millele on nendega oluliselt lihtsam hakkama saada, võrreldes sellega, kui tegeled nendega üksi. Vaheldumisi töö- ja pereelu elades areneb teie mõlema lapsevanemaks olemine ja te saate samal ajal ka iga päev mõne tunni kodust eemal olles täiskasvanu elu elada. Tujutõstjana ei maksaks seda ära põlata.
Kui üks lapsevanem alguses palju puhkust välja võtab, samal ajal kui teine tööle naaseb, on suur oht, et neil tekivad väga erinevad arusaamad lapsevanemaks olemisest. See, kes on lapsega kodus, võib olla väga ärritunud teise vanema peale, kes töölt koju tulles otsekohe kodutöid ja lapsehoidmist üle ei võta. See, kes tööl käib, võib aga endale kergesti ette kujutada, et kodusolev vanem on päev otsa rahulikult ja mõnusalt puhanud, samal ajal kui tema on pidanud tööl nõudmisi täitma, konflikte taluma, ühistranspordis tõuklema ning vajab puhkust.
Varajase töölemineku eelised
Enne lapse saamist on väga raske, kui mitte võimatu, endale ette kujutada, kuidas kõik, mida on endastmõistetavaks peetud, korraga kaob. Võib olla väga kurnav, et pole enam õigust öösiti magada, rahulikult tualetis käia, duši alla minna, kui ise tahad, või kanda puhtaid riideid kauem kui mõni minut. Enamikule mõjub väga hästi, kui nad saavad olla kontaktis oma tavalise sotsiaalse ja tööeluga. Poole kohaga tööle tagasi minek muudab elu väikese lapsega ja kodused tööd suurmale osale palju nauditavamaks, samas kui vana kindel töökoht võib saada pisut glamuursema aura.
Ära unusta ka, et tööga hoida kontakti on väga kasulik teistelgi põhjustel. Kui teoorias peaks töökoht palgakõrgenduste jm hüvede määramisel arvestama võrdväärselt ka lapsehoolduspuhkusel viibivate töötajatega, siis praktikas eraldab suurem osa ülemustest rohkem raha ja muid hüvesid loomulikult neile, kes on kohal, mitte aga neile, keda pole viimasel aastal näha olnud. Kes ülemusena nii ei talitaks?
Mingil põhjusel on paljud endale pähe võtnud, et tööandjad on selle suhtes pigem negatiivselt meelestatud, kui soovitakse lapsehoolduspuhkust mingi skeemi järgi juppideks jagada, näiteks töötades üle nädala või muu skeemi järgi, ning eelistavad varianti, kus ollakse eemal korraga aasta aega järjest. Loomulikult võib selliseid töökohti olla, kuid kindlasti leidub vähemalt sama palju tööandjaid, kes eelistavad, et töötaja säilitaks lapsehoolduspuhkusel olles kontakti tööga. Mõelge oma partneriga välja, mida te soovite, ning seejärel küsige oma tööandjatelt, kas teie kavatsetav skeem oleks mõeldav. Tööandjal ei ole kuigi suuri seaduslikke võimalusi sulle ära öelda, ükskõik, kuidas sa ka ei planeeriks oma lapsehoolduspuhkust välja võtta, kuid hea tööelu nimel soovitaksime mitte peale suruda lahendust, millele ülemus täiesti vastu on. Vähemalt mitte ilma samal ajal uut töökohta otsimata.
Kas ma pean tõesti ennast ise üleval pidama?
Üks kõige olulisemaid ülesandeid lapsevanemana on endale teadvustada, et sa pead olema suuteline ennast terve elu ise üleval pidama. Miks me räägime sellest raamatus, mis käsitleb lapsesaamist? Sellepärast, et kõik, kes lastega professionaalsel tasemel tegelevad – lastearstid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja teadlased – teavad, et peredes, kus on majanduslikke raskusi, on palju suurem oht, et lastel läheb mingis mõttes halvasti, kui peredes, kus rahalisi vahendeid on piisavalt. Raske majanduslik olukord tähendab väiksemat vabadust ka töö, hariduse ja elukoha valikul. See mõjutab sind ja su last. Seetõttu on sinu kohustus teha seda, mida suudad, et ennast ja oma last üleval pidada.
Enamiku meeste jaoks on enese ülalpidamine endastmõistetav asi, mida on neile lapsest saadik pähe taotud. Mees ei läheks kunagi kaasa propagandaga, et need kaks asja – olla armastav ning mõelda praeguse ja tulevase majandusliku olukorra peale – on üksteisega vastuolus. Seevastu on paljud naised omandanud filmide, raamatute, ajakirjade, sotsiaalmeedia ja sõprade kaudu teadmise, et see, kui inimene mõtleb liiga palju rahale ja karjäärile, on labane. See ei ole labane. Võib-olla on see proosaline. Ehkki vaevalt küll proosalisem kui pesu sorteerimine või laste sõidutamine huviringi või trenni. Ja see on hea elu hädavajalik alus.
