Francisco Antonio León Cuervo

Nos han dado la tierra


Скачать книгу

yeume temɨxeyetuiri xeeme tsepá ˀitsi xemɨyupaɨme.

      —Delegado makutɨraɨye rikɨ tixaɨ pɨka...

      —Tuurútsiixi kwietsanaamete mɨireme waxayarite mekatenakunakeni.

      —Ha rikɨ pumawe. Tɨma ˀeetsiwa xeitékumariyari hawai pɨkaheyema.

      —Tsɨ kutá kaˀukawiwiiyeka. Tsɨ taame kename ha teˀutahatɨaxɨ́ani tehaitɨkaika xemɨyutiharaweritɨaxɨ́anikɨ. ˀEmɨtikawiiyé, ˀikú xekanikaxeiyakuni ˀané xemɨkaˀaˀeríetsie xekanitahanirikuni.

      —Neuxei tsɨ kutá delegado, kwie rikɨ mɨɨkɨ naitɨ pɨhauxini, tsipɨkatitseˀí. Tɨma taame hararu maana ˀayepari-

      tsie heukeniké tepɨkaˀeríe Makutɨɨraɨye xemaxata. Tsepá hatsarunikɨ temutiˀiníxɨ xɨari kutá tɨma tixaɨtɨ titinenike tepɨkaˀeríe tɨma taame tsepá ˀikú temukaˀe ya tsepá tita temɨteˀukaˀe pɨkatitineni tɨma.

      Ya tsɨ ke xemɨteyukɨhɨawe xeketenakaˀutɨ́aka xeketaneyetuiri. Hiikɨ ri tsepá xekeneuhuni. Kwiekame xekenanutaxeiyaxɨa tsɨ ˀiikɨ xeˀiitsɨkame kwie mɨxeyetuiri ˀaatsí xekapɨtehamamateni.

      —Neuxei ˀakuxi ketaneukwewi, ˀukiyariˀá delegado. Taame mɨɨkɨ hepaɨtsita yɨkɨ tepɨkahaitɨká. Kwie mɨˀayepariya pɨtatsíe timieme tepɨtehaxaxata... Katiyɨweme tepɨkatexata. ˀIpaɨ pɨta taame tepaitɨká... Ketaneukwewi temetetaxatɨani ˀakuxi. Neuxei, ke paɨ temɨtekuxatakai muuwa tekanikatsuutɨakúni....

      Tɨma tsɨ mɨɨkɨ ya retanakiˀeríeme tatsihánuˀenieme.

      Mɨya kwie tekateneyetuiríyarieni. ˀEena ri ya rakuxatɨpariyakaku kename teˀetɨweni metenikuˀeriwani mɨɨkɨ, tixaɨtɨ tetekaxeiyakeme kauka meneˀeríe mɨɨkɨ titiyɨɨráke. Tixaɨ kutá xɨari tepɨkatekaxeiya. Hakeewa tsɨ tɨma wiirɨkɨ́xi. Heiwa ˀaku xewítɨ wa muyewietɨyaní mexɨima xɨrikɨ kwi yɨanetɨ; mexɨima manuyewietɨyanikeyu ˀiikɨ ˀayepari heimá ke mɨrakuxɨkátsie waˀatɨɨ́tɨ tiyukɨhɨawétɨ, ˀetsiwa tɨma ˀeeká tixaɨtɨ mɨkatikuyuitɨ́wa taame ta waˀatɨɨ́tɨ teyumakatɨ mexɨima teteˀuhu.

      Melitón ta ˀipaɨ naineni:

      —ˀIikɨ me tsɨ kwie kanihɨkɨtɨni xeeníu temeyetuiríyarie.

      Faustino ta tineˀíwawiyani:

      —Tita ke paɨ pehaine.

      Ne ˀaatsí nekakanetáyɨni. Ne pɨta netineˀeríeni: “Melitón kaˀukaˀiyaaritɨ paine. Mɨyexɨrímɨnekɨ xɨari kanaineni. Tsɨ xɨari xɨri xupurerúyatsie ri kananuyeneka muˀuyatsíe pai tɨ kaneyeˀaní. Titayari tsɨ mɨya raine. Ke ˀanéme kwie tepɨyetuiríyarie Melitón. “ˀEtsiwa tɨma ˀeena kwie pɨkaxuáwe xɨka tɨtɨ ˀeeká haikɨri heuwewimɨkɨni kwiekɨ heuwaikámɨkɨni.”

      Melitón tawarí ta naineni:

      —Tixaɨtɨkɨ tɨtɨ xɨari pɨtiyunakiˀerie. Yeewátsiixi tekaniwatikúranitsitɨakuni.

      —Tita kutá yeewátsiixi tetewarexeiya. —Esteban ta tineˀíwawiyani.

      Ke mɨtiwayakɨ ta Estebantsie kwi nekatiyuˀɨ́wiyawekai. Hiikɨ ke ri mutániutsie nemɨyuˀɨ́wiyaxɨ hetsiena. Kauxé nanakátɨkɨni, xɨtemutsíeyatsie niukaˀaxéni, kauxeyatɨ́a ta waakana nayemuˀuní.

