Mariann Kaasik

Püha taevas, sa oled rase!


Скачать книгу

oli ja muu ei läinud lihtsalt sisse.

      Sul võib esineda suurenenud tupevoolust, mis on tingitud tupe limaskesta suurenenud verevarustusest ja glükoosisisaldusest. Õnnitlused!

      Su südamemaht on suurenenud ja sa tunned seda südamepekslemisena. See on normaalne, ei maksa muretseda. Mitte et mina esimest korda seda kogedes kohe arvanud ei oleks, et ma ataki saan … Lihtsalt heida korraks pikali ja see kaob iseenesest.

      Torkiv valu kõhupiirkonnas on märk emakalihaste venimisest. Ära muretse, see valu läheb ajaga ainult hullemaks.

      Sul võib esineda peavalusid, kuni su keha kohaneb verehulga ja veresoonte toonuse muutustega. Soodustavateks faktoriteks võivad olla ka stress ja emotsionaalne pinge.

      Kirjuta oma beebile kiri!

      Kirjuta kindlasti oma titele kiri. Esimene kiri on hindamatu väärtusega ja ole kindel, et ta hindab seda nii väikese lapsena, kui sa räägid talle aegadest, mil ta veel su sees oli, kui ka siis, kui ta ise kunagi beebi saab.

      Isegi kui sa tunned, et sinus ei ole veel seda südamlikkust või armastust, siis tegelikult on! Ära häbene panna kirja oma positiivseid emotsioone. Kuigi me oleme kõik külmad eestlased, tuleb teinekord ju ka armas olla.

      Kiri kõhtu: sidrunike

      L aman siin diivanil, kõht sushi’t täis (loomulikult küpsetatud kalast, ma olen ikka selline võrratu ema), ja loen, mida sa juba oskad. Naljakas mõelda, et sa oled juba kolm kuud vana, aga tegelikult hakkab su vanus tiksuma alles kuue pika kuu pärast. Aga igatahes praegu tean ma sinust nii palju:

      sa oled umbes viis sentimeetrit pikk. Jumal teab, sa kasvad nii kiiresti, et ma ei imestaks, kui sa oleksid juba seitsme või kümne sentimeetri või koguni meetripikkune. Aga vast sa seda ikka pole. Kuna käes on (olgu, tegelikult kohe lõppemas) kaheteistkümnes nädal, siis peadki sa vist kiiresti kasvama, nii et hea töö!

      Juttude kohaselt (internet jutustas) on nii, et kuna sul pidavat nüüd olema refleksid, siis, kui ma sind torgin ja endale kõhule vajutan, sa vingerdad vastu. Esiteks tahaks ma vabandust paluda, kui mu teksad sind enne pressisid. Ma ei saanud sushi söömist lõpetada ega pükse ära võtta, nii et loodetavasti ei vingerdanud sa end seal võhmale. Teiseks tahaksin mainida, et ma ei suuda ära oodata, kuni ma su vingerdamist tunda saan. Kuuldavasti pidi see tunduma sedamoodi, nagu oleksid su sees tulnukad. Niisiis ma ootan ärevusega ja annan sulle kunagi (kui me siin väljaspool kohtume ja parimateks sõpradeks saame) teada, mis tunne see oli.

      Samuti tean ma seda, et sa oled sidrunisuurune. Aga ma avaldan sulle saladuse – ultrahelis nägid sa rohkem välja nagu mr Burns Simpsonitest või Darth Vader. Aga heas mõttes muidugi.

      Ma küll halan palju (alates sellest, kuidas ma pean aina pissima, oksendama või sööma), aga ma ütlen ausalt, et ega see mind nii oluliselt ka ei morjenda. Eks ma elan ka selle üle ja lõpuks saab see kõik vahva olema. Suurema osa ajast olen ma siiski õnnelik.

      Järgmisel nädalal moodustuvad sulle sõrmejäljed, nii et siinkohal soovitus – sa saad lõpuks hakata mängima FBI agenti. Pane oma aju tööle, ka see on sul juba üleni valmis! Ma lugesin, et loodetel ei ole seal sees midagi teha ega näha, seega nägevat sa lõpuks isegi unes asju, mida sa muidugi näed, ehk siis oma käsi, nabanööri ja … emakasisemust. Ma ei tea, aga minu meelest tundub see väga armas. Nüüd lisandub sellele sõber sõrmejälg.

      Võin ka öelda seda, et ma sundisin arsti pakkuma, kas sa oled poiss või tüdruk, ja tema arvas, et sa oled tüdruk. Pean ütlema, et ma olen täiesti nõutu. Vahepeal on mul selline tunne, et sa lihtsalt pead olema tüdruk, aga mingi hetk kinnitan endale, et sa oled vist ikka poiss. Tead, ole mis sa oled, ma usun, et äge on igatpidi.

      Ja eile hakkasin ma paanitsema, et ma su maha pillan, kui sa imetilluke oled. Ole siis hea ja püüa juba seal sees oma haaret parandada, et seda ennetada, eks. Kuigi ma luban endast siiski parima anda.

