Loov tunnetus (EM). Hermann von Keyserling

C. G. Jungi Psychologische Typen [Psühholoogilised tüübid], Zürich 1921 ja sama autori “Wandlungen und Symbole des Libido” [Libiido muundumised ja sümbolid] Psühhoanalüütiliste ja Psühhopatoloogiliste Uuringute Aastaraamatus; III ja IV köide, Leipzig ja Wien, 1911 ja 1912.

      6

      Antused jagunevad budismis kujulisteks (rupa – kuju, vorm) ja kujutuiks (arupa). Esimene valdkond hõlmab nelja elementi ja kõike nendest moodustuvat, teine psüühikal rajanevat ideaalsust. (Tlk.)

      7

      suhetes (pr. k.) (Tlk.)

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wAARCAMdAjoDAREAAhEBAxEB/8QAHwAAAQIHAQEAAAAAAAAAAAAAAwACAQQGBwgJCgUL/8QAahAAAQMCBQIEAwQGBQcIAwEhAQIDEQQhAAUGEjEHQQgTIlEJMmEUcYGRFSNCobHwChZSwdEXGCQzYuHxJSYnNDVTcpIZKENUgjY3REVHc5Oisik4Y0ZXZYOjs9MaOVVkZ3R1d4SUw9Li/8QAHwEAAQMFAQEBAAAAAAAAAAAAAAECAwQGBwgJBQoL/8QAcBEAAQIDBAYGBQcECQ4LBAYLAQIRAAMhBBIxQQUGUWFx8AcTIoGRoQgyscHRCRQVI0Lh8RYzUmIXJCU0Q3Kys7QKGCYnNURTY2R0gpKi0zZFVHODhJOUo6TSKFW1wjdGZXWVpdTiGThWZnbDxIXy/9oADAMBAAIRAxEAPwDex8NhS2/DL0Zadu6zpVilVEH1U777Rkjv6P34wJqxN67Qmjpp7V5K/wCcWI9/WZFzTuk0vRC0fzaI0p/HU3L8Z+REFII6H6CiJPpVm2qyrv74oNbw67GoTOquoP8ApJvdpUcqvS3UB0tKCv8A3To/+Xa401hlO1JK3EKURtMWKf2uODuxj+dLHUhQnrlzFDslqXbqt16kau9ZiLoUExd7QKczY0pRKRm9S2prMs1caV9ocJZSuvc/WNneQlSSYATCvxG7Gn/SSJP5b6YlzpAtMy7JBWplFTSUMFK2Ng+Gcfe/8l7JT/WOejyPmwmS52gpZa76zzZlPd2oralzbUNU59maz+pCVlKSXqhZDxQoIVCHFGUhA+87cWKux6NlJStejksCCyUjsvwAre5EdBZ8iTJlicuxh0js9WlPZcHMD1n7hH0F+jbeYJ6RdKWHql9zyumvT5G5R3lSm9IZMkqPvKxfHWLVhU8ar6tyetVclaPsIA2NZZUfJX0jlEzpC19nBAT1mm9LnZ62kbRSLmvmr8p/c/8ALTVJAUkDim

1

Üks Keyserlingi teoseid. (Tlk.)

2

der Sinn (mõte, tähendus, otstarve, meel), Keyserlingi keskne mõiste, mille piiritlemisest ta teadlikult loobub ja mille täpse määratlemise katseid ka käesolevas teoses halvustatakse. Enamasti kasutab autor seda mõistet platonlikus, s.t. nähtuse sügavaimat olemust märkivas tähenduses. Ilmekamaid autoripoolseid määratlusi on esitatud essees “Ajaloo huvist”: “Iga helleni taga, kes Homerosest peale elanud, on jumalik kannataja Odüsseus, ja see tähendab vaimukast ütlemisest enamat, kui ma kinnitan, et too riukalik saarekuningas, kes ehk kunagi pole eksisteerinud, on ometi ikka olnud tõelisem kõikidest kroonika tegelaskujudest. Nähtumuse sügavaimaks aluspõhjaks, nagu teile eelnenus juba ütlesin, on nimelt mõte.” (Tlk.)

3

Mõte valguse ja silma ühtekuuluvusest kuulub vanimate hulka; meeldejäävaimalt esitab selle Plotinos, kelle aforistlikult kõlava mõtteavalduse on Goethe sõnastanud mõttesalmiks. Sääraste tõikade tundmist peab Keyserling endastmõistetavaks. (Tlk.)

4

Vt. selle ja järgneva mõttearendusega seoses minu “Reisipäevikut”. Islami kuuluvuse Lääne kultuurialale on hiljaaegu üksikasjaliselt tõestanud C. H. Becker oma käsitluses “Der Islam in Rahmen einer allgemeinen Kulturgeschichte” [Islam üldise kultuuriloo raames], Zeitschrift der Deutschen morgenländischen Gesellschaft, 76, 1922.

5

Vt. C. G. Jungi Psychologische Typen [Psühholoogilised tüübid], Zürich 1921 ja sama autori “Wandlungen und Symbole des Libido” [Libiido muundumised ja sümbolid] Psühhoanalüütiliste ja Psühhopatoloogiliste Uuringute Aastaraamatus; III ja IV köide, Leipzig ja Wien, 1911 ja 1912.

6

Antused jagunevad budismis kujulisteks (rupa – kuju, vorm) ja kujutuiks (arupa). Esimene valdkond hõlmab nelja elementi ja kõike nendest moodustuvat, teine psüühikal rajanevat ideaalsust. (Tlk.)

7

suhetes (pr. k.) (Tlk.)