      28. juulil mobiliseeritakse Punaarmeesse ja saadetakse Arhangelski oblastisse Kotlase tööpataljoni ning sealt edasi Krsanoborskisse.

      7. septembril üritab Palusalu laagrist põgeneda, kuid tabatakse kolm päeva hiljem.

      18. septembril mõistab sõjatribunal ta surma mahalaskmise läbi, kuid otsust täide ei viida.

      27. septembril asendatakse surmaotsus 10-aastase vangistusega trahvipataljonis ning Soome rindele saatmisega.

      Oktoobris põgeneb rindelt uuesti ja tal õnnestub 31. oktoobril jõuda Soome poolele. Õnneks Soome vahisõdur Toivo Suuperko ei tulista.

      1942

      Pärast lühikest vangistust Soomes jõuab Palusalu 1. jaanuaril õnnelikult Tallinna.

      Asub elama Pillapalusse.

      1943

      3. märtsil sünnib perre teine laps, poeg Jüri.

      1945

      12. jaanuaril olümpiakangelane arreteeritakse ja pannakse Patarei vanglasse.

      Alles 22. jaanuaril antakse Paides välja Kristjan Palusalu arreteerimismäärus, millega kaasneb Järvamaal Lehtse vallas Pillapalus asunud elukoha läbiotsimine.

      1946

      29. augustil vabaneb Palusalu vahi alt süütõendite puudumise tõttu.

      1947

      Alustab Spartakis treeneritööga, mis kestab neli aastat.

      1948

      Maadleb spordiühingu Spartak eest vabariiklikul turniiril.

      1949

      Käib koos Johannes Kotkaga kolme aasta jooksul mööda Eestimaa valdu ja külasid maadlust demonstreerimas.

      1951

      Kommunistliku valitsuse ideoloogia tunnistab Palusalu sobimatuks noori kasvatama.

      1952

      Läheb tööle ehitusele. Töötab sel alal 32 aastat.

      1958

      Pärast olümpiasangari 50. juubelit hakatakse teda kutsuma avalikele üritusetele ja maadlusvõistlustele.

      1963

      Kolib eramusse Meriväljal, valdavalt olümpiavõitja oma kätega ehitatud majja.

      1984

      Jääb pensionile.

      1987

      Sureb 17. juulil Tallinnas ja maetakse 23. juulil. Ärasaatmine toimub Pirita Olümpiapurjespordikeskusest.

      1988

      Septembris korraldab spordiühing Kalev esimesed Kristjan Palusalu mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.

      1989

      Vette lastakse Eesti Merelaevanduse uusim ja suurim laev “Kristjan Palusalu.”

      1991

      Ajakiri Spordiilm valib Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks.

      1. Kristjan Palusalu 5194

      2. Paul Keres 4613 3. Jaan Talts 3393 4. Georg Lurich 3170

      5. Johannes Kotkas 2459

      6. Erika Salumäe 2374 VSÜ Kalevi Tallinna spordikool nimetati Kristjan Palusalu nimeliseks spordikooliks.

      2002

      Eesti Päevaleht valib Kristjan Palusalu 20. sajandi suurmeeste hulka.

      2004

      14. jaanuaril sureb Kristjan Palusalu abikaasa Ellen.

      Kristjan Palusalu:

      Kahekordne olümpiavõitja

      Euroopa meister

      12-kordne Eesti meister maadluses (1931 – 1938)

      Eesti koondises 18 korda

      Tänu kaitseväele sporditeele

      “Kirjutati aasta 1926. Oli palav suvine päev. Läänemaa kõige harilikumas ja mitte millegagi silmapaistvas talus valitses tühjus – kogu pererahvas oli heinal. Vuhisesid vikatid, hein langes loogu… Seal peatus hetkeks vana peremees, ta silmad nagu otsinuks kedagi. Siis tuli tõsistunud mehe suust kuuldavale vihane hüüd:

      “Kristjan, ae, juba jälle oled plehku pannud! Tule kohe tööle…

      Pisut eemal, põõsa varjus pikutas valgepäine kerekas talupoiss ja uuris ajalehte. Ta oli niivõrd kiindunud lehelugemisse, et ei kuulnudki isa hüüdu, sest ta luges – sporditeateid!”

Kristjan Palusalu (tegelikult Nikolai Kursman – toim.) ajalehes Lääne Elu, september 1936

      “Olime Kristjani viimastel eluaastatel mitmeid kordi koos. Mina olin agar küsija, tema kehvapoolne vastaja. Ta mõtles alati oma vastuse pikalt läbi. Nii kostis ta näiteks minu küsimuse “Kust sa sellise tugeva füüsilise ettevalmistuse said?” peale pärast pikka mõttepausi:

      “See on see talutöö – ma rehitsesin palju rehaga.””

Andres Lutsar, ajakiri Sporditäht, september