mis panevad mõtte tööle ja võimaldavad seeläbi küsimust analüüsida ja oma järeldusi teha.
Pereettevõtte määratlemisel tuleb eristada passiivset ja aktiivset perekonna osalemist ning otsest ja vahendatud pereettevõtlust. Nii saame eristada pereettevõtluse kolme esinemisvormi (neljas, mis alljärgneval joonisel samuti ära toodud, ei ole pereettevõtluse esinemise vorm, vaid peaaegu pereettevõtlus).
• Otsene pereettevõtlus tähendab selget olukorda, kus osalus pereettevõttes kuulub pereliikmetele ja nad osalevad ka ettevõtte valitsemises ja/või juhtimises.
Kui pereliikmed on pereettevõttes (olgugi et enamuses) vaid passiivsed omanikud ja selle valitsemises ja/või juhtimises ei osale (seega puuduvad ka pere ühtne visioon, strateegia, väärtused ja perekonna vastavad mitteformaalsed pereettevõtluse otsustuskogud nagu perekoosolek, perenõukogu, perekontor vms), pole tegemist pereettevõtlusega pereliikmete omanduses oleva ettevõtja suhtes, vaid pereliikmetele kuuluva omandusega – osaluse või investeeringuga. Sellisel juhul võib iga omaniku/investori ettevõtluseks olla talle kuuluvate investeeringute juhtimine. Eeldab ju mõiste „ettevõtlus” aktiivset tegutsemist tulu saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. Nii võidakse olla omanik väga erinevates äriühingutes, kuid kõigi pereliikmetest omanike omanduses olevate erinevate äriühingute osade ja aktsiate summat ei saa nimetada pereettevõtluseks.
• Kui pereliikmed on omanduse/osaluse erinevates pereettevõtetes koondanud selleks spetsiaalselt asutatud ja nende omanduses olevasse valdusettevõtjasse, olles viimases aktiivsed omanikud (st osalevad valitsemises ja juhtimises), saame rääkida teatud struktuuriga pereettevõtlusest, kus valdusettevõtjale kuuluvate pereettevõtete puhul tuleks kasutada mõistet struktureeritud pereettevõtlus.
• Kui pereettevõtluseks ongi pereliikmetele kuuluva äriühingu – investeerimisühingu – kaudu investeeringute tegemine teistesse/erinevatesse äriühingutesse, on pereettevõtlusena käsitatav ja käsitletav omandus ja tegutsemine nimetatud investeerimisühingus. Kui nimetatud investeerimisühingus osaletakse ka selle valitsemises ja juhtimises, on tegemist klassikalise pereettevõttega.
Kui investeerimisühingu omanduses olevad pereettevõtte osad ja aktsiad on pereliikmete kaudses omanduses, on see kaudne pereettevõtlus. Kaudseks pereettevõtluseks kvalifitseerub autori hinnangul ka olukord, kus otsene omandus on küll pereettevõttes, kuid see on passiivne – osaluse omanik ei osale pereettevõtte valitsemises/juhtimises ega ka perekonna vastavates struktuurides (perekoosolek, perenõukogu vms), sest selliseid pole rakendatud. Sisuliselt on tegemist passiivsete investoritega.
• Tihti nimetatakse pereettevõtteks ka FIE-t. FIE pereettevõtteks kvalifitseerumist käsitlen raamatu lk-del 67–69 – siinkohal väidan lühidalt, et FIE ei kvalifitseeru pereettevõtteks. Küll võib olla tegemist n-ö kvaasipereettevõttega ehk siis esimese etapiga pereettevõtluse teele asumisel.
Illustreerin seda mõttekäiku joonisega nr 3:
Kokkuvõtvalt on autor seisukohal, et
• otsese (klassikalise) pereettevõtluse puhul on pereettevõtte otsene omandus ühe perekonna liikmete kontrolli all ja vähemalt kaks kontrolliva perekonna liiget osalevad pereettevõtte valitsemises ja/või juhtimises;
• struktureeritud pereettevõtlust iseloomustab olukord, kus ühe perekonna omanduses olevate pereettevõtete osad ja aktsiad antakse üle pereliikmetest omanike otseses omanduses olevale valdusettevõtjale, mille valitsemises ja juhtimises aktiivse osalemise kaudu suunatakse valdusettevõtja omanduses olevate pereettevõtete tegevust. Siin ei välistata pereliikmete osalemist valdusettevõtja omanduses olevate pereettevõtete valitsemises ja juhtimises;
• kaudse pereettevõtlusega on tegemist, kui ettevõtlusesse passiivselt suhtuvatel pereliikmetel on otse või investeerimisettevõtja kaudu osalus pereettevõttes, kuid nad ei osale investeerimisettevõtja ega pereettevõtte valitsemises ja juhtimises. Sisuliselt on tegemist passiivsete investoritega, kellel ei peaks olema vahet, kas investeering on tehtud pereettevõttesse või tavalisse äriühingusse. Samuti on kaudse pereettevõtlusega tegemist kaudse omanduse (trust, sihtasutus vms, millest on juttu raamatu lk-l 133) vormide puhul.
