kõike saab aktiivse kuulamise abil korda saata, ent selle oskuse kasutamine nõuab pingutust. Ja kuigi see võib tunduda algul raske, läheb aktiivset kuulamist sagedasti vaja. “Kas ma ikka saan aru, millal seda kasutama peaks?” küsivad vanemad. “Olen ma piisavalt hea, et hakata oma lastele nõustajaks?”
Proua T, intelligentne ja haritud kolme lapse ema, tunnistas PETi koolitusel teistele vanematele: “Alles nüüd saan ma aru, kui sageli kipun oma lastele nõu andma või nende probleemidele lahendusi otsima. Ja see on mul kombeks ka teiste inimeste, näiteks sõprade ja abikaasa puhul. On mul võimalik Proua Kõiketeadja rollist vabaneda?”
Meie vastus sellele küsimusele on teatud mööndustega “jaa”. Tõepoolest, enamik vanemaid suudab ennast muuta ja õppida aktiivset kuulamist sobival ajal kasutama, kui nad otsustavad selle tõsiselt ette võtta. Harjutamine teeb meistriks – või vähemasti muutub suurem osa vanemaid küllaltki asjatundlikuks. Kõhklevatele vanematele, kes esialgu ei söanda uut suhtlemisviisi katsetada, soovitame: “Andke endast parim – ja mõne aja pärast näete, et see tasub end ära.”
Selles peatükis näitame, kuidas vanemad on õppinud aktiivset kuulamist kasutama. Nagu igasuguse uue tegevuse puhul, puutuvad inimesed ka siin kokku raskuste ja koguni ebaõnnestumistega. Ent nüüdseks teame, et vanemad, kes töötavad tõsiselt oma oskuste ja vastuvõtlikkuse arendamise kallal, näevad peagi laste edusamme iseseisvuse ja küpsuse suunas, ning võivad nautida suhetes lastega uutmoodi soojust ja lähedust.
MILLAL ON LAPSEL PROBLEEM?
Kõige õigem on aktiivset kuulamist kasutada siis, kui lapsel on probleem. Tavaliselt tunnevad vanemad need olukorrad ära, kui kuulevad last oma tundeid väljendamas.
Kõik lapsed puutuvad elus kokku situatsioonidega, mis valmistavad pettumust, teevad haiget või vapustavad: neil on probleeme sõprade, õdede-vendade, vanemate, õpetajate, ümbritseva keskkonna ja iseendaga. Lapsed, keda selliste probleemide lahendamisel aidatakse, säilitavad psüühilise tasakaalu ning muutuvad tugevamaks ja enesekindlamaks. Seevastu lastel, kes jäetakse üksinda, tekivad sageli emotsionaalsed probleemid.
Selleks et ära tunda õige hetk, millal kasutada aktiivset kuulamist, tuleb vanematel häälestada end “mul on probleem” –tüüpi tundeavaldusi kuulma. Siin tulebki mängu küsimus, kellel on probleem.
Pidage meeles, et lapsel on probleem siis, kui miski ei lase tal oma vajadusi rahuldada. Sel puhul pole probleem vanemal, sest lapse käitumine ei mõjuta otseselt vanema vajaduste rahuldamist. Seega ON PROBLEEM LAPSEL.
Vanemapoolne aktiivne kuulamine on kohane ja kasulik siis, kui lapsel on probleem, aga ääretult sobimatu juhul, kui probleem on vanemal endal. See aitab küll lapsel oma probleemile lahendusi leida, ent aitab harva vanemat, kellele on tekitanud probleemi lapse käitumine (järgmises peatükis tutvustame viise, mille abil saavad vanemad enda muresid lahendada).
Järgnevad on kõik lapse probleemid:
Alex tunneb, et üks sõber tõrjub teda.
Victor on pettunud, kuna tal ei õnnestunud korvpallimeeskonda luua.
Linda on murest murtud, sest keegi ei kutsunud teda lõpupeole.
Bonnie ei suuda selgusele jõuda, mida ta elus teha tahab.
Rayshawn ei tea, kas minna kolledžisse või ei.
Steven on mures liigse kehakaalu pärast.
Lisa on hirmul, sest koolis on lubanud üks tüdruk talle peksa anda.
Rodney saab vihaseks, kui ta ühes mängus vennale kaotab.
Lapsed kutsuvad Laurenit koolis “keppjalaks”, sest ta on nii peenike.
Heather on tujust ära, kuna kardab, et on kahel eksamil läbi kukkunud.
Sõber avaldab Mike’ile pidevalt survet, et see suitsetama hakkaks.
Selliste probleemidega puutuvad lapsed elus – oma elus – paratamatult kokku. Laste masendused, hämmastused, ilmajäämised, mured ja isegi ebaõnnestumised on nende endi, mitte nende vanemate probleemid.
