Saksamaa käib maha. Ohtlik mäng oma riigiga. Thilo Sarrazin

riigi õitseaega 2640-2504 eKr;

– Pärsia sõdade ja makedoonlaste ülemvõimu vaheline Antiik-Kreeka 550–350 eKr;

– Pax Romana alates Kristuse sünnist kuni umbes aastani 250;

– Saksa kõrgkeskaeg Salieride ja Staufenite valitsemisajal aastatel 1000–1250;

– 18. sajandi absolutistlik Prantsusmaa Louis XIV ning Louis XV valitsemise all;

– Briti impeeriumi õitseaeg aastast 1815 (Napoleoni lõplik võitmine Waterloo all) kuni 1914 (Esimene maailmasõda);

– Saksa keisririik 1871–1914;

– USA majandustõus 1865–1965 ning tema tõusmine maailmariigiks;

– Saksamaa Liitvabariigi areng alates 1948. aasta rahareformist kuni Berliini müüri langemiseni 1989.

6

Goethe, Johann Wolfgang. „Faust“.Tõlkinud Ants Oras. Lk 50. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2007.

7

Vrd Ebenrett, Heinz J./Hansen, Dieter/Puzicha, Klaus J.: „„Brain drain” in deutschen Regionen. Effekte von Arbeitslosigkeit und innerdeutscher Migration“, Bundesministerium für Verteidigung – PSZ PIII 6, nr 1/2002.

8

See eeldaks indiviidiülest, ühiskondadele kohaldatavat sidusat väärtussüsteemi, mida puhtloogiliselt ei saa olla (Arrow’ paradoks).

9

Välja arvatud ehk Darfuri autohtoonse elanikkonna jaoks, keda ähvardab genotsiid.

10

Vrd Edward O. Wilson: „On Human Nature“, Cambridge (Mass.) 2004, lk 70 jj.

11

Silmatorkaval kombel on suur osa neist leiutistest pärit Hiinast: raudader, rangid, kompass, paber, püssirohi, trükikunst, portselan jpm olid Hiinas kasutusel juba kuni poolteist tuhat aastat varem. Kuni 18. sajandini võis öelda, et Hiina oli Euroopaga võrreldaval tehnilisel arengutasemel.

12

Samas tekib ka ratsionaalse valitsemise vorme, mis ei ole ei õhtumaine demokraatia, ei diktatuur ega ka kleptokraatia. Selle silmatorkav näide on Hiina. Lisaks leidub nn nuririike, kus korrumpeerunud kõrgkiht rahvast röövib ilma riigi arengusse panustamata (Haiti, Birma) või kus riigikord on täielikult kokku varisenud (Somaalia, Sair).

13

Briti kliimauurija James Lovelock peab Maa temperatuuride märgatavat tõusu planeedi arengusse programmeerituks ning arvab, et saja aasta pärast saab Maal elada kuni miljard inimest. Vrd intervjuu temaga FAZ'is 7. juunil 2009 ning tema viimane raamat „The Vanishing Face of Gaia – A Final Warning“. Saksa juhtivad kliimauurijad Stefan Rahmstorf ja Hans Joachim Schellnhuber olukorda nii mustades värvides ei näe, kuid peavad siiski ka Lovelocki seisukohta arvestatavaks. Nende üleskutsel poliitikutele tegutseda kiiremini ja mõjusamalt (Vrd intervjuud ajalehe Die Zeit 26. märtsi 2009. aasta numbris ning ajalehe WAZ 22. aprilli 2009. aasta numbris) ei oleks siis aga mingit mõtet.

14

Kuigi rahvaste ja ühiskondade vaimses võimekuses – millest 50–80 % on pärilik – esineb mõõtmiste põhjal stabiilseid erinevusi, on see osaliselt tingitud ka sellest, et vaimset võimekust mõjutab ka toitumine ja haridus. Intelligentsusest lähemalt 3. peatükis.

15

Olgu nimetatud tule kasutamine, põlluharimise areng, ratta leiutamine ja kirjaoskus, rauamaagi töötlemine, masinaehituse algus esimese kella leiutamisega ning lõpuks aurumasina leiutamine, mis märgib tööstusajastu algust.

16

See ei välista, et üksikute rahvastikurühmade kultuurilised jms eripärad võivad püsida aastatuhandeid, olgu tegu sintide ja romade erilise eluviisi või juutide kultuurilise ja religioosse identiteediga.

