Milline enneolematu deduktsioon, hr Detektiiv! Selliste süüdistustega ära tule vehkima, kui sul puuduvad konkreetsed tõendid!»
Sünge ilmega läks Colin oma töönurka tagasi. Tony kadus vaikselt podisedes oma asjatoimetustele ja Orlando järgnes pisut nõutult vanemale kolleegile.
«Miks hr Deschanel arvab, et sa tegid ülisuure hüppe?» küsis ta Colinilt, jäädes töönurga servale riiuli juurde seisma. «Ja tõesti – miks sa arvad, et tegemist on inimkaubandusega?»
«Kust see laev tuleb ja kuhu läheb?» küsis Colin vastu.
«Nad on märkinud lähtepunktiks Oregoni ja sihtkoht on Stonehenge,» vastas Orlando.
«Ja mida sa nendest maailmadest tead?» Colini hääles oli varjamatut ärritust.
Orlando kehitas õlgu. «Suurt muud midagi, kui et mõlemad on piirialade maailmad. Oregon on väheste sisemeredega, peamiselt mägine-metsane maailm, millest väga suur osa on mandriliustike all. Suhteliselt jahe maailm, palju maavarasid, soojemates ekvatoriaalpiirkondades arenenud põllumajandus. Stonehenge’ist ei tea ma muud, kui et nime sai see oma pinnavormide järgi: neil on üle kogu planeedi levinud sambalaadsed kaljumonoliidid.»
«Noh, oluliste faktide kohalt on sul tõesti puudujääke,» sõnas Colin süngel ilmel. «Oregonil on situatsioon umbes nagu Maal oli kunagi keskaegses Euroopas või aastatuhande taguses Aafrikas. Suur hulk väikeseid kohalikke fraktsioone sõdivad maavarade pärast. Samuti on sinna sekkunud mõned naabermaailmade valitsused. Stonehenge’il on levinud orjapidamine. Pane nüüd mõttes kokku pilt kodusõjast vaevatud planeedilt tulevast kaubalaevast, mis suure hulga deklareerimata inimestega suundub orjapidamist praktiseerivasse maailma!»
Colin oli jäänud ühe silmaga kuvaris uudiseid ja teise silmaga seinaekraanilt meelelahutusprogrammi jälgides tugitoolis tukkuma, kui sissetulev kõne ta ärkvele ehmatas.
Yael Chaikini väsinud nägu ilmus kuvari holoväljas teiste avatud teemade kõrvale.
«No tere õhtust!» Colin tundis sisimas heameelt naise nägemise üle, isegi kui helistamise aeg oli tavapäratu ja jaama turvateenistuse bio-ohutuse peaspetsialisti olek tõsine.
«Tere, Colin…» ta vaatas korraks kuhugi kõrvale justkui otsides silmadega midagi. «Selle Stonehenge’i kaubalaevaga on meil intsident.»
Colin elavnes ja kummardus Yaeli näopildile lähemale. «Mis juhtus?»
«Nende jäätmed, see hull kogus kõntsa, mis nad oma pilsiruumist välja pumpasid,» Yael heitis taaskord pilgu kõrvale, lükkas silmadele vajuva juuksekahlu kõrva taha ja pöördus uuesti Colini poole. «See sisaldas inimeste kehaosi!»
«Inimeste? Mitme inimese?» Voilà! mõtles Colin laeva kaptenile. Nüüd oled meil peos…
Yael neelatas ja tundus, et ta püüdis peaaegu pisaraid tagasi hoida. Nende aastate jooksul, mis Colin teda tundunud oli, ei olnud just tihti ette tulnud, et miski naist niivõrd liimist lahti oleks löönud.
«Need on lapsed…» Yael püüdis oma hingamist kontrolli alla saada. «Seni oleme tuvastanud vähemalt kolme erineva alla 15-aastase nooruki kehaosi.»
«Mõrv!?» Deschanel oli keset ööd äratamise peale olnud parasjagu pahur, kuid tundus, et alles Colini poolt kasutatud sõna põhjustas lõpliku virgumise. «Oled sa päriselt peast põrunud!?»
«Vaata, mis ma sulle edasi saatsin,» ütles Colin ülemuse emotsioonidest välja tegemata. «Yael Chaikin kolmandast osakonnast edastas need mulle.»
«Bio-ohutus…» mõmises Deschanel ja õiendas kuvari kallal natuke, et näha, mis Colin talle saatis. Ta jäi vait ja ohkas siis natuke hiljem sügavalt. «Ma annan selle edasi turvateenistusele,» sõnas ta viimaks uuesti Colini poole pöördudes. «Kas sa saad aru, et kui see sitt peaks laiali lendama, siis ilmselt oleme meie sinuga kõige enam määritud?»
