Dmitri Pappel

Laevakaitsja päevikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu


Скачать книгу

2018. aasta vääringus umbes 475 eurot.

      „Töötasin politseis kolm aastat. Pärast seda proovisin mitut ametit, kust aga pere elatamiseks parema sissetuleku saaks: ehitasin, sõitsin taksot, olin ka mitu aastat kaugsõiduautojuht. Norra, Rootsi ja Soome teed said tuttavaks, vedasin kõike võimalikku toiduainetest keemiani,“ meenutab Dmitri praeguse aastatuhande esimest kümnendit.

      Kui Eestist oli saanud Euroopa Liidu liige, leidis Dmitri endale ühel hetkel töö Iirimaal, klaasitehases. Talle meeldis smaragdrohelisel saarel, meeldis isegi väga. Kui kohalikud kutsusid teda koos perega päriseks sinna kolima, ei jätnud mõte teda enam rahule. Mõttest sai plaan, plaanist juba peaaegu et otsus … Dmitri rääkis sellest kodustega ning ka tütar sattus tulevikuväljavaatest vaimustusse, aga abikaasa lõi kartma.

      See otsustas kõik. Iirimaa jäi täitumatuks unistuseks. Rajaks, mis jäigi valimata.

      2011. aastal toimus Dmitri elus uus pööre. Sõbrad kutsusid ta Peterburi lähistel tegutsevasse ettevõttesse talvise ellujäämiskoolituse instruktoriks. Ta töötas seal pool aastakest, aga siis lõppes talv ja koos sellega Venemaa viisa kehtivus. Järgnes neli kuud turvafirmas USS Security. Asine ja organiseerimisvõimeline mees kerkis lühikese ajaga vahetuse ülemaks.

      Kuid juba tööle asudes oli selge, et tegemist on ainult ajutise elatusallikaga. Silmapiirile oli nimelt kerkinud uue, palju ahvatlevama tööandja nimi. AdvanFort.

      Nimi, mis osutus hiljem nii õõnsaks, pahaendeliseks kui ka reetlikuks.

      Piraadid

      Piraatluseks loetakse:

      a) ebaseaduslikke kinnipidamisi, ründeid või muid vägivallaakte, mille on isikliku kasu saamise eesmärgil toime pannud eravalduses oleva laeva või õhusõiduki meeskond või reisijad ning mis on suunatud:

      i) teise laeva või õhusõiduki või selle pardal asuva vara või isikute vastu avamerel;

      ii) laeva, õhusõiduki, isikute või vara vastu kohas, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla;

      b) vabatahtlikku ja teadlikku osalemist sellise laeva või õhusõiduki tegevuses, mida on võimalik määratleda piraatlaeva või -õhusõidukina;

      c) punktis a või b nimetatud tegudele õhutamist või nende teadlikku soodustamist.

      ÜRO mereõiguse konventsioon. Artikkel 101. Piraatluse määratlus

      Nüüdisaja mereröövlid võivad tunduda haledate asjaarmastajatena, kuid nii mõnigi neist on tegelikult professionaalse röövtööstuse hästi treenitud osa. Tihtipeale haldavad nad kogu „tootmisahelat“ relvastatud rünnakust saagi müümise või lunarahaläbirääkimisteni ja tulu investeerimiseni. 21. sajandi piraadid on sageli varustatud tänapäevase tehnika ja nüüdisaegsete relvadega. Nad on võimelised sooritama keerulisi ja ulatuslikke koordineeritud operatsioone.

      Merendus on liiga oluline osa globaalsest logistikast, et rahvusvaheline üldsus saanuks toimuvat tegevusetult pealt vaadata. Mitu merekaubandusest sõltuvat riiki – teiste hulgas Venemaa ja Hiina – saatsid India ookeani lääneossa oma sõjalaevu, NATO suunas rahvusvahelise laevastikuüksuse Combined Task Force 150 piraaditõrjele ja käivitas operatsiooni Ocean Shield. Euroopa Liit lisas piraatidevastasesse võitlusse operatsiooni Atalanta, millest mitme aasta vältel võtsid osa ka Eesti kaitseväelased.

      Tänapäeva maailma valitsevad nõudluse ja pakkumise seadused. Uudiseid kuuldes ja lehti lugedes taipasid kohati vägagi kireva taustaga ärimehed üle maailma, et laevakompaniidel on tekkinud vajadus laevakaitseteenuse järele. Ja kui on nõudlus, ei lase pakkuminegi end kaua oodata.

      3 „Piracy: the Complete History“. Angus Konstam

      4 „Merirosvot terrorisoivat Afrikan ja Aasian vesillä“. Liisa-Maija Aukia, Helsingin Sanomat, 7.3.2008

      5 Maritime safety information. National Geospatial-Intelligence Agency, NGA

      6 „Donors pledge over $ 250 million for Somalia“. Associated Press, 23.4.2009

      7 „Euroopan unioni aloittaa operaation merirosvoja vastaan“. Yle, 7.12.2008

      AdvanFort

      „20 protsenti [Eesti] mereväe allohvitseridest on lühikese aja jooksul mereväest lahkunud, sest USA firma AdvanFort ostab neid neli korda kõrgema palga eest üle.

      AdvanFort on USA päritolu turvafirma, mille kodulehelt leiab viiteid piraatidevastase kaitse pakkumise kohta. Firma kodulehe esiküljel on foto neljast relvastatud mehest nimedega Artur, Jaan, Vitali ja Gert.“

      Delfi, 7.4.2011

      „AdvanFort pole siiani Eestis juriidiliselt registreeritud, firma uus esindaja töötab oma kodus ning kasutab tihti palkade maksmiseks isiklikku kontot, aga sellest hoolimata töötab tema sõnul AdvanFortis sadakond eestlast ja enamik neist on rahul. Samas möönab ta, et kõik need sadakond teevad tööd ilma lepinguta.“

      ETV „Pealtnägija“, 16.11.2011

      Eesti ajakirjandusse ilmus AdvanFort ootamatult, aga pauguga. Kõigepealt Delfi ees, siis Postimees ja ERR riburadapidi järel, kirjutati 2011. aasta kevadel, kuidas seni tundmatu USA päritolu firma väikeriigi mereväe kuivale ähvardab värvata.

      Mõni kuu valitses vaikus, kuni sama aasta septembris lekkis