Thilo Sarrazin

Saksamaa käib maha. Ohtlik mäng oma riigiga


Скачать книгу

href="#n35" type="note">35 See on tervitatav ühel põhjusel: noorusekultusel tööturul tulevikku ei ole. Aastakümneid oli selles valdkonnas probleemide lahendamisel tavaks kasutada ennetähtaegsele vanaduspensionile saatmist. 2006. aastal ei olnud sotsiaalkindlustatud töötajatega ettevõtetest 40 %-l mitte ühtegi üle 49-aastast töötajat.36Saksamaal töötab 55-kuni 65-aastastest meestest vaid 56 %, naistest isegi ainult 40 %.37 See peab muutuma ja muutubki (mida on ka 2. peatükis esitatud prognoosis eeldatud).

      Nüüdisaegsed uuringud näitavad, et sellised tähtsad omadused, nagu hoolikus, usaldusväärsus, vastutustunne säilivad kuni kõrge vanuseni, samas kui muud omadused, nagu kiirus, reageerimis- ja kombineerimisvõime ning mitmed fluiidse intelligentsuse vormid vananedes kahanevad. Terve inimese puhul toimub see aeglasemalt kui sageli arvatakse ning järjekindluse ja harjutamisega saab seda protsessi veelgi aeglustada. Märkimisväärselt langeb inimese võimekus alles alates 70. eluaastast.38

      Keha vananeb kahjuks kiiremini kui vaim. Inimeste luustik ning meeleelundid on fülogeneetiliselt võttes kohanenud tema kunagise küti ja korilase eluviisiga. Seepärast vajavad paljud 40-ndate keskel prille, 50-ndate keskel uut puusaliigest ja 60-ndate keskel kuuldeaparaati. Rasket füüsilist tööd ei suuda enamik inimesi peale 50. eluaastat enam teha, aga siis on halduslikumat või vaimsemat laadi tööks ümber õppida juba hilja.

      Sageli ei ole peamiselt füüsilist tööd tegevatel inimestel eeldusi vaimset või halduslikku laadi töödeks ning ammugi mitte ümberõppeks kõrges eas, sest nagu hariduspoliitikud öelda tavatsevad, on nad „pigem andekad käelistes tegevustes“. Gaussi jaotuse kohaselt moodustavad nad elanikkonnast umbes neljandiku. Selle neljandiku jaoks on töökohti vähemaks jäänud juba töö automatiseerimise tõttu. 1960. aastal tegeles Hamburgi sadamas laevade lastimise ja lossimisega 14 000 inimest, praegu vaid 2400. Samal ajal kasvas sadama käive 31 miljonilt tonnilt 110 miljonini.39 Üks kahveltõstuk teeb ära umbes 100 sadamatöölise töö. Moodsas laos aga töötavad täisautomaatsed kahveltõstukid, mille jaoks ei ole isegi juhti vaja. Sellise laohoone juhtimispuldi taga istuval inimesel peavad olemas olema pigem ajud kui lihased ning kindlasti ei sobi sinna põhikooli lõpetanu, kel on raskusi isegi tavalise liitmise ja lahutamisega.

      Tulevikus jääb tööturg selle alumise neljandiku jaoks üha väiksemaks, sest isegi meistritöödel, kuhu sellised inimesed võisid varem sattuda, eeldatakse juba palju enamat kui neil pakkuda on. Seega saab kvalifitseeritud oskustööliste vähesest järelkasvust tõsine probleem: andekad tõmmatakse üha sagedamini ära kõrghariduse radadele, keskmiselt andekaid jääb demograafia tõttu järjest vähemaks ning väheandekate rakendamine on juba nende puuduvate eelduste tõttu vaid piiratult võimalik.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Töötutele mõeldud abiraha süsteem, mis peab aitama kaasa ka tööhõive suurenemisele. Siin ja edaspidi joone all tõlkija märkus.

      2

      Selgituseks ei piisa antibeebipilli mängu toomisest, kuna huvitaval kombel on kaasaegsetes tööstusriikides väga erinevad demograafilised trendid.

      3

      Jutt on muidugi teine, kui võtta maailmakodaniku hoiak, keda ei huvita oma sotsiaalse grupi, vaid terve inimkonna käekäik.

      4

      Loomulikult on ajaloos olnud ka murrangulisi hetki, kus destabiliseeriv impulss on lähtunud usuliselt motiveeritud juhtideedest.

      5

      aias laastus on „kuldajastuteks“ peetud järgmisi perioode:

      – Vana-Egiptuse riigi õitseaega 2640-2504 eKr;

      – Pärsia sõdade ja makedoonlaste ülemvõimu vaheline Antiik-Kreeka 550–350 eKr;

      – Pax Romana alates Kristuse sünnist kuni umbes aastani 250;

      – Saksa kõrgkeskaeg Salieride ja Staufenite valitsemisajal aastatel 1000–1250;

      – 18. sajandi absolutistlik Prantsusmaa Louis XIV ning Louis XV valitsemise all;

      – Briti impeeriumi õitseaeg aastast 1815 (Napoleoni lõplik võitmine Waterloo all) kuni 1914 (Esimene maailmasõda);

      – Saksa keisririik 1871–1914;

      – USA majandustõus 1865–1965 ning tema tõusmine maailmariigiks;

      – Saksamaa Liitvabariigi areng alates 1948. aasta rahareformist kuni Berliini müüri langemiseni 1989.

      6

      Goethe, Johann Wolfgang. „Faust“.Tõlkinud Ants Oras. Lk 50. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2007.

      7

      Vrd Ebenrett, Heinz J./Hansen, Dieter/Puzicha, Klaus J.: „„Brain drain” in deutschen Regionen. Effekte von Arbeitslosigkeit und innerdeutscher Migration“, Bundesministerium für Verteidigung – PSZ PIII 6, nr 1/2002.

      8

      See eeldaks indiviidiülest, ühiskondadele kohaldatavat sidusat väärtussüsteemi, mida puhtloogiliselt ei saa olla (Arrow’ paradoks).

      9

      Välja arvatud ehk Darfuri autohtoonse elanikkonna jaoks, keda ähvardab genotsiid.

      10

      Vrd Edward O. Wilson: „On Human Nature“, Cambridge (Mass.) 2004, lk 70 jj.

      11

      Silmatorkaval kombel on suur osa neist leiutistest pärit Hiinast: raudader, rangid, kompass, paber, püssirohi, trükikunst, portselan jpm olid Hiinas kasutusel juba kuni poolteist tuhat aastat varem. Kuni 18. sajandini võis öelda, et Hiina oli Euroopaga võrreldaval tehnilisel arengutasemel.

      12

      Samas tekib ka ratsionaalse valitsemise vorme, mis ei ole ei õhtumaine demokraatia, ei diktatuur ega ka kleptokraatia. Selle silmatorkav näide on Hiina. Lisaks leidub nn

1

Töötutele mõeldud abiraha süsteem, mis peab aitama kaasa ka tööhõive suurenemisele. Siin ja edaspidi joone all tõlkija märkus.

2

Selgituseks ei piisa antibeebipilli mängu toomisest, kuna huvitaval kombel on kaasaegsetes tööstusriikides väga erinevad demograafilised trendid.

3

Jutt on muidugi teine, kui võtta maailmakodaniku hoiak, keda ei huvita oma sotsiaalse grupi, vaid terve inimkonna käekäik.