minus võitmatu tungi spordi vastu, tahtsin ka ise saada sportlaseks…
Aga minulgi puudusid selleks hõlpsamad võimalused. Lähim spordiselts asus Varblas, mis minu kodukohast umbes 15 kilomeetrit eemal. Ei aidanud siis ka muud, kui läksin sinna. Seal elutses omaaegne maadleja Kipsel, tema oli Varbla spordiselts Tervises energilisemaks juhiks ja noorte õpetajaks.”
“Maadlusspordi juurde viis mind kaitsevägi. Teenides sundaega, hakkasin tookordse maadlusinstruktori, vana spordiveterani Anton Ohaka õhutusel maadlema. Minu esimene võistlus matil oli Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel 1929. aastal “Sõdurite Kodus”. Esinesin kohe raskekaalus. Esimeseks vastaseks mulle oli omaaja tuntud maadleja Palm, kes samal ajal teenis kaitseväes. Kuigi enne võistlusi hästi harjutanud, läksin tuusade vastu teatud aukartusega. Kuid – juba oma esimese võistluse ma võitsin. Tulin garnisoni meistriks.”
“Maadlusspordi juurde viis mind kaitsevägi. Teenides sundaega, hakkasintookordse maadlusinstruktori, vana spordiveterani Anton Ohakaõhutusel maadlema. Minu esimene võistlus matil oli Tallinna garnisonimaadlusvõistlustel 1929. aastal “Sõdurite Kodus”. Esinesin kohe raskekaalus.Esimeseks vastaseks mulle oli omaaja tuntud maadleja Palm, kessamal ajal teenis kaitseväes. Kuigi enne võistlusi hästi harjutanud, läksintuusade vastu teatud aukartusega. Kuid – juba oma esimese võistlusema võitsin. Tulin garnisoni meistriks.”
“14. ja 15. detsembril Rahvateatri ruumes V.S. Spordi poolt korraldatud vabamaadlusesivõistlustel olid esitatud ainuüksi Spordi ja Kalevi maadlejaskonna poolt vastavalt 19 ja 13 osavõtjaga.
Tüüpilise ürgjõu sümbolina esines tugeva ja kena lihaste arenguga Läänemaa mees ajateenija sõdur Trossmann, kellele intensiivne treening tulevikus kindlasti omas kaalus meistritiitli garanteerib.”
“Maadlusmatile jõudis ta alles Tallinnas madrusena aega teenides 22aastasena. Omaaegne maadleja, hilisem spordiinstruktor Anton Ohaka tõi ta spordiseltsi Sport maadlusruumi. Läks paar aastat, enne kui ta end Eesti meistriks maadles. Algajast olümpiavõitjani kulus kuus aastat.”
“Paremini ei käi ka Trossmanni käsi. 12 minutit ja 48 sekundit on see Kalevipoeg matil selili maas ja kaotatud esimene koht.”
“Raskekaalus Trossmann kibedas heitluses võidab Zvejnieksi.”
“Trossmann seljatas Laitise 3 minuti 24 sekundiga.”
“1931. aastal, siis veel Trossmanni nime kandes, võitis ta Eesti meistrivõistlustelt esimese pronksi. Järgmisel aastal haaras meistriohjad järgnenud seitsmeks aastaks, kuid kodust kaugemal oli rohkem teiste tuuseldada. 1933. aastal tegi Trossmann debüüdi EMil, see lõppes neljanda kohaga, kusjuures sakslaste tähele Kurt Hornfischerile kaotas eestlane seljaga.
“Raskekaalus oli Trossmannile, Sport, ainsaks vääriliseks vastaseks Kalevi Männik, kes aga ei seganud Trossmanni kindlalt kõikide kaalude meistriks tulemast.”
