Suhete, sõpruse ja armastuse feng shui. Janno Seeder

naisi ja mehi. Sel hetkel esitas ta endale küsimused: kas mulle meeldivad sellised käed? Kas ma tahan nende hulka kuuluda? Loomulikult olid vastused eitavad. Ta võttis vastu otsuse tegeleda oma negatiivse harjumuse ja mustriga. Otsis asendustegevusi, kasutas rahvameditsiini, kuid kõige enam tegi ta tööd oma mõtetega, korrates endale iga päev, et tal on ilusad käed ja küüned ning et ta on uhke oma käte üle. Nüüd on tal mitu aastat ilusad hoolitsetud käed ja pikad küüned. Kui mõnikord käsi suu juurde läheb, paneb ta ruttu nätsu suhu ja kordab endale: mul on väga ilusad käed.

      Miks tunneme end suhetes ebakindlalt

      Ebakindlust meie suhetesse toob aga erinevate suhtemudelite kogemine elu jooksul. Need mudelid on tavaliselt kogetud esimese viie, kuue eluaasta jooksul ning on kinnistunud meis kindla mustrina. Eelkooliealine laps on nagu salvestav magnetofon. Kõige tugevamalt kinnistuvad lapsele suunatud emotsionaalselt laetud sõnumid, mida edastatakse talle regulaarselt eelkõige vanemate, lähedaste, kasvatajate ja teiste tema jaoks oluliste inimeste poolt. Kui meile on selles eas korduvalt öeldud, et sa ei oska, et me ei oska, me ei saa ise hakkama, siis kanduvad nende lausete tähendused ka meie täiskasvanuea suhetesse.

      Suurem osa meie käitumismustritest on õpitud varajases lapseeas ja aastate jooksul on need vaid kinnistunud. Me oleme üles kasvanud tingimusliku armastuse najal. See tähendab, et meid armastatakse rohkem, kui käitume viisil, mis pälvib teiste, näiteks vanemate heakskiidu, kuid samas surume alla oma tegelikud tunded ja soovid. Need allasurutud tunded on põhjuseks, miks me arendame välja vääralt toimivad ja meid rahulolematuks tegevad käitumismudelid.

      Mis on suhte eesmärk?

      Kuna meie igapäevast käitumist ja olemist juhivad elu jooksul õpitud ja väljakujunenud ning kinnistunud mustrid, siis on suhete eesmärk näidata meile erinevaid suhtlemise mudeleid. Seda loomulikult selleks, et saaksime väljakujunenud mudeleid üha uuesti läbi töötada ja vajadusel parandada. Viimane toimub aga eelkõige enese vaatluse, enese tundmaõppimise ja enese juhtimise kaudu, mitte aga kaaslase parandamise kaudu.

      Suhte kvaliteet sõltub paljuski just sellest, kuidas me suhtume tekkinud mudelite läbitöötamisse. Kas võtame seda kui rasket tööd või kui avastamisrõõmu pakkuvat mängu?

      Kunagi laulis Ivo Linna, et „mäng on väikese inimese töö”, kuid mäng kuulub ka täiskasvanud inimese maailma, olles inimese elukestva õppe oluline aspekt. Nii kaua kui inimeses jätkub soovi mängida, nii kaua püsib ka kahe inimese vaheline suhe noore ja vitaalsena – see on suhte pikaealisuse üks mootoreid. Kui mängulust kaob, siis n-ö võtame oma liivavormid ja läheme teise liivakasti, lootes, et uus mäng on põnevam. Kindlasti ongi mõnda aega, kuid kui kauaks põnevust jätkub, sõltub taas kord suhtes olevate inimeste omavahelisest mängulustist.

      Kõige tugevamini on meisse kinnistunud emotsionaalselt laetud mudelid, nagu näiteks „ma ei ole midagi väärt” või „sa võlgned mulle midagi” või „ma olen ohver” ja paljud teised.

      Inimesed eelistavad pigem suhet katkestada kui tegeleda raskustega, mida suhe paratamatult endaga kaasa toob. Selle juures üritavad nad tõestada, et üksinda ongi palju rahulikum. Sellised inimesed ilmutavad vanade suhete suhtes kibestumist ja nad ei näe väärtuslikku enese tundmaõppimise võimalust, mida keeruline suhe on neile andnud. Üksi olles jäävad nad aga ilma võimalusest leida üles mudelid, mis takistavad neil suhetes õnnelikud ja rahulolevad olla.