Euroopa pereettevõte asub järjestuses viiendal kohal: Carrefour Group, asutatud 1959, ca 397 000 töötajat, Prantsusmaa.
Meile lähim asub taas Rootsis ja on üldises pingereas suuruselt 50-s: Ikea, asutatud 1943, ca 76 000 töötajat.
Eks pereettevõtteid liigitatakse lisaks eeltoodule veel muudegi tunnuste järgi, nagu nt Best Privately Held Family Companies jt. Käesoleva raamatu eesmärk ei ole kõiki võimalikke pereettevõtlust käsitlevaid edetabeleid põhjalikumalt käsitleda, kuid on ka üks väga erilised kriteeriumid kehtestanud „klubi” – The Henokiens22 (association of family and bicentenary companies)23. Tegemist on vähemalt 200-aastaste pereettevõtete assotsiatsiooniga, kuhu pääseb lisaks vanusekriteeriumile heas finantsseisus kaasaegne pereettevõte, mille enamusomanikust perekonna liige osaleb ettevõtte juhtimises vähemalt nõukogu tasemel.
Kui juba eksklusiivsetest „klubidest” juttu tuli, ei saa jätta nimetamata „Õnneliku sperma klubi” („Lucky Sperm Club”), nagu Warren Buffett ennast ja oma järglasi (poeg Howard ja pojapoeg Howard Warren) naljatades nimetab. Selle väljendi puhul peetaksegi üldiselt silmas rikaste vanemate järglasi ning arvatakse, et need lapsed pole oma positsiooni ära teeninud. Buffetti järglaste puhul ei oska öelda, on nad oma positsiooni ära teeninud või mitte – „vana” Buffett soovib, et ta poeg jätkaks kui juhatuse esimees ja Buffetti ettevõtluskultuuri valvur.
Buffett kui „kaubamärk” tähistab samuti edukat pereettevõtet. Economist (2014)24 kirjeldab Warren Buffetti kiindumust pereettevõtetesse, mis väljendub muu hulgas selles, et ta ostab neid kokku. Tema müügijutt pereettevõtete asutajatest osaluse müüjatele on: „Kui soovid pereettevõtet müüa ja samas säilitada oma ärikultuuri, on selleks pereettevõtte meile üleandmine turvalisim võimalus.” Tegemist on huvitava trendiga ja võimalusega eduka pereettevõtluse traditsiooni jätkamiseks teise perekonna omanduses. See fenomen tasuks eraldi uurimist. Siiski tuleb siinkohal asuda seisukohale, et sellise tehingu tulemusena katkeb ühe perekonna omanduses oleva pereettevõtte lugu ja algab uus narratiiv.
Nimetan selle teema lõpetuseks ära ka meie põhjanaabrite lipulaevad: Kone, Lemminkäinen, Veho, Fazer, Uponor ning Rootsi Wallenbergi dünastiale kuuluvad pereettevõtted.
Forbes25 tõi esile 15 suuri ettevõtteid pidavat Eesti pereettevõtet (Alexela Group, Abante, BLRT Grupp, Impala, Lenne, Mootor Grupp, Eesti Mereagentuur, Silikaat Grupp, Saaremaa Laevakompanii, Põldma Kaubandus, Revor Systems, T. R. Tamme Auto, M. V. Wool, Sangar ja Infotark), kelle pereettevõtteks kvalifitseerumise osas vaidlust ei ole. Siiski peaksime kaaluma, millist metoodikat me peaksime kasutama, et saaksime edaspidi oma pereettevõtteid rahvusvahelises kontekstis võrrelda.
Pere
Ka pere on sarnaselt ettevõtlusvabadusega põhiseadusega kaitstud, mistõttu võiks ju lihtsustatult järeldada, et pereettevõtlus kui selline omab põhiseaduslikku garantiid. Viimane väide per se on muidugi vaieldav.
Põhiseaduse § 27 järgi on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Seega tagab põhiseadus selle kommentaaride järgi perekonna kaitsmisel tõrjeõiguse, mis annab põhiõiguse kandjale õiguse oodata, et riik ei sekku tema perekonnaellu, ning kohustab riiki hoiduma perekonnaellu sekkumast. Kaitseala riivena on käsitatav perekonnaelu igasugune ebasoodne mõjutamine. Samuti sätestab põhiseaduse käsitletav paragrahv perekonna ja perekonnaelu erilise kaitse õiguse, mis tähendab õigust riigipoolsele kaitsele kolmandate isikute rünnete vastu, mis on suunatud perekonna vastu (õigus riigi positiivsele tegevusele).
