Клаудия Риттер

Looduslikud antibiootikumid


Скачать книгу

_img_img_7e2b8cfec9af3n554fe9a50g892e45a50662.png"/>

      TAVAPÄRASED JA LOODUSLIKUD ANTIBIOOTIKUMID 6

      Antibiootikumid meditsiinis 8

      Looduslikud antibiootikumid 10

      Apteegi- või loodusravimid? 12

      Põhilised toimeained 16

      Oluline on kvaliteet 20

      Antibiootilise toimega ravimite valmistamine droogidest, ürtidest ja vürtsidest 24

      Peamised haigustekitajad 30

      2

      Sisukord

      3

      Sisukord

      TAIMRAVI 38

      NÄIDUSTUSED JA RETSEPTID 40

      Bronhiit 40

      Kandidoos ehk pärmseente infektsioonid 44

      Kõhulahtisus 47

      Furunkul ja abstsess 50

      Jalaseen 52

      Gripilaadne infektsioon ja gripp 55

      Kuseteede infektsioonid 60

      Herpesviirusnakkus 64

      Köha 66

      Kopsupõletik 70

      Mao limaskesta põletik 73

      Kurgumandlipõletik 75

      Keskkõrvapõletik 78

      Ninakõrvalkoobaste põletikud 80

      Nohu 84

      Hambavalu ja halb hingeõhk 87

      ENNETAMINE

      Hepatiidinakkusest hoidumine 90

      Reisimisel kõhulahtisuse ja toidumürgituse ärahoidmine 92

      Kaitse vastupanuvõimeliste (multiresistent-sete) bakteritega nakatumise eest 95

      DROOGID, ÜRDID JA VÜRTSID 98

      LISAD 138

      Register 140

      Fotod 143

      4

      Eessõna

      Aeg on käes

      Hea lugeja!

      Veel mõned aastakümned tagasi olnuks mõeldamatu, et üks loodus-raviterapeut avaldab raamatu looduslikest antibiootikumidest. Täna-seks on aga paljugi muutunud ning nüüd on aeg selline raamat välja anda. Oletan, et inimene, kes mu raamatu vastu huvi tunneb, pole kuigi kirglik antibiootikumide tarvitaja ja neelab tablette vaid häda-vajadusel. Mõnes olukorras polegi vaja tavapäraseid apteegiravimeid tarvitada, sest leidub küllaldaselt taimi, kelle toime sarnaneb anti-biootikumide omaga. Taimedest valmistatud ravivahendid ei koorma reeglina organismi ning mõnel juhul mõjuvad isegi bakteritele, kel-lele ravimid enam ei mõju, sest haigustekitajad on nende suhtes resistentseks muutunud. Kindlasti ei tõrju taimsed antibiootikumid tavapäraseid ravimeid meie elust välja, sest tõsiseid haigusi tuleb ka edaspidi ravida arsti poolt väljakirjutatud antibiootikumidega. Kuid kui tegemist on kergemate haigustega, võiks kaaluda taimsete preparaatide kasutamist. Raamatust leiate, milliseid drooge, ürte ja vürtse võiks haiguste raviks tarvitada. Lisaks sellele, et neist on lihtne valmistada mõjusaid ravivahendeid, tuleks drooge, ürte ja vürtse ka toiduvalmistamisel rikkalikult kasutada, sest tänu oma antibiootili-sele toimele hoiavad nad ära nii mõnegi haiguse ja tugevdavad orga-nismi kaitsevõimet. Kõige tõhusam viis haigustega võitlemiseks ongi püüda neisse mitte haigestuda. Tõsi, mitte alati pole see meie teha.

      Soovin teile raamatu lugemisel avastamisrõõmu ning indu ja edu koduste ravivahendite valmistamisel.

      Tavapärased ja looduslikud anti-biootikumid

      8

      Antibiootikumid meditsiinis

      Sageli arvatakse, et organismi tunginud mikroobidega võitlemiseks tuleb kindlasti neelata antibiootikume, sest muidu ei suuda keha haigust tõrjuda. Kuid kas igast infektsioonist jagusaamiseks peab ikka antibiootikume tarvitama? Kas mõnel juhul poleks parem pöörduda hoopis taimsete ravivahendite poole?

      Revolutsioon meditsiinis

      Järgnevatel aastatel meditsiinis toimu-nut võib nimetada tõeliseks revolutsioo-niks. Sõda bakterite vastu oli alanud. 1940. aastatest alates hakati kasutama penitsilliini ja teisi sarnaseid antibioo-tikume kõigi nakkushaiguste ravis kui imeravimit. Edu saavutati nii süüfilise, põletikuliste sõjahaavade, kopsupõle-tike, ajukelmepõletike kui ka paljude teiste, senini surmaga lõppenud haiguste ravis. Kuna selliseid arstimeid oli lihtne ja mugav tarvitada, hakati neid 1960. aas-tatest peale kasutama ka mitteohtlike haiguste, tänapäeval isegi paljude viirus-haiguste korral (mille puhul antibiootiku-mid kindlasti ei toimi). Peagi asusid aga hoopis bakterid ravimitega võitlema.

      Bakterid on targad

      Bakterid on elanud meie planeedil juba umbes kolm miljardit aastat ja nad jää-vad siia ilmselt ka siis, kui inimesi enam pole. Kui palju on bakteriliike, seda ei tea päris täpselt keegi. Oma välimuse poo-lest võib neid pidada pigem igavateks – eristatakse kerabaktereid, pulkbaktereid ja spiraalseid baktereid. Baktereid võib leida igalt poolt, kuid ainult väike osa

      TAVAPÄRASED ANTIBIOOTIKU-MID

      Antibiootikumid on ravimid, mis surma-vad mikroorganisme või pärsivad nende arengut. Esimene antibiootikum, penit-silliin, avastati tänu juhusele ning sellest sai imeravim võitluses bakteriaalsete haigustega. Kuid ajapikku muutusid pal-jud bakteritüved antibiootiliste ravimite suhtes resistentseks, s.t, et nad enam ei allunud antibiootikumidele, ja antibioo-tikumide esialgne mõjujõud vähenes tunduvalt.

      Penitsilliini avastamine

      1920. aastate lõpus avastas šoti bakte-rioloog Alexander Fleming katseid tehes juhuslikult, et stafülokokisöötmele oli kinnitunud hallitus, mis peatas bakterite paljunemise. Ta mõistis, et oli avastanud antibiootiliste omadustega aine.

      Kuna tegemist oli pintselhalliku pere-konda kuuluva liigiga Penicillium chryso-genum (varasem nimetus P. notatum), nimetas Fleming selle aine ladinakeelse nime järgi penitsilliiniks.

      9

      Antibiootikumid meditsiinis

      neist põhjustab haigusi. Väga oluline on, et inimese organism oleks tugev ja suudaks end ise haigustekitajate vastu kaitsta. Sel puhul kutsuksid vaid väga tõsiseid infektsioone kandvad bakterid haigusi esile.

      Sobilikes tingimustes on bakterid või-melised jagunema iga 20 kuni 40 minuti järel ehk ilmale tooma uusi „lapsi”, kes on suutelised muutunud elu-tingimustega hästi kohanema. Võrdlu-seks: inimesel kulub järglase ilmaletoo-miseks 40 nädalat ehk teisisõnu: meie