• kvaasipereettevõtluse puhul ei ole võimalik täita (päris) pereettevõtteks kvalifitseerumise eeldusi nagu pereliikmetele kuuluv omandus ning ühingu valitsemine ja juhtimine. Tegemist võib olla esimese sammuga pereettevõtluse teel, mis peale n-ö käivitusfaasi vormistatakse äriühinguks (st asutatakse pereettevõte).
Ettevõtluse tähtsusest räägitakse palju, kuid seadusandja mõistet „ettevõtlus” ei tunnista. Sellist mõistet ei leia nt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (MsüS)18, tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), kaubandustegevuse seadusest (KaubTS) ega ka ÄS-ist19 – mujalt ei peaks vast otsimagi. Seega pole mõiste „ettevõtlus” puhul tegemist õigusmõistega, mistõttu saab sellega vabamalt ringi käia.
Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS) pakub selgituseks, et ettevõtlus tähendab majandustegevust, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. Siia tuleb lisada, et majandustegevust saab harrastada kas füüsilisest isikust ettevõtjana või selleks asutatud vastava ühingu kaudu.
Majandus- ja juhtimisteadlased teavad, et mõiste „ettevõtlus” põhineb suures osas Austria majandus- ja poliitikateadlase Joseph Schumpeteri (1883–1950) ja Austria koolkonna töödel. Shumpeteri järgi muudetakse ideed või leiutised ettevõtluse kaudu uuendusteks. Austria päritolu Ameerika juhtimisteadlane, – konsultant ja olulisi juhtimisraamatuid kirjutanud Peter Ferdinand Drucker (1909–2005) peab ettevõtlust riski võtmiseks, sest ettevõtluses ollakse idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades ebakindlale ettevõtmisele oma aega ja kapitali.
Ettevõtluse mõistemääratlusi on muidugi teisigi.
Pereettevõtluse lipulaevad
Maailma vanim siiani tegutsev pereettevõte on ajakirja Family Business Magazine20 andmetel Jaapanis Osakas resideeriv ja ehitusvaldkonnaga tegelev Kongo Gumi, mis on asutatud aastal 578. Selles ei või päris kindel olla, sest Bloomberg Businessi artikli „The End of a 1,400-Year-Old Business” järgi saabus aastal 2006 Kongo Gumi kuulsusrikka tegevuse kuulsusetu lõpp. Jaapani suur ehitusettevõtja Takamatsu võttis võlgades Kongo Gumi üle ning muutis selle oma tütreks. Ka teine koht läheb Jaapanisse: Komatsus tegutseb aastal 718 asutatud majutusettevõtja Hoshi Ryokan, mida tuleb Bloomberg businessi artikli valguses pidada praegu vanimaks tegutsevaks pereettevõtteks. Kolmanda koha vääriline on Prantsusmaal Haute Goulaines’is aastast 1000 tegutsev veinimõis Château de Goulaine. Vanimad siiani tegutsevad Euroopa pereettevõtted, mis on asutatud 11.–14. sajandil, tegutsevad põhiliselt Itaalias, Saksamaal ja Prantsusmaal. 15.–17. sajandist tegutsevate pereettevõtete geograafia laieneb ka Ühendkuningriiki, Šveitsi ja Hispaaniasse.
Vanim siiani tegutsev Ameerika pereettevõte on muusikariistu (taldrikud) tootev Zildjian Cymbal Co., mis asutati tegelikult Türgis Istanbulis (tollase nimega Konstantinoopol) aastal 1623. Perekond asus ümber Ameerikasse alles aastal 1909.
Meile kõige lähem ülisoliidses eas pereettevõte asub Rootsis. Selleks on 1630. aastal asutatud Tällbergis toimetav majutusettevõtja Akerblads. See ettevõte on sama perekonna 21. põlvkonna omanduses ja juhtimise all.
Pikaealisi pereettevõtteid iseloomustavad sellised tunnused nagu orienteeritus pikaajalisele ja stabiilsele kasvule, püsivale kaadrile, suurte riskide vältimisele ning kiire kasumi mittetaotlemisele, pere majanduslike huvide kaitsmisele ning töö kindlustamisele järeltulijatele (Miettinen ja Teder 2006).
Tihti arvatakse, et pereettevõtted on väikesed ja keskmise suurusega äriühingud. Selle väite lükkab ümber fakt, et kolm suurimat