vastaskülje kahe kortermaja katuste vahelt, mille esimesel korrusel olid poed, nägi ta kaugel La Manche’i väina väikest sinist kolmnurka. Majade kohal tiirutas kuldnokaparv ja tegi uuesti minekut. Aknast heljus sisse naabrite lihagrillimise lõhna, mis äratas isu, ehkki ta oli äsja söönud.
Spordisaalis oli näha kedagi vaest vennikest kätekõverdusi pumpamas, treener seisis kõrval. See tuletas meelde, et kui lühikesi jalutuskäike Ladyga ümber kvartali mitte arvestada, ei olnud ta kuude kaupa õieti liigutanud. Liiga palju ärilõunaid, liiga ohtrat napsitamist, ja nüüd olid mõned lemmikrõivad talle kitsaks jäämas. Kellie rääkis alati, et ta on rumal, kui elab spordisaali vastas ega kasuta seda.Aga see oleks tähendanud jällegi rahakulu.
Võib-olla hakkab ta lihtsalt Ladyga neil kaunitel suveõhtutel pikemalt jalutama. Ehk ka taas ujumas käima. Golfimäng kord nädalas ei kahandanud vööümbermõõtu; golfiklubi riietusruumis vaatas ta vastikusega kõiki neid rippuvate õllekõhtudega mehi ning mõistis ärevalt, et temalgi on varsti niisugune tekkimas. Otsekui manitsedes tonksis ta kõhtu rusikatega. Puhkusereisi ajaks pead sa lihastes olema!
Ta rüüpas kolmandat suurt vodkat, tundes end üsna tüünelt – päevamured olid taandunud mõnusasse alkoholiuttu –, silmitses klaasi käest pannes varrega veebikaamerat kirjutuslaual, mille kaudu ta suhtles vahelAustraalias elava vennaga, trükkis siis sülearvutisse käsu ja libistas pilgu üle sissetulnud kirjade kausta. Peaaegu kohe sattus ta sõnumile oma vanalt bossilt firmas Motivation Business, Rob Kempsonilt, kellega ta oli säilitanud sõbralikud suhted.
Tom
Kae, millised tissid!
Rob
Klikkimise asemel võttis Tom karbist CD, mille kiilaspea oli rongi unustanud, ja pistis sülearvutisse.Viirusetõrje käivitus, aga kui CD-ikoon viimaks ekraanil paigale jäi, väitis tarkvara endiselt, et plaadi päritolu on tundmatu.Ta avas selle topeltklõpsuga.
Järgmisel hetkel tühjenes kogu sülearvuti ekraan. Sinna ilmus väike aken kirjaga:
Kas see Maci aadress on õige?
Jätkamiseks vajuta JAH. Väljumiseks EI.
Oletades, et tegu on Maci hariliku Windowsi-Apple’i probleemiga, klõpsasTom JAH.
Järgmisel hetkel ilmus uus kiri.
Tere tulemast, tellija. Teid ühendatakse nüüd. Edasi ilmusid sõnad:
SCARAB PRODUCTIONS ESITLEB
Need kadusid kiiresti. Samal ajal tõmbus ekraan tasapisi heledamaks, moodustades mingi magamistoa teralise värvikujutise, mis oli justkui läbi valvekaamera filmitud.
Tuba oli korralikes mõõtmetes ja naiselikult sisustatud: väikest kaheinimesevoodit katsid päevatekk ja pilla-palla padjad, oli lihtne tualettlaud, vanaaegne puidust trümoopeegel, mis võinuks pärineda kusagilt õmblusärist, voodi peatsis puidust kummut ning põrandal paar paksu vaipa, lamellkardinad olid suletud.Tuba valgustasid kaks voodiäärset lampi ja paokil vannitoauksest paistis samuti valgus. Seintel rippus paar mustvalget Helmut Newtoni aktifotot.Voodi vastas oli suur peegelkapp, millelt peegelduv uks viis arvatavasti koridori.
Vannitoast tuli noor sihvakas naisterahvas, kes kohendas riideid ja heitis pilgu käekellale, jättes pisut närvilise mulje. Too pikkade heledate juustega elegantne iludus kandis liibuvat musta kleiti, kaelas üherealist pärlikeed ja käes ridiküli, nagu oleks peole minemas. Tomile meenutas naine natuke Gwyneth Paltrow’d, ja põgusalt kahtlustas ta, et see ongi Gwyneth; siis pööras naine pead ja ta nägi, et mitte, kuigi sarnasus oli igatahes olemas.
Naine istus voodiveerele ja lükkas Tomi üllatuseks kõrgete kontsadega kingad jalast, kaamerast nähtavasti täielikus teadmatuses. Seejärel tõusis ta uuesti püsti ja asus kleiti lahti nööpima.
