sulle keemiline pliiats küll. Sülita peale ja ongi nagu pastakas. Kiri läheb täitsa siniseks. Vaata, et suud ära ei määri.“
Mändmaa sülitas pliiatsi peale ja asus varastatud kraami marke üles kirjutama.
„Veel üks asi.“
„Oota, võtame selle pooliku klaasi veel ära, siis on otsas ja ma lähen magama. Kui Tiiu lubab, saan magada voodis, aga kui ei, siis pean siia katlamajja magama tulema. Ükskord, kui Tiiu mind jälle voodisse ei lubanud, kaotasin katlamaja võtmed ja pidin kuudis peni kõrval magama. Muidu oli kõik hästi, aga ta raibe haises ja tead, koer peeretab koleda haisuga.“
Albertit tabas jälle enesehaletsuse hoog. Mändmaa raputas teda tugevasti varrukast.
„Kuula nüüd mind. Meil kadus eile väike tüdruk ära, kaheksa-aastane. Kui sa midagi kuuled, siis anna ka teada.“
Agent noogutas tummalt. Mändmaa nägi, et siin polnud rohkem midagi teha. Ta teadis, et hommikul on Albert jälle kaine ja tal on meeles kõik, mida Mändmaa oli rääkinud. Ta läks minema, jättes katlamaja peremehe norinal toolile magama.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.