Töölepingu seadus praktikas. III raamat. Töölepingu lõpetamine ja üleminek. Vastutus. Rakendussätted. Mari Rask

Loetelus on toodud välja just need mõjuvad põhjused, mis praktikas kõige sagedamini on töölepingu ülesütlemise aluseks. Allpool anname ülevaate näitlikus loetelus toodud mõjuvatest põhjustest:

      1. töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1).

      Tegemist on varemkehtinud seaduses töölepingu lõpetamisega pikaajalise töövõimetuse tõttu. Ka kehtiv töölepingu seadus annab võimaluse töölepingu lõpetamiseks, kui töötaja ei ole pikka aega ehk eelduslikult vähemalt neli kuud tulnud toime tööülesannete täitmisega. Seaduse sättest võib järeldada, et antud põhjus tuleks lugeda mõjuvaks, kui töötaja pole saanud tervise tõttu täita tööülesandeid neli kuud järjest, kuna seadusandja pole määratlenud perioodi, mille kestel nelja kuud arvestada. Samal ajal, kui töötaja on olnud töövõimetuslehel ühe-kahenädalaste vahedega kokku neli kuud, tuleks mõistlikult lugeda ka selline olukord mõjuvaks põhjuseks töölepingu ülesütlemisel.

      Kuna sättes on nelja kuud nimetatud eelduslikult, siis teatud juhtudel mingite tööde puhul võib see aeg olla ka lühem. Kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest ja tööandja peab mõistlikult hindama iga üksikjuhtumit eraldi. Eelkõige on vaja hinnata, kui häirivalt mõjub töötaja pikaajaline puudumine tööandja töökorraldusele ja majandustegevusele. Iseenesest asjaolu, et töötaja on kaua töövõimetuslehel, ei saa olla aluseks töösuhte ülesütlemisele. Ainult juhul, kui pikaajaline töövõimetus häirib oluliselt tööandja töökorraldust ja majandustegevust, on alust tööleping üles öelda.

      TLS §-st 88 tulenevate üldiste põhimõtete kohaselt peab tööandja võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd ja hoiatama töötajat enne töölepingu ülesütlemist, kuid kõik sõltub konkreetsest olukorrast. Hoiatuse tegemine ei paranda töötaja töövõimet, kui ta on haige. Sellistel juhtudel on tegemist töötaja pikaajalise töövõimetusega, mis tavaliselt lõpeb töötajale töövõimetuspensioni määramisega seoses täieliku või osalise töövõime vähenemisega. Kui töötaja jätkuvalt puudub töölt terviseseisundi tõttu, siis ka teise töö pakkumine ei mõjuta tema tööle naasmist. Seega tuleb asuda seisukohale, et TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu ülesütlemine reeglina ei eelda eelnevat hoiatuse tegemist ja teise töö pakkumist.

      Tööandjad peavad silmas pidama, et töölepingu ülesütlemisavalduses saab viidata TLS § 88 lg 1 punktile 1 vaid juhul, kui tõepoolest on tegemist pikaajalise töövõimetusega. Töötaja võib mitte toime tulla tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu ka muudel põhjustel. Näiteks on töötervishoiu arst lugenud töötaja poolt tehtava töö vastunäidustatuks tema tervislikule seisundile. Sellisel juhul peab tööandja kindlasti pakkuma töötajale teist tööd. Kui antud olukorras ei ole tööandjal töötajale teist sobivat tööd pakkuda, tuleb tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel. Ülesütlemisavalduses tuleb kindlasti näidata ära ülesütlemise põhjus, kuna terviseseisundi tõttu töölepingu ülesütlemise korral on töötajal õigus saada töötukassast töötuskindlustushüvitist.