      Hɨ, yuri tsietɨ Esteban waakana niwayékeka heuxetamé yuˀɨkarikɨ ˀiˀeimatɨ. ˀAkɨpeme ˀutakwaxawaame niwayékeka ˀakwaxakame. Ne ta neneˀíwawiyani:

      —Neuxei, Teban, hakeewa ta mɨɨkɨ waakana pepetiˀitemaɨxixɨ.

      —Hawaikɨ, pɨnewaakana —naineni ta mɨɨkɨ.

      —Me ta xiiké pekahetuukái. Hakeewa pepeinanai.

      —Hawaikɨ nepɨkaheinanai, nekuraruta pɨmieme pɨnetewá.

      —Peˀitakwaniké tsɨ peneiyétui xɨari.

      —Hawaikɨ, nepikuhɨne. Nekie pakukíɨripa, tita tsɨ reimini; ˀaimieme nepeiyetui. Xɨka ˀeteewa neheuyaní mɨya nepɨrekutune.

      —Mɨpaɨ xɨka pereiˀawietáni katitiˀiení. Keneutamawéripi pɨtaˀeekapíeni.

      Heitamaweripieka yuxetɨa pɨta neitáyeni ˀeeká ke mɨtixɨká hetsiena tiniutawayáni. Mɨpaɨ ta nainéni:

      —Muwapéniketsie ri tenitáˀaxɨaximeni.

      Esteban tawarí ke mainékai ne ri nekakaneˀená. Taˀutɨma tehetiˀuutɨ teniuhuni ˀaitsíe teˀanukakɨnéke mɨɨkɨ ri watipai nanuyekaní. Waakana niuwerikírɨmeni ˀɨkatéyatsie mɨkawɨkɨ, ˀaixɨ tituka niumieni tetetsíe ˀutimuˀutarékɨ.

      Kɨatsata ri ˀatehahutɨ, kwieta ri ˀaixɨ tiniuˀanéni. Kwie kwinimieme nanutinetɨyeikani waˀatɨɨ́tɨ muratsiixi yuwaɨkawa maana mepɨteˀukahu; tsɨ kutá katatsinakeka tsepá temɨteˀutikwiemarixɨ. Yeme pɨtatsinake kwie mɨpaɨ ˀanétɨ. Tukaarikɨ tsietɨ temehukai Makutɨránitsie kwie ke mɨtinaranitsie, hiikɨ ke ri ˀaixɨ tepɨteheuˀeríe ya ˀanékɨa temuhu ˀiikɨ hixɨarí mukwieˀɨa pɨtatsinake.

      Hatɨa yeetá, hapuuritsaata mɨtsitsiɨrawitɨ́a teˀuhutɨ, kwitapixi ke memɨteheutsitsiɨrawi ˀememɨteˀutaneika. Mɨɨkɨ tsiere mɨtatinake.

      ˀArí tsɨarí tsɨikɨ́ri waheˀewari kanaˀeniɨriɨkɨni ˀeena pai tɨ, tahetsíe, tsɨ ˀeeká ratɨtɨ kiekaritsie matineika ke mɨretaine ˀaitsíe kaniwakuˀeiyani.

      Esteban yuwaakana ˀaixɨ tinetuní kiekari mataˀatɨká tehayeˀaxɨaxímetɨ. Yuwaakana nanaxɨná manaˀɨtaixipiexɨ́anikɨ, kwitɨwa ta ri mɨɨkɨ yuwaakana matɨ mɨtsikiíxa wárita metenekúyɨni.

      —Ne ta ri ˀeena nepeuyeyuné —netáyɨni Esteban.

      Taame ˀakuxi kiekari hixɨata teneutayuné.

      Kwie temeyetuiríyarie waana kanekumaká.

      Nawatl

      La lengua nawatl

      El nawatl es una lengua estrechamente emparentada con el wixárika (huichol) y la más parecida desde un punto de vista estructural. La podemos caracterizar también como polisintética, centralizante y verbalizante. En la misma palabra verbal se puede aglutinar una gran cantidad de morfemas, las mayoría segmentales y fácilmente separables, es decir, sin que se amalgamen o fundan unos con otros. Comparando los títulos del cuento podemos apreciar similitudes y semejanzas. Las dos palabras verbales concentran casi toda la información, pero en nawatl el predicado verbal tiene solamente 5 morfemas segmentales y el nombre dos (tlaal-li),

      tech-maka-to-k-eh tlaal-li

      1pl.obj-dar-trsl-perf-pl tierra-ind

      mientras que en wixárika el predicado verbal tiene 10 morfemas segmentales y el nombre nada más uno; la asimetría entre los dos constituyentes de la oración es mucho más notable en wixárika, debido principalmente a dos factores: los morfemas ka-… ni-… -ni del registro formal y los relacionados con la bitransitividad del verbo y la pasiva: -ri-ya-rie.

      La oración del nawatl está en activa, que es la voz no marcada. Si ponemos la frase wixárika en activa, el número de morfemas segmentales desciende a 9:

      kwie me-ka-ta-n-e-ye-tui-rie-ni

      tierra 3pl.suj-rf-1pl.od-rf-nexp- -llevar-prom-rf

      Si eliminamos los relacionados con la formalidad, siguen quedando 8 morfemas, todos los cuales son obligatorios:

      kwie me-pɨ-ta-tsi-he-ye-tui-ri.

      tierra 3pl.suj-as-1pl.obj-mt-nexp-