Tuleb rõhutada, et põhiseaduse § 27 lõikes 1 on sätestatud perekonna kui õigusinstituudi garantii. Põhiseadus kinnitab sellega, et perekond kui õigusinstituut peab olemas olema ja alles jääma. Seadusandja on sellest tulenevalt kohustatud looma eraõiguslikud regulatsioonid, mis võimaldavad ja tagavad perekonna kui õigusinstituudi olemasolu ja säilimise. Põhiseaduse § 27 lõikes 1 tagatud õigus on kõigi ja igaühe õigus, kusjuures selle sätte kaitse laieneb nii Eesti kodanikule kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule.26
Põhiseadusliku perekonnaelu mõiste alla mahuvad suhted ametlikus abielus oleva mehe ja naise vahel. Arvestades inimestevaheliste suhete mitmekesisust tänapäeva ühiskonnas, pole siiski põhjendatud siduda põhiseaduslik perekonna mõiste üksnes ametliku abieluga. Riigikohus on pidanud perekonnaks ka sellist mehe ja naise perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud27.
Tänapäeval öeldakse perekonna mõistet lahti seletades sageli, et perekond on rühm, mis koosneb mehest, naisest ja nende järglastest. See on siiski vaid üks perekonna vormidest. Perekonnaks peetakse ka sotsiaalset rühma, mille moodustavad vähemalt üks vanem ja laps (sealhulgas lapsendatud). Perekonna moodustavad kaks koos elavat täiskasvanut, ehkki neil pole veel lapsi või siis elavad lapsed juba omaette. Eriarvamusi tekitabki küsimus omavahel tihedate sugulussidemetega seotud inimestest, kes asuvad elama eraldi, näiteks kui täiskasvanud laps kolib õppeperioodil oma korterisse. Mis hetkel lakkavad nad olemast perekonnaliikmed?
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. (Kullassepp, Kraav ja Kagadze 2007).28
Viimsi vald on „Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra” § 2 punktis 3 sätestanud, et perekonnaliikmeks loetakse isik, tema abikaasa või temaga koos elav elukaaslane, nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad, kui nad elavad ühes leibkonnas, st kasutavad sissetulekuid ühiselt ja neil on ühine majapidamine.
Näiteks toodud määratlus on selles mõttes omapärane, et seob perekonnaliikme ja seeläbi ka perekonna mõiste eeldustega, milleks on sissetulekute ühine kasutamine ja ühine majapidamine. Selle järgi ei ole perekonnaliikmeks täisealine laps, kes elab eraldi, või ka vanem, kes elab hooldekodus.
Sellega tahab autor öelda, et praktikas ei saa Eestis kunagi kindel olla, mida perekond tähendab, sest seadus seda ei ütle. Seetõttu võib iga omavalitsusüksus või isegi ametnik vaid neile teadaolevate kaanonite järgi otsustada, mida nad perekonna all silmas peavad. Autorile tundub selline asjade seis ohtlik ja ka üsna rumal.
Perekond ettevõtluses on nagu tuumareaktsioon. Mingis kontrollimatus seisundis võib perekond olla sama plahvatusohtlik kui vesinikupomm ning kontrollitud seisundis võimas ja tõhus kui tuumaelektrijaam. Küsimus on, kuidas saavutada perekonna kontrollitud seisund ja kuidas saab perekonda kaitsta olukorras, mis võib destabiliseeruda ja viia plahvatuseni? (Kenyon-Rouvinez ja Ward 2005).
Pere ja pereliikme määratlemise kohta informatsiooni otsides selgus üllatusena, et perekonnaseadus (PKS) pere või perekonna mõistet ei anna (sic!).
Perekonnaõiguse põhjalik käsitlemine väljuks käesoleva raamatu fookusest ja raamidest, mistõttu käsitleb autor alljärgnevalt põgusalt ja raamatu teemasse puutuvalt abielu (sh nn vabaabielu) üldisi õiguslikke tagajärgi ja sugulusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, jättes puudutamata sellised õigusinstituudid nagu abielu sõlmimine ja kehtetus kui selline, põlvnemise kindlakstegemine, lapse ja vanema suhted ning eestkoste laiemalt. Ka abikaasade varasuhteid siinkohal ei käsitleta, sest nendest on kohasem kirjutada raamatu varasid käsitlevas alajaotuses lk 69.
Perekonna sugupuu
Pereettevõtet omava perekonna põlvnemislugu ehk sugupuu29 (genogram) on taas üks eripära, millega tavapärase äriühingu puhul nt juhatus tegelema ei pea.
Et