“K. Trossmanile ennustati kindlat võitu ungarlase Bado kui nõrgema raskekaalu võistleja üle. Kuid lootused luhtusid. Näib, nagu oleks Trossman vormist tagasi läinud ja sellegi väikese maadlusoskuse, mida varem omas, mingisuguse pusimise vastu vahetanud. Edasi puudus temal vastupidavus 15-minutiliseks maadluseks. Liigub lohakalt ja aeglaselt matil ning laseb Badol end nupust matile heita. Võidab Bado tagajärjega 2:1…
Iseäranis hellitati lootusi Trossmani võidule, arvesse võttes tema viimast esinemist Helsingis Rootsi esindaja Vestgreniga. Kuid raskemate kaalude nõrk esinemine ja kaotused esimesel õhtul Ungariga röövisid needki vähesed lootused…
Trossmani käsi käis sel õhtul halvasti, lastes end seljatada Gehringist üleviskega 9.40.”
“Trossman peaks suutma rohkem. Tal on kõvad käed, kuid mees närvitseb võistlustel.”
Euroopa meistrivõistlused
16. -19. märts 1933 Helsingis
kreeka-rooma maadlus
raskekaal
1. Kurt Hornfischer (GER)
2. Arvo Nimeilä (FIN)
3. Karl Westergren (SWE)
4. Kristjan Trossmann (EST)
“Saksa raskekaalumeister Hornfischer tõendas oma maadlusviisiga, et ka raskekaalus võib meeldivat maadlust näidata, vastupidiselt üldisele arvamisele raskekaalumeeste kohta, kes matil tavaliselt on pusijateks. Hornfischer seljatas soomlase Niemilä 15.20 ja Trossmani 10.20.”
“Eesti maadlejate paremusjärjestus praegu võiks olla minu arvamisel järgmine: 1. V. Väli, 2. E. Pütsep, 3. A. Kusnets, 4. K. Kullisaar, 5. O. Luiga, 6. E. Sikk, 7. A. Lõhmus, 8. A. Neo, 9. A. Kukk, 10. K. Trossman.”
Külma mehe süttimine
“See oli 1932. aasta kevadel, kui meie harjutusruumi võimlemisselts Spordis Tallinnas ilmus kunstnik Lepwalts. Vaatas ja takseeris kõiki meid, kes meie seal parajasti matil rassisime, sammus siis otsustavalt minu juurde ja palus, et ma temale poseeriksin. Lepwaltsil oli sel ajal teoksil härra Riigivanemalt tellitud suurmaal “Kalevipoeg Soome sepa juures.”
Kuigi alul keeldusin, andsin sõprade mõjutusel hiljem siiski nõusoleku. Käisingi siis kunstniku ateljees poseerimas, kusjuures mul hiljem sama kunstniku korduvatel palvetel tuli poseerida veel teisekski maaliks, mille Lepwalts ristis “Heinaniitjaks…”
Pean avameelselt tunnistama, et poseerimine minule põrmugi ei meeldi. Esiteks on ta aega raiskav ja teiseks – ebamugav. Seepärast andsingi enesele pärast kõnesolnud “debüüti” sel alal sõna, et ma tulevikus enam kunagi nii “kergemeelne” ei ole. Andestagu mulle selle tõttu ka need härrad kunstnikud, kellele ma nüüd ära ütlesin. Andestagu ja mõistku mind.”
“K. Trossman on muutunud aga võtetevaesemaks.”
“Raskekaalu matš oli maavõistluse maannetuim. K. Trossman tegi vähe võtteid, eriti püstimaadluses. E. Bietags nõrgemana kaitses. Trossman sai võidu 3:0.”
“Eesti maadlejad esinesid Helsingis läbilõikes oodatust paremini. Süttis isegi sarnane alati külm mees nagu K. Trossman. Ta Helsingi matšid olid vast mehe elu parimad. Eriti tublisti maadles ta endast 20 kg raskema A. Niemiläga. Soomlane on jäme mehemürakas, kellest K. Trossman vaatamata oma pikkadele kätele ei ulata ümbert kinni võtta, näiteks ristvöö sooritamiseks. Seda viimast püüdis aga järjekindlalt soomlane… Nüüd sai soomlane töövõidu 3:0.
Trossmani kangelaslik heitlus Soome parima raskekaallasega äratas imestust ja just selle matši tõttu