on „juhuslik ekslemine“ ropp väljend. See on akadeemilises maailmas välmitud termin, mida kasutatakse solvanguna professionaalsete ennustajate aadressil. Loogilise äärmuseni jõudes tähendab see, et kinniseotud silmadega ahv, kes börsinimekirja pihta nooli viskab, võib koostada niisama eduka portfelli kui aktsiaid selekteerivad eksperdid.
Peenetriibulistes ülikondades finantsanalüütikutele ei meeldi, et neid võrreldakse palja tagumikuga ahvidega. Nende vastuväitel on akadeemikud sedavõrd uppunud võrranditesse ja kreeka tähestikku (rääkimata kuivadest tekstidest), et pullil ja karul ei tehta enam vahet isegi portselanipoes. Turuprofessionaalid haaravad kaitseks akadeemikute pealetungi vastu kaks relva, milleks on fundamentaalanalüüs ja tehniline analüüs – neid vaatleme raamatu teises osas. Akadeemikud pareerivad seda taktikat nõnda, et hägustavad juhusliku ekslemise teooriat kolme variandiga („nõrk“, „pooltugev“ ja „tugev“) ning loovad omaenda teooria, mida nimetatakse uueks investeerimistehnoloogiaks. See hõlmab beeta, sealhulgas „nutika beeta“ kontseptsiooni, mille otsas ma kavatsen samuti pisut trampida. 2000ndate alguseks olid isegi mõned akadeemikud ühinenud professionaalide väitega, et aktsiaturg on siiski vähemalt mingil määral ennustatav. Kuid nagu näete, käib endiselt suur lahing, kus armu ei anta kellelegi, sest akadeemikutel on kaalul professorikohad ja professionaalidel preemiad. Seepärast usun, et teile meeldib see juhuslik ekslemine Wall Streetil. Siin on palju dramaatikat – teenitakse ja kaotatakse suuri varandusi ning väideldakse klassikaliste argumentidega nende põhjuste üle.
Kuid enne kui alustame, peaksin võib-olla tutvustama iseennast ja oma kvalifikatsiooni teie teejuhina. Olen seda raamatut kirjutades lähtunud oma isikliku tausta kolmest aspektist, mis kõik annavad aktsiaturule erineva perspektiivi.
Esimene on minu professionaalne kogemus investeerimisanalüüsi ja portfellihalduse valdkonnas. Alustasin karjääri turuprofessionaalina ühes Wall Streeti juhtivas investeerimisfirmas. Hiljem juhtisin rahvusvahelise kindlustusseltsi investeerimiskomisjoni ja olin palju aastaid maailma ühe suurima investeerimisfirma direktor. Need perspektiivid on olnud mulle asendamatu tähtsusega. Elus on asju, mida neitsi ei suuda päriselt mõista ega hinnata. Sama võib öelda ka aktsiaturu kohta.
Teine aspekt on minu praegune amet majandusteadlasena ja mitme investeerimiskomisjoni liikmena. Väärtpaberiturule ja investeerimiskäitumisele spetsialiseerudes olen omandanud üksikasjalised teadmised investeerimisvõimaluste akadeemilistest käsitlustest ja uutest avastustest.
Kolmas ja kindlasti mitte vähemtähtis aspekt on minu enda elupõline investeerimistegevus ja edukas osalemine turul. Ma ei täpsusta, kui edukas, sest akadeemilise maailma iseärasuste hulka kuulub seegi, et professoril ei sobi raha teenida. Professor võib saada raha päranduseks või kaasavaraks, ta võib raha alati ohtralt kulutada, aga mitte kunagi teenida, sest see on ebaakadeemiline. Igatahes oodatakse õpetajalt „pühendumist“, või vähemalt nõndamoodi poliitikud ja ametnikud sageli ütlevad – eriti kui püütakse õigustada teadlaste madalaid palgaastmeid. Teadlased peavad püüdlema uute teadmiste, mitte rahaliste preemiate poole. Oma võitudest Wall Streetil räägin seepärast just praktilise investori aspektist.
Selles raamatus on palju fakte ja arve. Ärge laske end sellest heidutada. Need on mõeldud spetsiaalselt finantsala võhikutele ning annavad praktilist ja järeleproovitud investeerimisnõu. Teil pole vaja eelteadmisi, et seda järgida. Vaja on ainult huvi ja tahtmist oma investeeringuid enda kasuks tööle panna.
Investeerimine kui tänapäeva eluviis
Siinkohal tuleb ilmselt selgitada, mida mõtlen investeerimise all ja kuidas eristan seda tegevust spekuleerimisest. Investeerimist käsitan ma kui vara ostmise meetodit, mille eesmärk on teenida pikas perspektiivis kasumit mõistlikul määral prognoositava sissetuleku (dividendid, intressid või renditulu) ja/või vara kallinemisena. Investeeringu tootluse ajaline määratlus ja selle tootluse prognoositavus eristavad sageli investeeringut spekulatsioonist. Spekulant ostab aktsiaid eesmärgiga teenida kasumit lähiperspektiivis, mõne päeva või nädala jooksul. Investor ostab aktsiaid, mis tõenäoliselt annavad tulevikus aastate või aastakümnetega mõõdetava usaldusväärse rahavoo ja kapitalitulu.