Seda mõtet on vanematel algul raske omaks võtta. Enamik emasid-isasid kipub liiga paljusid lapse probleeme enda omadeks pidama. Ent nii, nagu me hiljem näeme, tekitavad nad endale vaid asjatut muret – vanemate suhe lapsega halveneb ning nad lasevad mööda lugematud võimalused olla oma järglastele toeks.
Kui vanem tunnistab, et lapsel on probleem, ei tähenda see, et tema kui vanem ei võiks lapsest hoolida, tema pärast muretseda või teda aidata. Professionaalne nõustaja hoolib igast lapsest, keda ta aidata püüab. Ent erinevalt enamikust vanematest jätab ta vastutuse probleemi lahendamise eest lapsele. Ta nõustub sellega, et lapsel on probleem. Ta võtab last kui eraldiseisvat inimest. Ning ta usub kindlalt, et lapses peituvad sisemised ressursid, mida ta vajab probleemi lahendamiseks. Professionaalne nõustaja saab aktiivset kuulamist kasutada just seepärast, et ta suhtub probleemi kui lapse omasse.
Aktiivne kuulamine aitab teisel inimesel probleeme lahendada, kui kuulaja suudab nõustuda sellega, et probleem on kaaslasel, ning laseb tal endal lahendusi otsida. Aktiivse kuulamise abil on vanematel võimalik oma lapsi palju tõhusamalt aidata, kuid see on veidi teistsugune abi, kui vanemad tavaliselt anda püüavad.
Paradoksaalsel kombel suurendab meetod vanema mõjuvõimu, mis erineb siiski tuntavalt sellest, mida suurem osa vanemaist rakendada püüab. Aktiivse kuulamise abil saab suunata lapsi, et nad leiaksid oma probleemidele ise lahendusi. Paraku on enamikul vanematel kiusatus lapse probleem enda kanda võtta, nagu selgub ka järgnevast näitest:
ANTHONY: Matteo ei taha täna minuga mängida. Ta ei taha kunagi teha seda, mida mina tahan.
EMA: Aga miks sa ei tee talle ettepanekut teha seda, mida tema tahab? Sul tuleb õppida oma sõpradega hästi läbi saama. [NÕU ANDMINE, MORAALI LUGEMINE]
ANTHONY: Mulle ei meeldi need asjad, mida tema tahab, ja pealegi ei tahagi ma temaga suhelda!
EMA: Hästi, mine ja otsi siis keegi muu, kellega mängida, kui sa tahad paha poiss olla. [LAHENDUSE PAKKUMINE, SILDISTAMINE]
ANTHONY: Hoopis tema on paha poiss, mitte mina. Ja pealegi – mul ei ole kedagi teist, kellega mängida.
EMA: Sa oled lihtsalt sellepärast pahur, et sa oled väsinud.
Homme tunned end kindlasti paremini. [TÕLGENDAMINE, LOHUTAMINE]
ANTHONY: Ma ei ole väsinud ja ma ei tunne ennast homme paremini. Sa ei saa aru, kui väga ma teda vihkan.
EMA: Selline jutt lõpeta kohe ära! Kui ma veel kuulen, et sa mõnest oma sõbrast niimoodi räägid, siis sa veel kahetsed…
[KÄSUTAMINE, ÄHVARDAMINE]
ANTHONY (läheb ära, pomiseb omaette): Ma vihkan seda kohta. Koliks me siit ometi minema.
Seda poissi saaks lapsevanem aktiivse kuulamise abil aidata järgmiselt:
ANTHONY: Matteo ei taha täna minuga mängida. Ta ei taha seda kunagi, kui mina tahan.
EMA: Sa oled Matteo peale pahane. [AKTIIVNE KUULAMI-NE]
ANTHONY: Jah. Ma ei taha temaga enam kunagi mängida. Ta pole minu sõber.
EMA: Sa oled nii vihane, sest arvad, et ei taha teda enam kunagi näha. [AKTIIVNE KUULAMINE]
ANTHONY: Seda küll. Aga kui tema enam mu sõber ei ole, siis pole mul üldse kellegagi mängida.
EMA: Sa ei tahaks päris üksi ka jääda. [AKTIIVNE KUULA-MINE]
ANTHONY: Jah. Paistab, et mul tuleb temaga lihtsalt leppida.
Aga mul on nii raske tema peale mitte vihastada.
EMA: Sa tahaksid Matteoga paremini läbi saada, aga sul on raske tema peale mitte vihastada. [AKTIIVNE KUULAMINE]
ANTHONY: Varem ei saanud ma tema peale kunagi pahaseks, aga siis tegi ta kaasa kõik, mida mina tahtsin. Nüüd ei lase ta mul enam mängu juhtida.
EMA: Nüüd ei taha Matteo teha