17

Vrd Max Weber: „Die protestantische Ethik und der ‘Geist’ des Kapitalismus“, Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik 20 (1904), lk 1–54 ja 21 (1905), lk 1–110; Gregory Clark: „A Farewell to Alms. A Brief Economic History of the World“, Princeton ja Oxford 2007. Weber seostab õhtumaades tekkinud ettevõtlusvaimu kalvinistliku eetikaga, mis pidas materiaalset edu jumala soosingu kinnituseks. Clark üritab näidata, et majanduslikult arenesid edasi need riigid, kus majanduslikult edukate inimeste arv kasvas kiiremini ja kauem.

18

Vrd Meinhard Miegel: „Epochenwende. Gewinnt der Westen die Zukunft?“, Berlin 2005.

19

Schiller, Friedrich. „Luuletusi“, tõlkinud Ain Kaalep, lk 91, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959.

20

Vrd Euroopa Komisjon ja majanduspoliitika komitee: „The 2009Ageing Report: Economic and Budgetary Projections for the EU-27 Member States (2008–2060)“ – European Economy 2/2009, ning ka Deutsche Bundesbank: „Demographischer Wandel und langfristige Tragfähigkeit der Staatsfinanzen in Deutschland“ – Monatsbericht 7/2009, lk 31 jj.

21

Vrd Straubhaar, Thomas: „Ungenutztes Potential“ – Wirtschaftswoche nr 27, 29.6.2009. Straubhaar püstitab teesi, et demograafia mõjusid saab suuresti leevendada naiste, eakate ja migrantide tööhõive suurendamisega, ning astub sel moel praeguse peavooluga ühte sammu. Kuid alternatiivseid, realistlikest eeldustest lähtuvaid prognoose ei ole.

22

Vrd Fuchs, Johann/Dörfler, Katrin: „Projektion des Arbeitsangebots bis 2050. Demografische Effekte sind nicht mehr zu bremsen“ – IAB-Kurzbericht 11/2005; aga ka Schnur, Peter/Zika, Gerd: „Arbeitskräftebedarf bis 2025. Die Grenzen der Expansion“ – IAB-Kurzbericht 26/2007. Ainus oluline erinevus eespool osutatud prognoosiga seisneb tulevase sisserände eelduses. Nimetatud prognoosis on aastaseks siserändeks võetud 50 000, IAB (SLV Tööministeeriumi tööturu- ja kutseuuringute instituut) kasutab eri variante, kuid võtab aastaseks sisserändeks lõppkokkuvõttes 200 000. IAB suurem eeldus tähendab 2050. aastaks umbes 6 miljoni võrra suuremat töötajate arvu.

23

I maksuklass – Saksamaal kuuluvad siia kõik üksi elavad maksumaksjad: vallalised, lahutatud, lesed.

24

Vrd Brunetti,Aymo/Weder di Mauro, Beatrice: „Ein Markt mit spektakulärem Potenzial“ – Frankfurter Allgemeine Zeitung 2.9.2006, lk 13.

25

Vrd Ivanova, Desislava: „Probleme bei dem Vergleich des Lebensstandards in den USA und den EU-15-Staaten, Zusammenfassung einer Untersuchung von Robert J. Gordon (2006)“, Lehrstuhl Prof. Illing, LMU München.

26

Selle kohta vt ka Bormann, René jt analüüsi: „Deutschland 2020.Aus der Krise in eine soziale Zukunft“ – WISO-Diskurs 6/2009, lk 13 jj.

27

Vrd SLV Rahandusministeerium (väljaandja): „Zweiter Bericht zur Tragfähigkeit der öffentlichen Finanzen“, Berliin, juuni 2008.

28

ifo instituut – Müncheni ülikooli juures asuv Saksamaa mõjukas majanduspoliitiline mõttekoda.

29

Werding, Martin/Hofmann, Herbert: „Projektionen zur langfristigen Tragfähigkeit der öffentlichen Finanzen“ – Ifo Beiträge zur Wirtschaftsforschung, München 2008, 30. kd.

30

Vrd Werding/Hofmann, „Projektionen“, sealsamas, lk 38.

31

Pensionid, vanadus-, lese- ja toitjakaotuspensionid. 2005. aasta näitaja on hinnanguline ja korrigeeritud mitmekordsete pensionisaajate suhtes.

32

Leszczensky, Michael jt: „Bildung und Qualifikation als Grundlage der technologischen Leistungsfähigkeit Deutschlands“ – Studien zum deutschen Innovationssystem nr 8-2009, Berliin 2009, lk 89.

33

Sealsamas, lk 102.

34

www.timeshighereducation.co.uk/Rankingswww.timeshighereducation.co.uk/Rankings.

35

Vrd Fasse, Markus/Henz, Carsten: „Dem Elektroauto fehlen Ingenieure“ – Handelsblatt, 18.8.2000.

36

IAB teadaanne 4.2.2010.Arvutused IAB ettevõtete paneeli 2002/2006 andmete põhjal.