другим удобным Вам способом.
1
Ajaloo osakonna ja õigusteaduskonna ühine komsomolikoosolek „Eesti fosforiit” TRÜ aulas 3. aprillil 1987.
2
Selle asutasid Tallinnas Uuel tänaval asunud Kinomajas 25. mail 1987 Ene Hion, Ilmar Rattus, Henno Toming ja Ivo Valter Ajakirjanike Liidust; Ado Eigi, Ignar Fjuk, Tiit Kaljundi ja Valve Pormeister Arhitektide Liidust; Raimo Kangro, Jaan Rääts, Lepo Sumera ja Eino Tamberg Heliloojatel Liidust; Kaljo Kiisk, Peeter Simm, Andres Sööt ja Arvo Valton Kinoliidust; Jaak Jõerüüt, Lennart Meri, Paul-Eerik Rummo ja Hando Runnel Kirjanike Liidust; Jaak Kangilaski, Enn Põldroos, Heinz Valk ja Andres Tolts Kunstnike liidust ning Jaak Allik, Kalju Komissarov, Mikk Mikiver ja Ingo Normet Teatriliidust.
3
Tiit Made väidab oma raamatus „Ükskord niikuinii”, et Savisaar küsis Lauristinilt IME ettepanekule allkirja, kuid ta keeldus. Lauristin väidab, et see on Made väljamõeldis ja Savisaar pole temalt seda küsinud.
4
Juba 1986. aasta lõpus, kui Tallinnas käis NSV Liidu ministrite nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, uuris Saul võimalust asuda tööle mõnda saksakeelsesse riiki. 1987. aasta suvel, kui NSV Liidu väliskaubandusminister Konstantin Katušev Eestis puhkusereisil käis, kordas Saul oma palvet. 1988. aasta suvel sai ta lõpuks jaatava vastuse. 3. novembril 1988, pärast lahkumist ENSV valitsusejuhi kohalt määrati Saul NSV Liidu kaubandusesindajaks Saksa Demokraatlikus Vabariigis.
5
ENSV siseminister Marko Tibar väitis 1988. aasta suvel ajakirja Heinakuu küsimustele vastates, et 2. veebruaril viidi Tartusse kaheksa patrullautoga appi korda pidama ainult 40 miilitsapataljoni võitlejat.
6
Sellele artiklisarjale viidates märkis EKP Tartu linnakomitee sekretär Albert Saunanen 25. mail 1988 EKP keskkomiteele koostatud salajases õiendis: „Peale artikliseeria ilmumist ajalehes „Edasi” on elanikkonna enamus kaotanud huvi rühmituse „MRP-AEG” tegevuse vastu ning nende tegevus ei leia laia kõlapinda. Individuaalne töö nendega jätkub.”
7
Aleksandr Jakovlev (1923–2005) oli NLKP KK poliitbüroo liige ja sekretär, Gorbatšovi reformide järjekindel toetaja, Molotovi-Ribbetropi pakti avalikustaja ja Jeltsini liitlane augustiputši ajal.
8
Mare Keiman, Merike Marastu, Renate Timak ja Mare Viljarand olid saatega „Mõtleme veel” seotud Eesti Televisiooni töötajad.
9
Boris Kumm (1897–1958) oli juunikommunist, ENSV NKVD ja KGB juht (1940–1950), 1949. aasta märtsiküüditamise üldjuht Eestis; sai Stalinilt selle eest Punalipu ordeni. Nikolai Karotamm (1901–1969) oli EKP KK I sekretär 1944–1950.
1
Ajaloo osakonna ja õigusteaduskonna ühine komsomolikoosolek „Eesti fosforiit” TRÜ aulas 3. aprillil 1987.
2
Selle asutasid Tallinnas Uuel tänaval asunud Kinomajas 25. mail 1987 Ene Hion, Ilmar Rattus, Henno Toming ja Ivo Valter Ajakirjanike Liidust; Ado Eigi, Ignar Fjuk, Tiit Kaljundi ja Valve Pormeister Arhitektide Liidust; Raimo Kangro, Jaan Rääts, Lepo Sumera ja Eino Tamberg Heliloojatel Liidust; Kaljo Kiisk, Peeter Simm, Andres Sööt ja Arvo Valton Kinoliidust; Jaak Jõerüüt, Lennart Meri, Paul-Eerik Rummo ja Hando Runnel Kirjanike Liidust; Jaak Kangilaski, Enn Põldroos, Heinz Valk ja Andres Tolts Kunstnike liidust ning Jaak Allik, Kalju Komissarov, Mikk Mikiver ja Ingo Normet Teatriliidust.
3
Tiit Made väidab oma raamatus „Ükskord niikuinii”, et Savisaar küsis Lauristinilt IME ettepanekule allkirja, kuid ta keeldus. Lauristin väidab, et see on Made väljamõeldis ja Savisaar pole temalt seda küsinud.
4
Juba 1986. aasta lõpus, kui Tallinnas käis NSV Liidu ministrite nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, uuris Saul võimalust asuda tööle mõnda saksakeelsesse riiki. 1987. aasta suvel, kui NSV Liidu väliskaubandusminister Konstantin Katušev Eestis puhkusereisil käis, kordas Saul oma palvet. 1988. aasta suvel sai ta lõpuks jaatava vastuse. 3. novembril 1988, pärast lahkumist ENSV valitsusejuhi kohalt määrati Saul NSV Liidu kaubandusesindajaks Saksa Demokraatlikus Vabariigis.
5
ENSV siseminister Marko Tibar väitis 1988. aasta suvel ajakirja Heinakuu küsimustele vastates, et 2. veebruaril viidi Tartusse kaheksa patrullautoga appi korda pidama ainult 40 miilitsapataljoni võitlejat.
6
Sellele artiklisarjale viidates märkis EKP Tartu linnakomitee sekretär Albert Saunanen 25. mail 1988 EKP keskkomiteele koostatud salajases õiendis: „Peale artikliseeria ilmumist ajalehes „Edasi” on elanikkonna enamus kaotanud huvi rühmituse „MRP-AEG” tegevuse vastu ning nende tegevus ei leia laia kõlapinda. Individuaalne töö nendega jätkub.”
7
Aleksandr Jakovlev (1923–2005) oli NLKP KK poliitbüroo liige ja sekretär, Gorbatšovi reformide järjekindel toetaja, Molotovi-Ribbetropi pakti avalikustaja ja Jeltsini liitlane augustiputši ajal.
8
Mare Keiman, Merike Marastu, Renate Timak ja Mare Viljarand olid saatega „Mõtleme veel” seotud Eesti Televisiooni töötajad.
9
Boris Kumm (1897–1958) oli juunikommunist, ENSV NKVD ja KGB juht (1940–1950), 1949. aasta märtsiküüditamise üldjuht Eestis; sai Stalinilt selle eest Punalipu ordeni. Nikolai Karotamm (1901–1969) oli EKP KK I sekretär 1944–1950.