Maria Malksoo

Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse


Скачать книгу

      Hiina

      27

      29

      29

      27

      Saksamaa

      42

      48

      51

      52

      USA

      11

      12

      14

      14

      36

      II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

      Tulpdiagrammina näeksid esitatud andmed välja järgmiselt:

      Arvtunnustel rajanevaid andmeid on hulgaliselt kogutud arvukatesse andmebaasidesse. Mainime siinkohal olulisemaid:

      Uppsala Conflict Data Program (UCDP) – Uppsala ülikool;

      Correlates of War (COW) – Michigani ülikool;

      Arbeitsgemeinschaft Kriegsursachenforschung (AKUF) – Hamburgi ülikool;

      CASCON – Massachusettsi tehnoloogiainstituut.

      2. Järjestustunnuste kasutamine ei ole väga levinud, kuid siiski võimalik. Toome selle näiteks mõnede Aafrika riikide iseseisvumise. Seda esitatakse ajaskaalal, mida on võimalik periodiseerida.

      Liibüa

      Maroko

      Guinea

      Togo

      Uganda

      Angola

      Zimbabwe

      1945

      1951

      1956

      1958

      1960

      1962

      1975

      1980

      Aafrika riikide iseseisvumiste algus

      Iseseisvumiste tippaeg

      Viimased iseseisvumised

      37

      II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

      Neid tunnuseid on võimalik esitada ka arvtunnustena, kuid pisut teise nurga alt. Liibüa iseseisvus 1951. a, 2017. a. oli see riik olnud sõltumatu 66 aastat – see on juba arvtunnus.

      3. Nominaaltunnuste iseloomulikuks küljeks on rühmitamine. Ülaltoo-dud näidete alusel on võimalik ka rühmitamine.

      Ekspordi osatähtsuse näites on võimalik riike jaotada nende kuulu-mise järgi rahvusvahelistesse ühendustesse – Eesti ja Saksamaa on Euroopa Liidu liikmed, ülejäänud mitte,

      Aafrika riikide iseseisvumise näites võib aluseks võtta geograafilis-kultuurilise erinevuse – Liibüa ja Maroko on Põhja-Aafrika araabia maailma kuuluvad riigid, ülejäänud asuvad troopilises Aafrikas, kus on ülekaalus mustanahaline rahvastik.

      Kuid riikide rühmitamise aluseks võivad olla ka valitsemisviis (demo-kraatlik, autoritaarne, diktatuurne), ideoloogia (liberaaldemokraatlik, teokraatlik), religioon (kristlus, islam, budism) ning neid võimalusi on veelgi.

      Eelnevast käsitlusest hoolimata tähendavad faktid iseenesest vähe – nad saavad tähenduse tõlgendaja kaudu. Viimastele on iseloomulik enne-kõike individuaalne väärtussüsteem, mille alusel tõlgendaja kujundab välja mingi sündmuse hinnangu. Edasi, arvestada tuleb tõlgendaja usku-mustega, mis on tundmuslike teadmiste aluseks. Ning kolmandaks, tõl-gendajal on varem omandatud teadmised, mis on tajumissüsteemi ja selle muutuste aluseks.

      3. Uurimismeetod

      Laias laastus jagunevad rahvusvaheliste suhete uurimises kasutatavad meetodid kolmeks. Varasemad on traditsiooniline ehk klassikaline ning positivistlik meetod. Nende kahe käsitlusviisi peamine erinevus peitub arusaamises uurimistöös kasutatavate faktide mõõdetavusest. Lisaks neile on 1980-ndatest alates populaarsust kogunud postpositivistlikud käsitlused.

      38

      II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid?

      3.1. Traditsioonilised uurimismeetodid

      Traditsioonilised meetodid kujunesid välja rahvusvaheliste suhete teo-reetiliste käsitluste algusaegadel, alates 20. sajandi 20-ndatest aastatest. Akadeemilistes uuringutes on tänapäeval selliste käsitluste osatähtsus jäänud üsna väikeseks, kuid kadunud pole need kuhugi. Traditsionalis-tid – nii selle valdkonna õpetlasi tavaliselt ka kutsutakse – on veendunud, et hulk rahvusvaheliste suhete valdkondi sisaldab uurimistööks vajalikku andmestikku, mis ei ole mõõdetav või vähemasti on mõõtmine seotud raskustega. Näitena saab esile tuua diplomaatia, moraali, rahvusvaheliste suhete ajaloo või ka rahvusvahelise õiguse. On väidetud, et kui traditsioo-nilisel koolkonnal on üldse mingi uurimismeetod, siis on selleks vaatlus. Selle suuna tänaseni tunnustatumaid autoriteete Hedley Bull (1932–1985) oli veendunud, et rahvusvahelisi suhteid ei saagi modelleerida ja statistili-selt uurida. Et distsipliin on äärmiselt keeruline, siis parim viis selle kohta teadmisi saada on vaadelda maailmas toimuvat ning selle üle mõelda ja järeldusi teha. Selline käsitlusviis annaks teadlasele arusaamise, mis maa-ilmas toimub, kuid see arusaamine ei ole universaalne. Maailm on muu-tuv ning arvestada tuleb kultuure, ajalugu ja ka õigust.

      Kui andmeid ei saa mõõta, siis millega traditsionalistid tegelevad? Kokkuvõtvalt võiks nende püstitatud uurimisülesandeid sõnastada