härra,” lausub müüja. „Eelmine pealuu kuulus noorele Borule, aga see on täiskasvanud Boru oma.”
Ameerika turist ostab Himaalaja mägiküla suveniiripoest endale sajandeid vana piibu. Ostu uurides märkab ta piibuvarrel mingeid märke ja küsib poemehelt, mida need tähendavad. See ei oska midagi öelda ja soovitab jänkil kohaliku suguharu pealikut külastada. Ameeriklane lähebki pealiku juurde, seletab talle asja ära ja ulatab piibu. Pealik uurib tükk aega märke ja vastab siis:
„Siia on kirjutatud: „Suitsetamine on kahjulik teie tervisele”.”
Ameerika turist sõidab bussiga Alpides ja pöördub juhi poole:
„Öelge, palun, kust need hiigelsuured kaljud siia said?”
„Need tõid siia jääliustikud,” vastab bussijuht.
„Aga kuhu liustikud jäid?”
„Läksid uute kaljude järele.”
„Tänan teid!” ütleb ameeriklane ja kirjutab kuuldu märkmikusse üles.
Ameerika miljonär saabub Šveitsist turismireisilt ja räägib tuttavatele üleolevalt:
„Jaa, Šveits on ilus maa küll, aga võta neilt nende järved ja mäed ära, ja kogu sellest ilust ei jää enam midagi järele!”
Ühte New Yorgi raamatukauplusesse siseneb elegantne daam ja pöördub müüja poole:
„Mul on vaja ladina-inglise vestlussõnastikku, kus oleksid sellised väljendid nagu „Kus on lennuväli?”, „Millise bussiga raudteejaama sõita?” jms. Kas teil on sellist sõnastikku?”
„Vabandage, aga ladina keeles pole selliseid sõnu,” seletab müüja. „Sel ajal, kui ladina keelt räägiti, polnud lennuvälju ega autobusse.”
„See pole võimalik! Te ajate midagi segi! Ma sõidan nädala pärast Ladina- Ameerikasse, aga teie tahate mind veenda, et seal pole busse!”
Vanemalt ameeriklannalt küsitakse, kas ta on viibinud Veneetsias.
„Olen küll,” vastab vanaproua, „aga sattusin halval ajal – oli uputus ja kõik tänavad olid vee all.”
Kaks ameerika turisti omavahel:
„Kas nägite Norras ka fjorde?”
„Aga loomulikult, need loomakesed on ju nii usaldavad!”
„Eks ole, see on ju täitsa nagu põrgu?” ütleb ameerika turist vulkaani kraatrisse vaadates.
„Oh neid ameeriklasi!” imestab giid. „Igal pool on nad käinud, kõik on neil nähtud …”
Surev Ameerika senaator pihib:
„Ma varastasin riigi raha, ümbritsesin end sulide ja gangsteritega, lasin raukadel ja vaeslastel nälgida. Kõige tähtsamad olid mulle raha ja võim …”
„Jätame poliitika, mu poeg,” katkestab teda vaimulik, „ja räägime sinu pattudest.”
Ameerika senaator einestab restoranis. Omanik tuleb tema juurde ja küsib:
„Kuidas teile meie firmaroog maitseb, härra?”
„Väga!” vastab senaator. „Kahju ainult, et kartulid on selles praes absoluutses enamuses!”
Ühe Londoni restorani söögikaardil on märkus ameeriklaste jaoks:
„Kui te tõepoolest tahate oma sigaretti vastu taldrikut kustutada, siis on meie personal meelsasti valmis serveerima teile tuhatoosides.”
Kupees istub hästi säilinud vanaproua vastas ameeriklane, kes keskendunult nätsu närib. Mõne aja pärast pöördub leedi tema poole ja ütleb:
„See on teist väga kena, et te mu meelt vestlusega lahutada püüate, aga ma pean teid hoiatama, et olen täiesti kurt.”
Ameerika turist külastab Shakespeare’i sünnimaja. Pärast seda raudteejaama ooteplatvormil seistes, räägib ta sõbrale:
„Mõtle ometi, John, et kunagi seisis samal platvormil ka Shakespeare ja vaatas rongi oodates kaugusse …”
„Euroopa jalgpall?” ütleb ameeriklane mõtlikult. „Ja milles seisneb selle mängu mõte?”
„Pall tuleb väravasse lüüa,” seletatakse talle.
„Aga miks lastakse siis kahel mehel kogu aeg väravates passida?” imestab ameeriklane. „Nad rikuvad ju kogu mängu ära.”
„Kuidas te nii palju ordeneid olete saanud?” küsitakse ühelt Ameerika kindralilt.
„Teate, seda peab oskama,” vastab kindral. „Ei pea olema seal, kus neid teenitakse, vaid seal, kus neid jagatakse.”
Aurik lahkub Ateenast. Sillale tuleb hästiriietatud ameeriklanna, näitab käega kaugenevate mägede poole ja küsib:
„Härra kapten, mis valge asi seal mägede peal on?”
„See on lumi, proua,” vastab kapten.
„Noh, ma mõtlesin ise ka, et lumi, aga üks härra ütles mulle just, et see on hoopis Kreeka.”
Tallinna lennujaamas kõnetab eestlane ühte turisti:
„Vabandage, kas te olete välismaalane?”
„Kuidas, palun?!” vihastab see. „Teie olete välismaalane, mina aga olen ameeriklane!”
Araablased
Araablane siseneb baari ja märkab leti ääres meest, kelles ta kohe esimesest pilgust tunneb ära juudi.
„Baarmen!” hüüab araablane. „Üks jook kõigile minu kulul, välja arvatud sellele juudile seal leti ääres!”
Kui joogid on serveeritud, naeratab juut araablasele laialt ja lausub:
„Suur tänu teile!”
Vihane araablane tellib kõigile peale juudi veel ühe joogi. Juut naeratab talle taas ja tänab viisakalt.
„Mis kurat selle juudiga lahti on?” küsib araablane baarmenilt. „Ma tellisin kaks korda kõigile peale tema jooke, tema aga ainult naeratab lollakalt ja veel tänab mind selle eest. Kas ta on idioot?”
„Ei,” vastab baarmen. „Ta on selle baari omanik.”
Kohvikus istuvad neli tuttavat ärimeest: araablased ja juut. Nagu ühel hetkel ikka juhtub, hakatakse suurustama ja üksteist üle trumpama.
„Mul jäi natuke raha üle, ma ostan endale õige Citybanki,” teatab üks araablane.
„Mul on ka natuke sääste, mina tahan endale General Motorsi osta,” ütleb teine.
„Mina esitasin taotluse Microsofti ostuks,” märgib kolmas.
Siis vaatavad kõik kolm araablast huviga juudi poole: mida too selle peale ütleb? Juut võtab lonksukese teed, vaatab araablastele otsa ja lausub:
„Vabandage, poisid, aga ma ei müü!”
Välisuudistest:
„Saudi-Araabias toimus esimene missivõistlus. Võitjaks tuli parandžaa.”
Üks Araabia prints annab oma ülemeunuhhile käsu:
„Saada siia mu esimene naine!”
Eunuhh saadab. Mõne aja pärast annab prints uue käsu:
„Saada siia mu teine naine!”
Eunuhh saadab printsi juurde tema teise naise. Siis kolmanda, neljanda, viienda jne. Kui hommik saabub, käsib prints:
„Saada siia mu kõige viimane naine!”
„Auväärt