Norramaale lähetatav saadik
Cornelius, Norramaale lähetatav saadik
Rosencrantz, Hamleti endine ülikoolikaaslane
Guildenstern, Hamleti endine ülikoolikaaslane
Osric, keigarlik õukondlane
Rüütel
Vaimulik
Marcellus, kuninga ihukaitseväelane
Bernardo, kuninga ihukaitseväelane
Francisco, kuninga ihukaitseväelane
Reynaldo, Poloniuse teener
Neli-viis näitlejat
Kaks hauakaevajat
Hamleti isa vaim
Fortinbras, Norramaa prints
Norra pealik
Inglismaa saadikud
Gertrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema
Ophelia, Poloniuse tütar
Õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja teenrid
Esimene vaatus
Esimene stseen
Helsingöri loss 1 . Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. Francisco kõnnib tunnimehena edasi-tagasi, hellebard käes. Kell lööb kaksteist. Peagi ilmub lossist Bernardo, teine niisama relvastatud tunnimees. Ta võpatab, kuuldes pimedas Francisco samme.
BERNARDO:
Kes on?
FRANCISCO:
Ei, vasta minule! Pea, näita end!
BERNARDO:
Elagu kuningas2!
FRANCISCO:
Bernardo?
BERNARDO:
Tema.
FRANCISCO:
Sa tuled õige täpselt oma tunniks.
BERNARDO:
Kell lõi kaksteist, Francisco, mine sängi.
FRANCISCO:
Aituma vahetamast: külm on kibe
ja südant närib tusk3.
BERNARDO:
Kas oli vaikne
su vahikord?
FRANCISCO:
Ei krabistanud hiirgi.
BERNARDO:
Siis muudkui hüva ööd.
Kui näed Marcellust ja Horatiot,
mu vahikaaslasi, neid kiirusta.
Ilmuvad Horatio ja Marcellus.
FRANCISCO:
Vist kuulen neid … – Hei, seiske! Kes seal on?
HORATIO:
Me maa truud pojad4.
MARCELLUS:
Taanlase vasallid5.
FRANCISCO:
Head ööd siis teile!
MARCELLUS:
Hüvasti, aus sõdur!
Kes vahetas su välja?
FRANCISCO:
Eks Bernardo …
Head ööd siis teile!
Lahkub.
MARCELLUS:
Hei, Bernardo!
BERNARDO:
Ütle –
ons seal Horatio?
HORATIO:
Üks osa temast6.
BERNARDO:
Horatio, tervist! Tervist, hea Marcellus!
HORATIO7:
Noh, kas too asi ilmus täna jälle?
BERNARDO:
Ei näind ma midagi.
MARCELLUS:
Horatio peab meelepetteks vaid
ning uskuda ei võta nägemust,
mis kahel korral hirmutand on meid.
Seepärast kutsusin ta ühes vahti
öötunniks, et kui ilmuma peaks taas
see viirastus, ta oleks tunnistajaks
me silmile ja räägiks temaga8.
HORATIO:
Häh, mis! Ei ilmu ta.
BERNARDO:
Sa istu viivuks
ja meie veel kord ründame su kõrvu,
mis on nii kindlalt tõrjunud me juttu
siin kahel ööl meil nähtud asjast.
HORATIO:
Olgu,
eks istugem ja kuulakem Bernardot.
BERNARDO:
See oli möödund ööl,
kui täht, mis Põhjanaelast läänes, ilmus
just seda taevaosa valgustama,
kus põleb nüüdki. Mina ja Marcellus –
kell lõi just üks …
Ilmub vaim; ta on pealaest jalataldadeni soomusrüüs, käes on tal marssalikepp.
MARCELLUS:
Vait, jäta jutt, näe, sealt ta tuleb jälle!
BERNARDO:
Ja kujult täpselt kadund kuningas!
MARCELLUS:
Horatio, sa oled koolitatud,
eks räägi temaga!
BERNARDO:
Kas pole, näe,
ta just kui kuningas, Horatio?
HORATIO:
Just tema … Hirm ja hämmastus mind painab.
BERNARDO:
Ta ootab kõnetlust9.
MARCELLUS:
Horatio, räägi!
HORATIO:
Kes