teie seatud piiride suhtes. Nii empaatia kui ka suunamine/piirid on olulised, kuid eraldi võttes ei taga kumbki edu.
Mis see on, mida lapsed vajavad (aga millest keegi teile ei räägi)? Turvalist kohta, kus väljendada oma tundeid, nii et teie neid „kuulate“. Kui te soovite kasvatada last, kes juhib oma käitumist, peab ta esmalt juhtima tundeid, mis seda käitumist tekitavad. Ja kui tahate last, kes oskab oma emotsioone juhtida, siis peab ta esmalt teadma, et tal on (teie süles) turvaline koht nutta ja raevutseda, nii et tema tundeid ei suruta kohe kiirelt kussutamisega maha. Naer vabastab samamoodi pingeid nagu pisarad, nii et lastega mängimine on ka suurepärane viis, kuidas neile hirmude ja pingete väljendamisel toeks olla. Lapsed, kes leiavad väikesest peast suurte emotsioonide väljendamisel abi, õpivad juba varakult oma tundeid (ja seega ka käitumist) juhtima.
Mis see on, mida laps sooviks, et teie mõistaksite? Seda, et ta on kõigest laps, kes püüab anda endast oma parima. Eeldage temalt eakohast käitumist, mitte täiuslikkust, ning pange paika prioriteedid. Laps võtab teie endi silme all kuju, ta areneb veel ning kasvab ebakohasest käitumisest välja. Tema segamini tuba pole pooltki nii oluline kui see, kuidas ta väikevenda kohtleb.
Kõige kasulikum mantra: ärge võtke seda isiklikult. Sõltumata sellest, mida laps teeb, on märksa lihtsam rahulikult reageerida, kui te tabate ära, millal te hakkate närvi minema. Asi ei ole teis, vaid teie lapses, ebaküpses inimolendis, kes annab endast parima, et õppida ja kasvada – teie toetusel. Arendage oma huumorisoont. See aitab ka vältida võimuvõitlust. Võimuvõitlust pole võimalik võita. Ärge sundige peale oma õigust, vaid aidake lapsel auga olukorrast välja tulla. Kui keegi teid närvi ajab, siis kasutage võimalust ja katsuge aru saada, miks see nii on, siis see ei kontrolli enam teie käitumist.
Pidage rasketel aegadel meeles: kõikide käitumisprobleemide põhjus on rahuldamata jäänud põhivajadused. Rahuldage laste vajadus une, toidu, lõõgastumiseks vajaliku aja, kallistuste, kontakti, lõbu, loova tegevuse ja turvalisuse järele. Andke juba ette lastele teada, millist käitumist te neilt ootate. Pakkuge neile tugiraamistikku, õpetades neid pisihaaval, nii et nad omandavad selle, mida neilt oodatakse. Lapsed tahavad olla edukad. (Kui ei taha, siis on tegu suhte-, mitte käitumisprobleemiga.)
Kes on parim kasvatusekspert? Teie enda laps. Las ta näitab teile juba imikueast peale, mida ta vajab. Kuulake oma südant. Olge valmis muutuma ja arenema ning õppige seda protsessi nautima.
Mis on ainus kindel asi? Muutus. See, mis toimis eile, ei toimi homme, nii et teie kasvatuslik lähenemisviis peab arenema koos lapsega. Tundub, et me saame just sellise lapse, kes õpetab meile seda, mida meil on vaja õppida.
Mis on kõige olulisem: olge lapsega kontaktis ja ärge taganege iial armastusest, isegi mitte hetkeks. Tegelik põhjus, miks lapsed tahavad teha seda, mida teie soovite, on see, et nad armastavad teid ja soovivad teile meelehead teha. Eelkõige aga hoidke oma suhet lapsega. See on ainus vahend, millega last mõjutada. See on asi, mida laps kõige rohkem vajab. Ja see lähedus teebki kogu selle lapsevanemaks olemise vaeva tasa.
TEINE OSA
SIDEME LOOMINE
Olukorda muudavad need hetked, kui ma võtan aja maha, vaatan üle, mis mu enda peas toimub, ja loon uuesti kontakti selle tundega, et ma armastan oma lapsi ja olen valmis neile selles hetkes toeks olema. Mu lapsed tunnevad armastust, nad tunnevad, et neid hinnatakse ja kuulatakse. Kui ma aga jätkan täiel aurul, pea täis „täiskasvanu kiireid asju“, teen ma elu palju keerulisemaks nii endale kui ka oma lastele. Selline sideme katkemine paneb meid kõiki kannatama.
2.
MIDA ON VAJA SELLEKS, ET LAPSEVANEMAD OLEKS RAHUMEELSED JA LAPSED RÕÕMSAD
Turvaline teadmine, et keegi seisab ja hoolitseb tema eest, võimaldab lapsel riskida igasuguste muhkude-kriimustuste saamise ja pettumustega – ehk siis teisisõnu areneda ja kujundada vastupidavust. Kui lapsed tunnevad, et on meiega kindlalt seotud, õpivad nad armastama nii iseendid kui ka teisi. See ütlemine, et me anname oma lastele juured, nii et nad saaksid hiljem endale tiivad kasvatada, vastab endiselt tõele. Ning endiselt vastab tõele ka see, et nende juurte väljaarenemiseks on vajalik tugev side. Veelgi olulisem on aga see, et kui side lapsega on hea, on ka lapsevanem rõõmsameelne. Just sellepärast ongi sideme loomine ja arendamine selle raamatu üks kolmest kõige olulisemast põhimõttest.
