Üks osa temast. – Teine osa olevat külmavõetud. Horatio naljatlev vastus peab kontrasteerima teiste vahtide erutusega: tema üksi ei usu vaimudesse.
7
Horatio. – Teine kvartväljaanne omistab need sõnad Horatiole, XIX sajandi kanooniline tekst aga Marcellusele.
1
Helsingöri loss – praegune Kronborgi loss Helsingøri linna lähedal Sundi väina ääres.
2
Elagu kuningas! – Shakespeare’i rahvateatris mängiti avastseeni päevavalgel. Valvurite hõiked ja lavaline liikumine peavad rõhutama öö pilkast pimedust ja nende endi närvilisust. Teose lõpul tapetava kuninga eladalaskmises peitub dramaatiline iroonia.
3
Ja südant närib tusk. – Francisco ei selgita põhjust; ta sõnad aitavad kaasa avastseeni õhkkonna loomisel.
4
Me maa truud pojad. – Horatio kui humanist on ühtlasi kujuneva rahvusriigi patrioot.
5
Taanlase vasallid. – „Taanlase” ja vahel ka „Taani” all mõeldakse Taani kuningat.
6
Üks osa temast. – Teine osa olevat külmavõetud. Horatio naljatlev vastus peab kontrasteerima teiste vahtide erutusega: tema üksi ei usu vaimudesse.
7
Horatio. – Teine kvartväljaanne omistab need sõnad Horatiole, XIX sajandi kanooniline tekst aga Marcellusele.
8
Ja räägiks temaga. – Horatio kaasatoomine on ettevaatusabinõu. Et vaimu manada ja kahjutuks teha, pidi tundma ladina keelt; seega võisid ainult haritlased vaimudega kartmatult kõnelda.
9
Ta ootab kõnetlust. – Arvati, et vaimud ei saa ise kõnet alustada, vaid peavad ära ootama, kuni neid kõnetletakse.
10
Tõotab see ränka katsumist me riigile. – Kui patrioot seob Horatio salapärase sündmuse otsekohe oma rahva saatusega.
11
Turniiripruuk. – Algupärand kõneleb heraldikast; Inglismaal korraldas turniire lordmarssal kui heeroldite kolleegiumi ülem.
12
Niiske taevakeha – kuu, millest olenevad merelooded; temast arvati olenevat ka vee aurumine ja sademed.
13
Pean kinni ta, kui see ka tapab mind! – Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed.
14
Kui mingi asi õigeks seada on, mis sulle rahu tooks. – Ebausklikud arvasid, et vaimudele ei anna rahu mingi asja poolelijätmine; kui mõni inimene asja lõpule viib, lakkab vaim rändamast.
15
Kui tead sa riiki ähvardavat saatust. – Horatio ilmutab jällegi muret riigi saatuse pärast.
16
Noor Hamlet. – Hamletit nimetatakse nooreks, sest vana Hamleti kuju on meestel alles silmade ees.
17
Kõik tulevad kroonimistalituselt. – Tekstist on ilmne, et stseen algab kuninganõukogu esimese piduliku koosolekuga pärast kuningapaari laulatust ja kroonimist; tegelased tulevad kirikust.
18
Kõige eest aitäh. – Claudius tahab, et temast jääks seadustele ja tavadele tugineva kuninga mulje; ta annab mõista, et tõusis võimule nõukogu liikmete heakskiitmisel.
19
Mis tahad sa, Laertes? – Üheksas värsis nimetab Claudius neli korda Laertese nime, et näidata, kui suuresti ta Laertese isast kui nõukogu juhtivast liikmest lugu peab. Ühtlasi võimaldab see talle märku anda, kui vähe ta hoolib Hamletist, kelle poole ta pöördub viimases järjekorras.
20
Ei paljalt hõimlane, ei päris poeg. – Hamleti mõistusõnu. Et Claudius abiellus Hamleti emaga, ei ole ta paljalt hõimlane; et Claudiuse ja Gertrudi abielu on veripatt, ei või Hamlet lugeda Claudiust oma isaks.
21
Ei, kõrgus, kõrben liiga päikse käes. – Algupärandis sõnamäng, kuna sun, ‘päike’, on samakõlaline sõnaga son, ‘poeg’. Hamlet annab mõista, et Claudius solvab teda, kui hüüab teda pojaks.
22
Heida endalt öine värv. – Pidulikult riietatud õukonnaliikmete hulgas on Hamlet ainuke, kes kannab leina märgiks musta.
23
Meie troonile sa oled lähim. – Kuulutades Hamleti troonipärijaks, pakub kuningas talle kompromissi, nõudes vastutasuks, et Hamlet lepiks võimu anastamisega tema, Claudiuse poolt.
24
See risti vastu käib me soovile. – Claudiuse keeldumine Hamletit võõrsile lasta on kooskõlas ajastu riigitarkuse reeglitega; peeti ette
