Tõrjutud mälestused. Imbi Paju

ühendusteed Põhjaja Lõuna-Eesti vahel. Soomusrongid suunati nüüd Tartu peale. Ootamatu löögiga tungiti Punaarmee tagalasse ja paisati segamini kõik Tartu ja Tapa vahel paiknevad väeosad.

      Soomusrongidega liitusid ka leitnant Julius Kuperjanov ja tema partisanid, kelle hulgas oli ka minu vanaonu, tollal 18-aastane veltveebel Leonhard Martinson, et vabastada oma kodulinn Tartu.

      Foto keskel on minu isa onu Leonhard Martinson, kes saadeti Venemaale vangilaagrisse 1944. aastal, kohe pärast seda, kui Nõukogude Liit oli Eesti teist korda okupeerinud. 1957 pääses ta laagrist vabaks, olles ainuke Süvalepa külast pärit mees, kes laagris ellu jäi. Kuid sealse raske töö ja nälja tõttu kaotas ta tervise ja suri 1963. aastal

      Alanud sõjas ei jäänud Eesti üksi. Nõukogude Venemaa laienemine ei sobinud Inglismaa plaanidega ja britid saatsid eestlastele appi oma laevastiku. Eesti saavutas nüüd tänu inglastele Läänemerel täieliku ülemvõimu. Eestlaste võitlus äratas vastukaja ja appi tulid Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud. Ameeriklased saatsid Tallinna sadamasse kolme miljoni dollari eest sõjavarustust ja toiduaineid.

      Eesti Kommunistliku Partei juht Viktor Kingissepp püüdis anda hävitavat hinnangut Eesti kodanlaste ja n. – ö. interventide tegevusele. Ta kirjutas 1919. aastal kommunistlikus põrandaaluses trükikojas lendlehe “Wilsoni heeringad”.

      “Ameerika aitab meid! Inglismaa aitab meid! Vägevad liitlased aitavad meid!” Nii löövad kodanlikud kelmid lokku ja koguvad rahvast sõtta punase Venemaa vastu. Ja nad on “meid” aidanud. Nad on sõjamoona saatnud, nad on aga ka heeringat ja vilja saatnud. Muidugi mitte muidu, vaid “õiglase” turuhinnaga! Aga selle eest on Eesti valgevägi pidanud võitlema. Selle eest on sunniviisil valgeväkke mobiliseeritud Eesti töörahva pojad pidanud oma verd valama, oma proletaarsete kätega proletaarset revolutsiooni kägistama! Wilson vahetab oma heeringad aurava inimvere vastu! Rõõmustage emadlapsed! Rõõmustage lapsed-vaeslapsed! See on teie meeste veri, see on Ameerika onu saiakakk. /-/ Närige Wilsoni heeringat, Eesti proletariaadi lapsed! Aga iga suutäiega sööge enesesse ka piirita viha ja põlgust nende kullajumalate vastu, kes teile saia annavad ja ütlevad: näe, siin on võid süüa! – aga mingu sinu isa ja tapku minu vaenlasi! /-/ Sülitage välja suust see heeringas, võtke püssid, kukutage Eesti kodanlik valitsus ja leppige kodukasvatatud silguga! Siis saate lahti parunitest /-/ olete vabad ja iseseisvad kodanluse ja tema varade valitsemises.

      Kingissepp ehk uskuski sel hetkel, et kommunistide tegevus võib inimesed õnnelikuks muuta, kuid nagu näitavad Nõukogude kommunismi ajalugu ja tema enda korraldatud tapatalgud, kujunes sellest tegevusest eriti jõhker ettevõtmine. Kingissepp lasti 1922. aastal Eestis riigikorra kukutamise pärast maha. Kommunistid Anvelt ja Pöögelmann tapeti 1930. aastatel Nõukogude Venemaa “puhastusaktsioonide” ajal Stalini timukate kuuli läbi. Nad küll rehabiliteeriti hiljem ja politrukid konstrueerisid neist pärast Eesti õnnestunud okupeerimist sovetiaegsetes ajalooõpikutes müüti kui kommunismi märtritest, tänavatele ja klubidele anti nende nimed, kuid see ei avaldanud inimestele mõju, sest see oli Nõukogude propaganda üks osa, millel polnud reaalsusega midagi pistmist.