1953, lk 72
37
Roos 1939; Raud 1953, lk 75–76; Jürgenstein 1927, lk 11–18
38
Ascher 1988, lk 301
39
Miliukov 1976, lk 210
40
Ascher 1992, lk 202–206; Postimees 13.7.1906
41
Raud 1953, lk 93; Rütli 1964, lk 210–211
42
Raud 1953, lk 97; Roos 1938, lk 66–67; Aru 2008, lk 364; Raag 1971, lk 13–14
43
Aru 2008, lk 163–1
1
Jaan Tõnisson oli 1938–1940 riigikogu riigivolikogu liige.
2
Tuomioja 1979, lk. 151; Graf 1992, lk 106
3
Roos 1938, lk 21–29; Raud 1953, lk 24–25; Tõnissoni juubelikogumik 1958, lk 22–26
4
Roos 1938, lk 29
5
Autor eksib. EÜS tegi esimese katse asutada korporatsioon „Vironia” aastail 1881–1882.
6
Roos 1938, lk 32–24
7
Laaman 1949, lk 13; Turtola 2002, lk 40–43
8
JT kiri O. Kallasele 15.1. ja 15.2.1893
9
Aru 2008, lk 100. Ta viitab „Postimehes” nr 112/1907 ilmunud üleskutsele, mida selles numbris siiski ei olnud.
10
Kallase kiri JTle 30.9.1993; Aru 1997, lk 231–233; Aru 2008, lk 82–83; Palm 2004, lk 136–137
11
Aru 1997, lk 232–238; Aru 1998, lk 19–198
12
1998, lk 197; Roos 1938, lk 41–42. Kirjanduses ei leidu täpset teavet selle kohta, kuidas ja millal Tõnissoni osalus lehes kasvas.
13
Palm 2004, lk 140, 141
14
Postimees 2.12.1896
15
Tuglas 1926; Karjahärm ja Sirk, 1997, lk 285
16
Kruus 1921 lk 48–60 ja seal esitatud arvukad viited „Postimehe” artiklitele aastatel 1896–1906
17
Wuolijoki 1945 B, lk 80
18
Ast 2007, lk 61
19
Veitman 1994, lk 6–9
20
Reijonen 1953, lk 306
21
Roos 1938, lk 51
22
Rütli 1964, lk 384
23
Tuglas 1986, lk 114
24
JT isikufond, ERA; Kallas 1978 A, lk 306–307
25
Roos 1938, lk 42–43. Väljendit „jumala vits” kasutas Tõnisson ise, aga Savonarolaga ta ennast ei võrrelnud.
26
Sel ajal Venemaal naisi riiklikku ülikooli ei lubatud. Hilda Lõhmus õppis Peterburis Bestuževi kõrgematel naiskursustel.
27
Kallas 1987 A, lk 522, 525
28
Eduard Laamani päevik 13.5.1925. Sissekanne sisaldab ohtralt muudki kuulujuttudel põhinevat Tõnissoni suguvõsa ja vendade eluolu ja jõukuse kohta; Kures 2006 A, lk 161–162, sissekande kuupäev 23.9.1945.
29
Linde 2005, lk 75–76
30
Port Arturi reidil uputatud Vene Vaikse ookeani laevastiku laevade asemele saadeti Balti laevastiku alusel moodustatud laevastik.
31
Postimees 30.1.1905
32
Postimees 16.11.1905
33
Tuglas 1986, lk 170–172: Postimees 30.11.1905. Tuglas kirjutas, et kandi-daatideks olid veel Heinrich Koppel ja Oskar Kallas, neist Koppel olevat saanud napilt rohkem hääli kui Tõnisson.
34
Rütli 1964, lk 198–199; Tuglas 1986, lk 173–174. Aastaid hiljem kirjutatud mälestuste erinevused üksikasjades räägivad samuti valitsenud meeleolu kaootilisusest.
35
Postimees 30.11.1905
36
Raud 1953, lk 72
37
Roos 1939; Raud 1953, lk 75–76; Jürgenstein 1927, lk 11–18
38
Ascher 1988, lk 301
39
Miliukov 1976, lk 210
40
Ascher 1992, lk 202–206; Postimees 13.7.1906
41
Raud 1953, lk 93; Rütli 1964, lk 210–211
42
Raud 1953, lk 97; Roos 1938, lk 66–67; Aru 2008, lk 364; Raag 1971, lk 13–14
43
Aru 2008, lk 163–164
44
Aru 2008, lk 172–176
45
Palm 1932, lk 6–14
46
Linde 2005, lk 19–20
47
Suits 1906, lk 28–34
48
Postimees 8.4. ja 9.4.1913; Haug 1995, kes on oma artiklis ulatuslikult käsitlenud Suitsu kõnet ja sellest tekkinud arutelu. Ettekanne ei ole säilinud ning seda ei ole ka tervenisti avaldatud.
49
Postimees 20.4.1913
50
Haug 1995
51
Autor peab silmas Vanemuise seltsi maja Jaama Tänavas.
52
Hallas-Murula 2006, lk 26–32; Rütli 1964, lk 224–230
53
Karjahärm 1995, lk 1679
54
Karjahärm 1999, lk 251–252; Aru 2008, lk 212–213
55
Riigikogu protokoll 7.12.1938
56
Stockdale 1996, lk 144–145
57
58
Tuomioja 2006, lk 35–36
59
Postimees 23–24, 28–31, 33–35 1905. Artiklisarja ja selle tagamaid on käsitlenud Karin Hallas (Hallas 1995).
60
Postimees 3.3. 4.3., 5.3. ja 7.3.1905; Uudised 8.3, 11.3., 15.3. ja 18.3.1905
61
Hallas 1995
62
Hallas 1995, Postimees 28.1.1906
63
Eduard Laamani päevik 18.5.1925; Seemen 1999; Postimees 5.2.1937
64
Suomalainen puolue – sotsiaalreformistlik konservatiivne partei, praeguse Rahvusliku Koonderakonna eelkäija.
65
Kangro-Pool 1938, lk 167
66
Tanner 1966, lk 51
67
Wuolijoki 1945 B, lk 77–81 (Linda Viidingu tõlge)
68
Wuolijoki 1945 B, lk 22–265
69
Salme Murriku kirjavahetus Hella Wuolijoe ja vanematega aastatel 1906–7, Hella Wuolijoe kogu, Soome Rahvusarhiiv