Enda ülalpidamine tähendab, et sul on töö, millega saad ennast (ja oma lapsi) kogu elu korralikult üleval pidada. See ei takista seda, et võid soovi korral partneriga majapidamiskulusid jagada. Sissetulekute ühendamine ja kõikide tekkivate väljaminekute jagamine võib olla väga praktiline, eriti kui teil on ühised lapsed. Samuti on hea toetada teist poolt, kui tema sissetulekud on kasinamad, näiteks haiguse või hariduse omandamise ajal. Abielus olles on lisaks ka seaduslik kohustus vajaduse korral üksteist üleval pidada.
Enese ülalpidamine tähendab ka seda, et ei tohi tööelu, eelkõige aga oma isiklikku tööalast arengut, selle nimel hooletusse jätta, et teine osapool saaks karjääri teha, arvates, et see toob kasu teile mõlemale. Suhtes, kus üks osapool on hea sissetulekuga ja teine halvaga, tekib tihti kadedus. Kui suhe hiljem laguneb (ja statistika kohaselt laguneb üks igast kolmest lastega suhtest, enne kui laps täiskasvanuks saab), satub see osapool, kes ei suuda ennast ülal pidada, täbarasse olukorda. Võib-olla pole sul piisavalt raha, et endale ja lastele sobiv elukoht soetada. Võib-olla ei saa sul kunagi olema piisavalt raha, et sõita puhkusele. Sa võid olla sunnitud oma elu viimased 30 aastat elama nigelast pensionist. Ja mis kõige ohtlikum – sa võib-olla ei suuda loobuda suhtest, mis on täis kadedust, põlgust ja isegi vägivalda, lihtsalt sellepärast, et sa ei ole võimeline ennast iseseisvalt ära majandama. Seega tuleb sul nii enda kui ka laste huvides hoolitseda oma tööelu eest selliselt, et sa suudaksid ennast ülal pidada. Kogu elu.
Ebavõrdse lapsevanemaks olemise Rootsi mudel
Lapsevanemaks olemise võrdne jagamine ei ole kaugeltki mitte enesestmõistetav – mehed annavad enamasti sadu tasustatud lapsehoolduse päevi oma naispartneritele. Rootsis, kus üsna sageli uhkustatakse sellega, et seal valitseb võrdsus, võtavad alla kahe aasta vanuste laste tõttu naised välja umbes 80% lapsehoolduspuhkuse päevadest. Neli kommi ühele lapsevanemale, üks teisele. Ükskõik, kas vaadata kommina last või tööelu. See ei ole hea strateegia, kui soovtakse jagada lapsevanemaks olemist ja omada head tööelu.
Sageli võib kuulda fantastilistest edusammudest Rootsi isadega, kes tegelevad oma lastega. On tõsi, et 50 aastat tagasi viibisid mehed vähem lapsehoolduspuhkusel kui praegu. Kuid sageli unustatakse, et siis olid ka naised oluliselt vähem lapsehoolduspuhkusel. 1970. ja 1980. aastatel oli lapsehoolduspuhkuse pikkus kokku kuus kuud ning kuni 1980. aastate keskpaigani üheksa kuud. Naine, kes 1980. aastatel viibis 100% lapsehoolduspuhkusel, oli seega töölt eemal 9 kuud, mis on poole vähem, võrreldes paljude tänaste emadega, kes on eemal vähemalt 18 kuud. Seetõttu võib olukord olla paradoksaalselt hoopis selline, kus meie väga helde vanemakindlustus, mis on mõeldud vanemate vahel õiglaselt jagamiseks ja lubab seda ebavõrdselt välja võtta, kui lapsevanemad selles kokku lepivad, on hoopis vähendanud Rootsi naiste kontakti tööturuga.
Ebavõrdne osalemine tööelus võib kaasa tuua katastroofilisi erinevused elu jooksul teenitud palgas ja pensionis. Naised, kes jäid pensionile aastal 2016, said keskmiselt pensioni 13 000 krooni kuus (brutosumma), mehed 19 000. Need on naised, kelle sünniaasta on umbes 1950 ja kes said lapsi 1970. aastatel, mil eksisteeris võimalus nii emadel kui ka isadel lapsehoolduspuhkusel viibida.
Töise sissetuleku muutumine tuhandetes kroonides aastas (2008. aasta andmete põhjal) heteroseksuaalsete ja lesbiliste paaride lapsevanematel. Lapse sünni aasta on märgitud 0-ga. Allikas: Moberg, Y. „Kas lesbilised lapsevanemad on võrdsemad?” IFAU raport, 2016.
Uppsala ülikooli teadlane Ylva Moberg on uurinud, kuidas muutuvad Rootsi lapsevanemate sissetulekud pärast esimese lapse sündi. Ta võrdles heteroseksuaalseid paare lesbiliste paaridega. Samasooliste naispaaride puhul esines tendents jagada lapsehoolduspuhkust võrdsemalt. Ka teise Rootsi uuringu kohaselt, kus uuriti kahe emaga perekondi, jagas suurem osa lapsehoolduspuhkuse võrdselt. Neil paaridel, kes jagasid lapsehoolduspuhkust võrdselt, oli ka suurem soov vanemakohustusi võrdselt jagada.
Diagrammilt näeme, et heteroseksuaalsed