Järgmisel hetkel avanes naise selja taga vannitoauks, sealt sisenes lühikest kasvu, jõulise kehaehitusega üleni musta riietatud mees, nägu varjamas kapuutsiga kaitsemask, ja sulges ukse enda järel kinnastatud käega. Naine ei olnud meest kuulnud või ei teinud temast välja. Kui mees aeglaselt toas lähemale kõndis, hakkas naine pärlikeed kaelast võtma.
Mees tõmbas nahktagi põuest midagi, millel helkis valgus, ja Tom kummardus üllatunult ligemale, kui nägi, mis see on: pika peenikese teraga nuga.
Kahe vilka sammuga jõudis mees pärale, haaras käega naise kaela ümbert ja torkas noa naisele abaluude vahele. Sürreaalsest pildist paigale naelutatud Tom jälgis valust ahhetavat naist, teadmata, kas ta näitleb või on see päriselt. Mees tiris noa välja, silma järgi otsustades kattis seda veri. Mees pussitas naist veel ja veel, haavadest pritsis verd.
Naine kukkus põrandale. Mees põlvitas, kiskus ta kleidi lõhki, lõikas rinnahoidja paela noaga läbi, sikutas rinnahoidja ära ja veeretas naise jõhkralt selili. Naise silmad olid pahupidi, suured rinnad vajusid küljele. Mees lõikas mustade sukkade kummi puruks, tõmbas need siis naisel jalast, põrnitses viivu oivalist alasti keha ning suskas noa kõhu alaossa, täpselt naise hoolega piiratud häbemekarvade kohale.
Tom jõllitas tülgastusega, tahtes juba veebiküljelt lahkuda, ainult et uudishimu ei lubanud. Kas naine näitles, kas nuga oli võlts, kas tema kõhust purskav veri kunstlik? Mees tagus noaga metsikult mitu korda.
Nüüd võpatasTom, kui uks selja taga avanes.
Ta pöördus toolil järsult ja nägi, et seal seisab ilmselgelt svipsis Kellie, veiniklaas käes.
„Kas sa leidsid meile mõne toreda koha, kallis?” küsis Kellie.
Ta keerutas end pöördtooliga uuesti ja lõi arvuti kaane kinni, enne kui naine ekraani näha jõudis.
„Ei,” ütles ta väriseval häälel. „Ei, mitte midagi. Ma …”
Kellie põimis käed ümber ta kaela, loksutades sülearvutile pisut veini. „Oih, šorri!”
Tom tõi taskurätiku lagedale ja pühkis veini ära. Senikaua libistas Kellie vaba käe mehe särgipõue ja hakkas nibu silitama. „Ma otš’štasin, et sa oled täna küllalt töötanud.Tule voodisse.”
„Viis minutit,” ütles mees. „Anna mulle viis minutit.”
„Viie minutiga võin ma magama jääda.”
Mees keeras ringi ja suudles teda. „Hüva, kaks minutit.”
„Üks!” ütles Kellie toast väljudes.
„Ma pole Ladyga jalutamas käinud.”
„Tal oli pärastlõunal pikk jalutuskäik.Temaga on korras, ma lasin ta juba õue.”
Tom muigas. „Hüva, üks minut.”
Kellie viibutas üleannetult sõrme. „Pool minutit!”
Niipea kui naine ukse sulges, tõstisTom sülearvuti kaane ja vajutas nuppu, et see üles äratada.
Ekraanile ilmusid sõnad:
Loata juurdepääs.
Ühendus katkestati. Tom istus hetke aru pidades. Mida põrgut oli ta äsja näinud? See pidi olema mingi filmi reklaam, lihtsalt pidi.
Siis avanes uks jälle ja Kellie ütles: „Veerand minutit – või ma alustan sinuta.”
5
See oli kogu tema elu viiekümne kahe aasta parim sünnipäevakink! Miski muu ei olnud sellega võrreldav, mitte sinnapoolegi. Ei roosa lehviga seotud MG sportauto, mille Don oli kinkinud talle neljakümnendaks sünnipäevaks (ja mida ta ei saanud tegelikult endale lubada), ega hõbedane Cartier’ käekell, mille mees oli kinkinud talle viiekümnendaks (ja mida ta ei saanud samuti kindlasti endale lubada), ega ka imekaunis teemantkäevõru, mille mees oli talle kinkinud eile viiekümne teiseks sünnipäevaks.
Ega ka nädal Grayshott Halli tervisetalus, mille pojad Julius ja Oliver talle kahe peale välja tegid – luksuslik küll, aga kas ta on nende arust ülekaaluline või?
Mida iganes. See ei häirinud Hilary Duponti, ta hõljus pilvedes kõigi oma kaheteistkümne stone’iga,