Nagu edaspidi näeme, on kahe teise põhimõtte puhul samuti sideme loomine olulisel kohal. Juhendamine (kontrollimise asemel) on lihtsalt võimatu, kui lapsed ei tunne, et te olete mingil sügaval sõnadesse panemata viisil nende poolel. Ja mis puutub enese reguleerimisse, siis määrab teie enda emotsionaalne terviklikkus ära selle, kui sügavalt te suudate lapsega sideme luua.
Miks on sideme loomine nii oluline, et olla rõõmsameelne lapsevanem
Lapsevanemad suhtuvad vahel sideme loomisesse oma lapsega nagu kohustusse. Meil on ju terve rida kohustusi ja tegelikult me ihkame seda, et saaks tunnikese üksi olla, nii et keegi ei nõua ja ei taha meie käest midagi. Tegelikult on aga nii, et rahuldust pakkuv side on tasu kogu selle ränga töö eest. Need hetked, mis panevad südame sulama, tekitavad tunde, et kõik rängad hetked on olnud asja eest. Ja lastel on vaja teada, et me tunneme neist rõõmu, sest vastasel juhul ei tunne nad, et on armastust väärt. Õigupoolest on lausa nii, et teie võime oma lapsest rõõmu tunda võib olla tema arengus kõige olulisem faktor. Just see paneb teid tegema – automaatselt – kõiki neid asju, mis aitavad lapsel ennast hästi tunda, olgu see siis temaga kaasa lalisemine imikueas, kolmeaastase lapsega müramine või viieaastasega rääkimine.
See sügav side teebki võimalikuks lapse rahumeelse kasvatamise. Kui lapsed usuvad, et me oleme nende poolel, teevad nad heal meelel ja isegi entusiastlikult meiega koostööd. Kui neil aga sügavas sisimas see tunne puudub, siis näivad meie käitumisstandardid neile ebaõiglased ja vastuolus sellega, mis on tundub nende silmis ja nende heaolu silmas pidades neile parim, olgu siis parasjagu tegu kõige suurema koogitüki võtmise või valetamisega.
Nõrgenenud sidet lapse ja vanema vahel pole võimalik kompenseerida mingite vanemlike oskustega. See on sama nagu vändata jalgrattaga väga järsust mäest üles. Hea suhte puhul on see aga nagu allamäge veeremine, kus peab küll endiselt säilitama erksa tähelepanu, et tee peal püsida, ning kindlasti tuleb ette ka käänakuid, kuid te liigute edasi soodsate tingimuste najal.
Tugev side võimaldab käiku lasta loomupärased kasvatuslikud teadmised ja näha asju lapse vaatevinklist, mille tulemusena me oleme paremad lapsevanemad. Ning see teeb lapsed meie mõjule avatumaks ka siis, kui nad lähevad laiemasse maailma, sõprade seltsi, kooli ja sealt edasi juba oma ellu. Uurimustulemused näitavad üksteise järel, et kõige parem kaitse selle vastu, et laps ei võtaks teismeeas üle liialdatud ohukäitumist ja suudaks sellistest sõpradest hoiduda, on just hea suhe vanematega. Ning te loote seda sidet lapse imikueast peale.
Vaatame, kuidas see side lapsepõlves välja kujuneb.
Side lapsega
Vastsündinud ja imikud (0–13 kuud): aju seadistamine
Mis on vastsündinule optimaalseks arenemiseks sama vajalik nagu toit? Side. Inimesed on loodud selleks, et armastada ja olla armastatud. Kogu emotsionaalne areng, kaasa arvatud võime reguleerida emotsioone, talitseda viha, lükata rahulolu edasi kaugema eesmärgi nimel ja luua rahuldust pakkuvaid romantilisi suhteid, on ehitatud armastusele, mis me imikueas saame. Tegelikult on nii, et aju kujuneb välja otsese vastusena sellele suhtele, mis meil vanematega on.
Vastsündinu ajul tuleb läbi teha tohutu areng. Seetõttu ongi inimene säilitanud paindlikkuse eri keskkondades kohanemisel. Nii et see, kuidas te vastsündinuga tema esimese eluaasta jooksul suhtlete, määrab ära suure osa sellest, kuidas tema aju ja närvisüsteem järgnevaks eluks seadistatakse. Vastsündinu õpib kontaktide kaudu teiega ennast füsioloogiliselt ja seega ka psühholoogiliselt reguleerima. Teie armastav puudutus reguleerib tema stressi ja kasvuhormoone. Tema südamelöögid on teie omadega sünkroonis. Nagu kirjutab Sue Gerhardt oma raamatus „Why Love Matters: How