Colin kehitas õlgu. «Ma olen juba suur poiss, oskan puhtust pidada küll… Ja mis mul sinust?»
Kaubalaeva «Nicolay Wezselyow» kapten – igas mõttes ülemõõduline, umbes viiekümnendates mehemürakas – oli kõike muud kui rahul. Turvateenistuse hambuni relvastatud töötajad, kellest ilmselt suurem osa oli poole une pealt välja aetud eesotsas vaneminspektor Hoydtiga, valgusid mööda suure kaubalaeva sisemust laiali, et tuvastada, kust on pärit hukkunud alaealiste maised jäänused, mis kosmosejaama jäätmetöötluskeskuses välja ilmusid.
Colin, Orlando ja Yael olid samuti platsis. Nendest mõned minutid hiljem jõudis dokkimisalasse laeva juurde Deschanel.
Kapten luges talle üle antud läbiotsimisluba ja tõstis imestunult pilgu: «Mõrvajuurdlus!?»
«Kapten Mayhews, pärast korralise auditi läbiviimist ja teile tulemuste esitamist on toimunud kaks olulist sündmust,» ütles Deschanel parimal ametlikul toonil.
«Ja need oleks?» päris kapten. «Ma ei kujuta ette, mis võiks tingida taolise meelevaldse sekkumise meie toimetamistesse. Kindlasti ei jäta ma selle kohta Gildi Peaaudiitorile raportit esitamata. Eks siis ole näha, kuivõrd kergekäeliselt te edaspidi taolist jampsi genereerite.»
«Esiteks,» ütles Deschanel kapteni ähvardusest välja tegemata, «teie poolt üle antud jäätmete kogus ja koostis ei ole vastavuses laeva väidetava koosseisu ning laadungiga.»
«Suur kosmos, audiitorid!» hüüatas kapten Mayhews naerdes. «Meie sitas sonkimine on teil vist katuse pealt ära lennutanud!»
«Teiseks leiti teie jäätmete hulgast inimeste kehaosi,» ütles Deschanel. «Mis annab aluse laeva läbiotsimiseks jaama turvaosakonna poolt.»
Yael, kes seisis Colini ja Orlandoga natuke eemal, luges oma kuvarist sõnumeid. Ta müksas Colinit küünarnuki pihta ja näitas üht äsjalaekunud raportit.
«Mida see tähendab?» küsis Colin. Tegemist oli lahkamisaruandega, kuid analüüside sisu jäi talle segaseks.
«Need lapsed on nakatunud ühe Oregoni mageveekogudes elava mikroobiga,» selgitas Yael poolihääli. «Ilmselt oli äge põletik surmapõhjuseks. Hetkel on tekkinud tagasihoidlik võimalus, et kogu meie jäätmekäitluskeskus on bioloogiliselt saastatud.»
Kapten Mayhewsi ja Deschaneli verbaalne mõõduvõtt oli vahepeal tuure kogunud.
«…pole mingil määral kooskõlas vabakaubanduse reeglistikuga…» teatas Mayhews häält tõstes.
«Vabakaubanduse reeglistikul on omad selged erandid, nagu te väga hästi teate,» põrutas Deschanel vastu.
«Jah, hr audiitor – need erandid hõlmavad kauplemist relvadega,» ei jäänud Mayhews alla.
«Millele lisandub inimkaubandus ja ohtlike materjalide vedu!» Deschanel kõrgendas omakorda häält.
«Minule teadaolevalt kehtib inimeste veo kohta reegel, et tegu pole inimkaubandusega, kui see on mõlema osapoole seaduste järgi legaalne,» lisas Mayhews täpsustuse.
«Noh, siis lähtume ohtlike materjalide veost ja võimalikust mõrvast,» ütles Colin vahele ja näitas Deschanelile Yaelilt saadud andmeid.
«Teil on laevas ohtlik nakkus, kapten Mayhews!» põrutas Deschanel, kui oli visanud pilgu infole. «Sellest teatamata jätmine on väga ränk rikkumine!»
Turvateenistuse inspektor Hoydt, kes juhatas läbiotsimist, tuli pikal sammul vaidlejate juurde.
«Te peaksite seda vaatama tulema, hr Deschanel!» teatas ta. Colin nägi, kuidas inspektori näol mänglesid emotsioonid: viha ja põlgus olid peaaegu käega katsutavad nendes pilkudes, mis ta kapten Mayhewsile heitis.
Colinile avanev vaatepilt pani teda mõttes vanduma ja needma kõike seda, mis tema hinnangul laias Linnutee avaruses valesti oli. Alustades tuumikmaailmade ükskõiksusest piirialadel lokkava anarhia suhtes, jätkates Gildi monopoli kasuahnusega, kaubandusreeglistike puudulikkusega ja lõpetades auditeerimisreeglistiku pinnapealsusega.
Kaubalaeva trümm