«Litteraria» sari. Olla need, kes me oleme. Katkeid päevikutest aastatel 1964-1992. Tiina Saluvere

картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Keel ja Kirjandus 1990, nr 6, lk. 341–347, nr 7, lk 422–429.

      2

      Vt nende kohta täpsemalt: Jüri Talvet. Maailmakirjandust selitamas: Ivar Ivask ja “Books Abroad”/”World Literature Today”. – Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 531–539.

      3

      Hellar Grabbi. Vabal häälel. Mõtteid kahesajast eesti raamatust. Virgela 1997, lk 50.

      4

      Jüri Talvet. Südame süüsid pidi: Ivar Ivaski luule. – Rmt: Välismaise eesti kirjanduse konverents Tallinnas 28. ja 29. nov. 1988. a. Ettekanded 2. Tallinn 1989, lk 125.

      5

      Ivar Ivask, Mõtteid oma loomingust. – Tulimuld 1986, nr 3, lk 135.

      6

      Ivar Ivask. The Diary as Art: Form or Formlessness, Ephemeral or Timeless? – World Literature Today 1987, nr 2, lk 181.

      7

      Mana nr 56 (1987), lk 2–16.

      8

      “Tõeline mõistlikkus ja küllasus on ju tegelikult väheste, sisimas edasipüüdlevate indiviidide pärusmaa…”

      9

      Felix Oinase koostatud lugemikus “Estonian General Reader” (Indiana University Publications Uralic and Altaic series, Vol. 34, published by Indiana University, Bloomington 1963) on lk 95–96 Ivar Ivaski tekst “Kirjandus kodumaal ja paguluses” võetud ajakirjast Mana 1959.

      10

      Betti Alveri tõlkes (ilmunud 1948. aastal raamatus “Kaks poeemi”, lk 92):

      “Jõe madal mudapalistus,

      kus keset soode pilliroogu

      kord loodusele alistus

      loid soomlane ja vahtis voogu,

      mis kurjakuulutavalt hahk – “

      11

      Ivar Ivaski “Tähtede tähendus: esimene kogu luuletusi (1958–1963) oli ilmunud Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel Lundis 1964.

<

1

Keel ja Kirjandus 1990, nr 6, lk. 341–347, nr 7, lk 422–429.

2

Vt nende kohta täpsemalt: Jüri Talvet. Maailmakirjandust selitamas: Ivar Ivask ja “Books Abroad”/”World Literature Today”. – Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 531–539.

3

Hellar Grabbi. Vabal häälel. Mõtteid kahesajast eesti raamatust. Virgela 1997, lk 50.

4

Jüri Talvet. Südame süüsid pidi: Ivar Ivaski luule. – Rmt: Välismaise eesti kirjanduse konverents Tallinnas 28. ja 29. nov. 1988. a. Ettekanded 2. Tallinn 1989, lk 125.

5

Ivar Ivask, Mõtteid oma loomingust. – Tulimuld 1986, nr 3, lk 135.

6

Ivar Ivask. The Diary as Art: Form or Formlessness, Ephemeral or Timeless? – World Literature Today 1987, nr 2, lk 181.

7

Mana nr 56 (1987), lk 2–16.

8

“Tõeline mõistlikkus ja küllasus on ju tegelikult väheste, sisimas edasipüüdlevate indiviidide pärusmaa…”

9

Felix Oinase koostatud lugemikus “Estonian General Reader” (Indiana University Publications Uralic and Altaic series, Vol. 34, published by Indiana University, Bloomington 1963) on lk 95–96 Ivar Ivaski tekst “Kirjandus kodumaal ja paguluses” võetud ajakirjast Mana 1959.

10

Betti Alveri tõlkes (ilmunud 1948. aastal raamatus “Kaks poeemi”, lk 92):

“Jõe madal mudapalistus,kus keset soode pilliroogukord loodusele alistusloid soomlane ja vahtis voogu,mis kurjakuulutavalt hahk – “

11

Ivar Ivaski “Tähtede tähendus: esimene kogu luuletusi (1958–1963) oli ilmunud Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel Lundis 1964.

12

Bernard Kangro valikkogu “Ajatu mälestus: sada luuletust 1935–1946. Valinud ja eessõna kirjutanud Ivar Ivask” ilmus Lundis 1960. Helmi Elleri arvustust vt Tulimuld nr 4, 1960, lk 312–315. Tegelikult on arvustus positiivne, Ivask on vaid tundlikult reageerinud Elleri märkusele, et “analüüsi osas võib kohati teisi arvamisi omada” (lk 315).

13

“Asi või sümbol, kujund või kõla? (suundi kaasaegses Euroopa luules)“.

14

“Sotsiaalne enesemääratlus ja ülemaailmne solidaarsus (libertaar-föderalistlik käsitlus)”.

15

St Ivaski luulekogust “Tähtede tähendus”.

16

“Germanistide uued väljavaated”.

17

hiljem: “Ezera kristibas” – Järve ristsed. (15. I 67)

18

Ivar Grünthal (1924–1996) – Rootsis elanud eesti arst ja luuletaja, juristide Timotheus Grünthali ja Veera Poska-Grünthali poeg; oli aastatel 1957–1965 ajakirja Mana peatoimetaja. Koostas koos Ivaski ja Laabaniga rootsikeelse valiku Marie Underi luulest (1964).

19

lubas uusi soome raamatuid saata

20

Veljo Grünthal (1928–2003) – Soomes elanud keeleõpetaja, Villem Grünthal-Ridala ja Ida Grünthali poeg. Tutvus Ivaskitega 1950.–1960. aastate vahetusel Viinis; aitas neil Soomes leida peatumis- ja suvitamisvõimalusi.

21

Ivar Ivaski saksakeelne luulekogu “Gespiegelte Erde. Gedichte 1953–1963. Umschlag und Zeichnungen im Text Anton Lehmden. Vorwort von Herbert Eisenreich” ilmus New Yorgis Ungari kirjastusel 1967. aastal.

22

Ida Grünthal (1889–1975) oli sünnilt soomlanna, luuletaja ja Helsingi Ülikooli eesti keele lektori Villem Grünthal-Ridala lesk, praeguse Helsingi ülikooli professori Riho Grünthali vanaema. Astrid Ivask meenutab teda kui väga soojasüdamelist inimest, kelle külalislahkusest said osa paljud eestlased.

23

J. Guilléni luulekogu, mis ilmus 1956. aastal.

24

Antoloogia oli ilmunud Helsingis 1965, Ivaski arvustus selle kohta ilmus ajakirjas Books Abroad 1967, nr 1, lk 120–121.

25

Ivaski retsensiooni August Sanga sellele kogule vt Books Abroad 1967, nr 1, lk 119–120.

26

Kahjuks

---