täpselt oma mõtteid väljendada. Nad ütlevad seda ka ise. Ning on kummaline jälgida abinõusid, mida nad tihti kasutavad selle väheste võimaluste barjääri kõrvaldamiseks. Sama juhtuks meiega, kui peaksime väljendama end mingis pikkade sõnade ja fraasidega keeles, kus puuduvad väljendid selle avaldamiseks, mida tahame öelda. Samasuguses kitsikuses on geenius, kui tema sulg ei liigu nii kiirelt kui mõte. On järelikult mõistetav, et vaimud pööravad vähe tähelepanu lapsikule õigekirjaküsimusele, eriti siis, kui tegemist on tõsiste ning tähtsate teemadega.
Kas pole imetlusväärne, et nad väljenduvad ühtviisi igas keeles ja saavad aru kõigist väljenditest? Ei saa öelda, et keeleline õigsus on nende jaoks võõras mõiste. Nad jälgivad seda siis, kui vaja. Näiteks kannatavad nende poolt dikteeritud luuletused tihti välja iga kriitika oma range puhtuse tõttu, ja seda hoolimata meediumi harimatusest.
On olemas palju inimesi, kes otsivad ohte kõikjal ja kõiges, mida nad ei tunne. Seepärast teevad nad tingimata ebasoodsad järeldused faktist, et mõned inimesed, kes olid pühendunud neile uuringuile, kaotasid mõistuse. Milline mõistlik inimene võiks sellises faktis näha tähtsat vastuargumenti? Kas sama ei või juhtuda teiste intellektuaalsete uuringutega tegelejatega nende aju nõrkuse tõttu? Kas on teada hullumeelsete ja maniakkide arv, kes on langenud matemaatika, meditsiini, muusika, filosoofia jne uurimise ohvriks? Kas võime tõmmata piiri erinevate uurimiste vahele? Mida see näitab?
Kehalise töö tegemisel võib inimene vigastada oma materiaalseid töövahendeid, käsi ja jalgu. Intellektuaalse tööga võib vigastada mõtlemisvahendit – aju. Kui vahend saab vigastada, siis sama ei toimu vaimuga. See jääb alati vigastamata. Eraldununa mateeriast, ei kasuta ta mitte rohkem oma võimeid. Analoogiliselt inimesega võib ta olla töö ohver. Igasugused suured mured võivad põhjustada hullumeelsust. Teadused, kunstid ja usk aitavad põhjuste arvu suurendada. Hullumeelsuse põhjus on aju mingite organite kalduvus, mida puudutavad kindlad muljed. Juhul, kui eksisteerib selline kalduvus, võtab see tähtsaima mure kuju ja muutub siis rõhuvaks mõtteks. Selline rõhuv nähe võib olla vaimudest, end uurimisele pühendanud inimesest, samuti, nagu see võib olla Jumalast, inglitest, kuradist, rikkusest, võimust, mingist kunstist või teadusest, emadusest, poliitikast või sotsiaalsest süsteemist. On võimalik, et religioosne hullus oleks spiritismihullus juhul, kui spiritism oleks selle inimese põhiline tegevusala. Inimene, kes kaotas mõistuse spiritismi tõttu, oleks seda teinud ka teistel põhjustel, olenevalt asjaoludest. Spiritism ei ole selles suhtes mingil väljapaistvamal kohal. Julgen isegi öelda, et õigesti mõistetuna aitab spiritism hullumeelsust vältida.
Arvukatel juhtudel on aju ülierutuvus (nagu unistused, enda õnnetuna tundmine, vastuolulised kalduvused) põhjustanud enesetappe. Tõeline spiritist hindab maiseid asju, lähtudes oma kõrgest vaatepunktist. Need asjad näivad talle nii väikesed ja tühised võrreldes teda ootava tulevikuga. Elu on tema jaoks nii lühike, kiirestimööduv, et pahandused on tema silmis vaid ebameeldivad juhtumid teel. Neid, kes kannavad teiste isikuteni tõde, see vaevalt häirib. Nad teavad, et kibedus ja kurbus on katsed, mis on nende arengule kasulikud juhul, kui nad neid kaebamata taluvad, sest nad saavad tasutud vastavalt sellele, kuidas nad neid välja kannatavad. Spiritisti veendumused tingivad tema loobumise, mis kaitseb teda lootusetuse, hullumeelsuse põhjuse ning enesetapmise eest. Nad teavad vaimude teadete kaudu nende saatusest, kes oma elu katkestasid ning see pilt on küllaldane nende mõtete muutmiseks. Seepärast on palju neid, kes on spiritismi tõttu hukutavalt teelt ära pöördunud. See on üks selle õpetuse tagajärgedest. Need, kes ei tea, naergu palju tahavad. Ma soovin, et selles õpetuses leiaksid lohutust need, kes näevad vaeva selle sügavuste uurimisega.
