ära. Mina töötasin arvutis, Peter luges ühte teadusprojekti, millele tuli tal anda hinnang. Ega süveneda väga hästi ei õnnestunud. Inimesed saalisid edasi-tagasi. Aeg oli selline, et raamatukogus andsid tooni pensionärid ja töötud sisserändajad.
Nii ma siis katsusin kirjutada-lugeda, aga tähelepanu koondamine nõudis suurt pingutust. Pidevalt küünitas mõni kummaline vanainimene minult lauale vedelema jäänud Postimehe järele, arvates, et tegemist on Göteborgs-Posteniga. Mind ärritas see privaatsuse puudumine. Lisaks muidugi kellegi köhimine. Liiga lähedale tulemine. Tagatipuks otsustas keegi noorem naine pikalt ja põhjalikult anda türgikeelse ülevaate Rootsis toimuvast.
Vahetasime pilke ja pakkisime asjad. Tegelikult olnuks täna see päev, mil oleksingi pidanud oma asjad pakkima, et homme Tallinnasse lennata. Ent äralend polnud teema ei homme ega veel mitu nädalat. Ületasime sõidutee ja kodus me olimegi. Nagu inimestele üle maailma on südamele pandud enne kauplusse minekut teha nimekiri, nii panime meiegi kirja oma ostusoovid.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.