      6. aprill

      Loen praegu seda kirja, olles kahekuuse lapse ema, ja minu süda küll sulab sees, sest kuigi ma ju alles olin rase, siis aeg lippab nagu nigeerlasest maratonijooksja ja kui sa midagi kirja ei pane, ei mäleta sa sellest tundest õige pea mitte kui midagi.

      Mida rasedana ei või?

      Ole hea, võta pulliga pooleks!

      NB! Kõiki siintoodud nimekirjas olevaid asju olen ma lugenud internetist või kuulnud inimeste endi hurmavast tarkusest ja teadmistest.

      Rase naine ei tohiks liialt rabeleda – asju tõsta, vedada, tassida. Samuti pole soovitatav jooksmine ega muud asjad, mis sind põrutavad. Samas, pange tähele, ei tohiks rase naine kindlasti ka palju lamada, sest muidu ei ole sul energiat ja see on lapsele halb! Seega – ära tõmble ega puhka, ole seal kuskil vahepeal. Edaspidi võite mind näha ringi heljumas. Ah jaa, nüüd leidsin soovituse mitte tõsta raskeid asju üle pea. Kui tihti üldse inimesed tõstavad raskeid asju üle pea? Peaks vist oma iganädalased pliidi üle pea loopimised nüüd ära jätma …

      Rase naine ei tohi käsi üle pea tõsta. Lugesin just tulist arutelu, kus kari naisi kaagutas, et rasedad ei tohi LOOMULIKULT käed üle pea magada. Aga mis siis saab, kui sa seda läbi une ikkagi teed? See on muidugi lapsele väga halb. Huvitaval kombel ei ole ma veel näinud keeldu, et rasedal naisel ei tohi käed allapoole rippu olla, aga küllap ma seda varsti kuulen. Igatahes kavatsen ma senikaua üritada ennast kuidagi nii hoida, et käed ei ripu ega tõuse. Nii igaks juhuks.

      Rase naine ei tohi tarbida järgmiseid väheseid toiduaineid: maks, kala (suitsutatud, kuivatatud, toores), vürtsikas toit, porgandid, pasteet, majonees, viinamarjad ja banaanid (kasvatavad lapse sinu sees hiiglaseks!), hallitusjuustud ja fetajuust, kitsejuust, äädikas, kaneel, energiajoogid, ingver (samas soovitatakse ingverit rasedusaegse iivelduse leevendamiseks), aedseller, kõrvenõges, paiseleht, harilik kikkaputk, suur takjas, harilik hiirekõrv, veiste-südamerohi, maasikad, pastoriseerimata mesi, Parma sink, tomatid, üles soojendatud riis … Ma lihtsalt füüsiliselt ei jõua edasi trükkida, aga põhimõtteliselt võib juua vett ja süüa leiba. Vist.

      Rase naine ei tohi vannis käia! Ma jällegi ohustan siin inimelu, aga nendin, et mu dušš ei püsi seal seina küljes, see on katki. Idee poolest peaks ma siis vanni istuma ja end jooksva kraanivee all loputama, eks? Ah jaa, ja muidugi ei käi rase naine saunas.

      Ja ma lihtsalt EI JÕUA enam jätkata, aga lühidalt siis veel: keelatud on juukseid värvida, atsetooni sisse hingata (kui tihti sellist asja üldse ette tuleb?), jalga üle põlve tõsta ja kükitada.

      Oeh. Hea, et elada võib.

      10. aprill

      Uus sekt – titemammad!

      Õnnitle ennast, nüüdsest kuulud sa uude gruppi nimega titemammad. Kas sa mäletad, kuidas lastega ja rasedad naised üritustel alati ühte punti kogunesid ja sina neist võimalikult kaugele seisid? Nüüd seisad sa selles grupis ja, mis kõige hullem, naudid seda vestlust, mis tundus varem igavam kui vanaisa 3763. korda heietatud lapsepõlvemälestus.

      Loogiline ka, sest kes muu viitsiks nende igapäevaheietusi raseduse üle kuulata, kui mitte rasedad naised! Siis nad seisavad koos ja kädistavad parves, mis tunne on igal hommikul pissihäda peale üles ärgata ning kuidas hapukurgi ja kummikommide järele on meeletu isu. Need naised, kes ei ole jutumisi rasedad, seisavad heaga eemal ja ajavad omi asju, sest neil on ka ju ometi elu, mida nad ei kavatse kulutada kellegi kasvatamiseks.

      Ka meesteseltskondades on selline komuun täitsa olemas ja selleks on sõjaväemehed – emmad-kummad, kas siis parasjagu sõjaväes olijad või need, kellel sõjavägi juba seljataga. Nad hakkavad omavahel arutama asju, mida sõjaväes tehakse, ja need, kes seal käinud ei ole, suudavad kaasa rääkida ainult teemal, mida teha, et sellest pääseda. Need arutelud on alati nii kurvad – nad on nagu hukkamõistetud. Nad tõesti kohe päriselt ei taha minna ja jätta oma elu toiminguid pooleli, et kuskil mängusõda pidada. Inimestel on ka paremat teha, arvan mina.

      Sina