Olgu üheselt öeldud, et see raamat ei ole spekulantidele: ma ei tõota teile üleöö rikastumist ega börsiimesid. Õigupoolest võiks selle raamatu alapealkiri olla „Kuidas saada rikkaks aeglaselt, aga kindlalt“. Pidage meeles, et ainuüksi nullis püsimiseks peavad teie investeeringud pakkuma inflatsiooniga võrdset tootlust.
Ameerika Ühendriikides ja suuremas osas arenenud maailmast langes inflatsioon 2000ndate alguses kahe protsendini või alla selle ja mõned analüütikud usuvad, et suhteline hinnastabiilsus jääb igaveseks püsima. Nende väitel on inflatsioon erand, mitte reegel, ning ajalooliselt on kiire tehnoloogilise progressi ja rahuaegse majanduse perioodid olnud stabiilsete või koguni langevate hindadega perioodid. Võib juhtuda, et eelseisvatel aastakümnetel on inflatsioon madal või puudub sootuks, aga usun, et investorid ei tohiks siiski välistada inflatsiooni võimalikku kiirenemist teatud hetkel tulevikus. Ehkki 1990ndatel ja 2000ndate alguses kiirenes tootlikkuse kasv, on see viimasel ajal aeglustunud ja ajalugu näitab, et paranemistempo on alati olnud ebaühtlane. Pealegi on tootlikkuse paranemist mõningates teenustele orienteeritud tegevustes raskem kohata. Keelpillikvartetis mängib ikka neli muusikut ja pimesoolt lõikab ikka üks kirurg ka kahekümne esimesel sajandil ning kui muusikute ja kirurgide palgad ajapikku tõusevad, tõuseb ka kontserdipiletite ja pimesoolelõikuste kulu. Seega ei saa kõrvale jätta hindade tõususurvet.
Kui inflatsioon jätkub kiirusega kaks kuni kolm protsenti – mis on palju aeglasem kui 1970ndatel ja 1980ndate alguses –, avaldab see meie ostujõule ikkagi hävitavat mõju. Järgmisel leheküljel paiknev tabel näitab, mida on teinud keskmiselt neljaprotsendine inflatsioon ajavahemikul 1962–2018. Minu hommikune ajaleht on kallinenud 5900 korda. Minu pärastlõunane Hershey šokolaaditahvel on üle kolmekümne korra kallim ja see tahvel on tegelikult väiksem kui 1962. aastal, mil ma magistrantuuris õppisin. Kui inflatsioon jätkuks samas tempos, maksab aastal 2025 praegune hommikune ajaleht üle viie dollari. On selge, et kui tahame kas või sellise mõõduka inflatsiooniga toime tulla, peame valima investeerimisstrateegia, mis säilitaks meie ostujõu. Vastasel juhul oleme määratud taluma järjest halvenevat elatustaset.
Investeerimine nõuab tööd, selles pole kahtlust. Romantilises kirjanduses leidub ohtralt lugusid suguvõsade suurest varandusest, mis on hooletuse või oskamatu rahaga ümberkäimise tõttu kaotatud. Kes võiks unustada kirsiaia maharaiumise häält Tšehhovi suurepärases näidendis? Ranevski perekonna allakäigu põhjustas vaba ettevõtlus, mitte marksistlik süsteem: nad ei teinud oma raha hoidmise nimel tööd. Isegi kui usaldate kogu oma vara investeerimisnõustajale või fondile, peate ikka teadma, milline nõustaja või fond sobib kõige paremini teie raha haldama. Sellest raamatust leiate teavet, mis peaks teie investeerimisotsuste tegemist pisut hõlbustama.
Inflatsiooni jälg
| Keskmine 1962 (dollarites) | Keskmine 2018 (dollarites) | Hinnatõus (protsentides) | Keskmine inflatsioon aastas | |
| Tarbijahinnaindeks | 30,2 | 251 | 731,1 | 3,9% |
| Hershey šokolaad | 0,05 | 1,59 | 3080 | 6,4% |
| New York Times | 0,05 | 3 | 5900 | 7,6% |
| Lihtkiri | 0,04 | 0,5 | 1150 | 4,6% |
| Bensiin (gallon) | 0,31 | 2,9 | 835,5 | 4,1% |
| Hamburger (McDonald’s) | 0,28* | 4,79 | 1610,7 | 5,2% |
| Chevrolet | 2529 | 26 000 | 928,1 | 4,2% |
| Sügavkülmutiga külmkapp | 470 | 1397 | 197,2 | 2,0% |
* 1963. aasta andmed.
Allikas: 1962. aasta hinnad – Forbes, 1. november 1977; 2014. aasta hinnad mitmesugustest riiklikest ja eraallikatest.
Kõige tähtsam on aga tõsiasi, et investeerimine on vahva. Vahva on oma intellekti tohutu investeerimiskogukonna vastu proovile panna ja näha, kuidas su vara seejuures akumuleerub. Põnev on jälgida oma investeeringute tootlust ja näha, kuidas su vara kasvab kiiremini kui palk. Samuti on huvitav teada saada uute toodete ja teenuste