kirjutamata.
27
Ants Oras. Letteratura Estone. – Rmt-s: E. Blese, A. Senn, A. Oras. Storia delle Letterature Baltiche. Milano, 1957.
28
Heimito von Doderer loeb oma teoseid.
29
Viin – ajaloo maailmalinn.
30
Minu armastatud ja austatud sõbrale professor dr Ivar Ivaskile, keda võiks õigusega lugeda selle vana linna kodanikuks (kus teda ametlikult nimetati Ivačekiks!), pidades silmas Viini aura kajastust ühes tema kõige kaunimas luuleteoses ja selle aura ainulaadset kirjanduskriitilist edastamist, milleks ta austria kirjanduse ühe parima tundjana võimeline on! Heimito / novembris 1966.
31
MLA – Modern Language Association: kaasaegse keele assotsiatsioon, mis ühendas filolooge Ameerika mandril.
32
Milch rääkis mulle samuti väga soojalt H. Steiner’ist, A. v. Villers’t.
33
Lisand 24.1.70: Lorca Gedichte ilmus – ja ma kohe lugesin ahnelt – 1948. E. Beck mainib oma eessõnas Jorge Guilléni nime. See on vist mu vanim kokkupuude Kastiilia poeediga.
35
Esseistina, kosmopoliitilise humanistina vaimustas mind sel ajal E. R. Curtius.
36
Prantsusmaa vastu on mind sensitiivsemaks teinud samuti sõprus A. Aspeliga ja G. Jedlicka kunstikriitika lektüür.
37
“Wandlungen der Faustdeutungen”.
38
Märkus: Milch jõudis Marburgi 1947. a. ning suri 1950. a. 47-aastasena. 2 neist kolmest aastast oli ta minu õpetaja.
39
Vt I. Ivaski artikkel “Millest jutustab meile Enn Vetemaa ja Mati Undi proosa?” Manas (1968, nr 33 (1), lk 19–27, 92–94). Undi raamatutest on Ivask kirjutanud ajakirjas Books Abroad 1968, nr 2, lk 310 ja Vetemaa “Pillimehest” sealsamas lk 310–311.
40
Ivar Ivaski artikkel “Euroopaliku Eesti teostusi sõjajärgses kirjanduses kodumaal. (A. Annisti, B. Alveri, U. Masingu ja A. Sanga loomingust)” ilmus ajakirjas Mana 1967, nr 32.
41
Psühholoogia ja ajalugu Dodereri romaanides
42
Ivar Ivaski luulekogu “Päev astub kukesammul. Teine kogu luuletusi (1963–1965)” ilmus Lundis 1966.
43
Ivar Ivaski luuletusi Martti Rauhala tõlkes ilmus antoloogias “20 nykyvirolaista runoilijaa”. Helsinki: Tammi 1969.