Hullumeelsuse arvukate põhjuste seas tuleb arvestada veel hirmu. Hirm kuradi ees on vigastanud rohkem kui ühe aju. Kas on teada ohvrite arv, kes oma nõrga kujutlusvõime abil on loonud ettekujutuse põrgust, seda siis hirmuäratavate üksikasjadega ilmestades? Öeldakse, et kurat hirmutab vaid lapsi. Ta on abinõu, millega hirmutamisega püütakse neid vaos hoida (näiteks lastesööja jms levinud ettekujutused). Aga kui nad enam ei karda neid fantaasia loodud olendeid, muutuvad nad ometi halvemaks. Ja lõpuks on arvutu hulk langetõvejuhtumeid põhjustatud õrna aju defektidest. Religioon oleks jõuetu, kui hirmu puudumine tema mõju vähendaks. Õnneks ei ole see nii. Sellel on teisi vahendeid hingele mõjumiseks. Spiritism annab religioonile selleks mõjuvamaid ning tõsisemaid vahendeid, kui see ainult oskab neid kasutada. Näidates asjade olemust, muudab see õpetus nulliks mõõtmatu hirmu hukutava mõju.
Jääb veel üle vaatluse alla võtta kaks vastuväidet, ainukesed, mis on seda nimetust väärt, kuna nad põhinevad mõistlikel teooriatel. Mõlemad tunnistavad kõigi aineliste ja moraalsete nähtuste olemasolu, kuid eitavad vaimude osavõttu nendest.
Esimese teooria järgi ei ole kõik need avaldused, mida omistatakse vaimudele, midagi muud kui magnetismi mõju: meediumid on olukorras, mida võib nimetada kuutõvele lähedaseks erutusseisundiks. Seda nähtust tunneb iga magnetismi uurinud inimene. Sellises seisukorras on intellektuaalsetel võimetel ebanormaalne ulatus: intuitiivse tajumise piirkond avardub kaugele üle meie tavalise tajumisvõime piiride ja meedium ammutab iseendast tänu oma selgeltnägemisele kõik selle, mida ta meile räägib, kõik teadmised, mis ta meile edasi annab, isegi kui need puudutavad asju, mis on talle tema tavalises seisukorras võõrad.
Me ei eita sugugi kuutõve mõju, oleme seda näinud ning selle kõiki faase rohkem kui 35 aasta jooksul uurinud. Me tunnistame, et paljud spiritistlikud avaldused lasevad end tõesti sellisel viisil selgitada. Kuid pidevad ja tähelepanelikud vaatlused näitavad faktide olemasolu, mille puhul meediumi osavõtt, väljaarvatud passiivse tööriistana, on täiesti võimatu. Neile, kes arvavad samuti ning ka kõigile teistele ütleme: vaadake ja jälgige, sest kindlasti ei näinud te kõike. Edasi esitame neile kaks vastulauset, mis tulenevad nende endi teooriast. Kust on pärit spiritismiõpetus? Kas see on süsteem, mis tekkis mingite isikute ettekujutuses faktide selgitamiseks? Sugugi mitte. Kes siis selle lõi? Just need meediumid, kelle mõistuse selguses te kahtlete. Ja miks peaksid nad omistama vaimudele seda, mida nad ammutavad iseendast? Kuidas saaksid nad anda nii väärtuslikke, loogilisi, ülikauneid õpetusi ning andmeid nende üleinimlike intellektide olemuse kohta? On ainult kaks võimalust; nad kas on selge mõistusega või ei ole seda.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.