R. J. B. Bosworth

Mussolini


Скачать книгу

1944.

104

Parim ülevaade sõja ja Itaalia rahva vahekorrast on ära toodud teoses R. Absalom, A strange alliance: aspects of escape and survival in Italy 1943–45, Firenze, 1991.

105

Parima uurimuse sellest, mida tavaitaallased sõja ajal kogesid, leiab teosest G. Gribaudi, Guerra totale: tra bombe alleate e violenze naziste Napoli e il fronte meridionale 1940–44, Torino, 2005.

106

Vt. näiteks SPDCR RSI 50, 25. jaanuar 1944, Mussolini provintsijuhtidele.

107

D. L. Rusinow, Italy’s Austrian heritage 1919–1946, Oxford, 1969, lk. 300.

108

J. Goebbels, Final entries, 1945: the diaries of Joseph Goebbels (toim. H. R. Trevor-Roper), New York, 1978, lk. 268.

109

R. Graziani, Ho difeso la patria, Milano, 1947, lk. 461–465; vrd. F. W. Deakin, The last days of Mussolini, Harmondsworth, 1962, lk. 184–193.

110

Nende saatuse kohta vt. R. Lazzero, Gli schiavi di Hitler: i deportati italiani in Germania nella seconda guerra mondiale, Milano, 1996, ja teaduslikumat käsitlust, B. Mantelli, „Camerati di lavoro”: i lavoratori italiani emigrati nel Terzo Reich nel periodo dell’Asse 1938–1943, Firenze, 1992.

111

F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 185.

112

Sel teemal vt. lisaks 16. ja 17. ptk.

113

E. F. Moellhausen, La carta perdente: memorie diplomatiche 25 luglio 1943–2 maggio 1945 (toim. V. Rusca), Rooma, 1948, lk. 292.

114

F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 193.

115

BMOO, XXXII, lk. 84–85.

116

BMOO, XXXII, lk. 92–94.

117

F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 185.

118

B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 218.

119

BMOO, XXXII, lk. 100–101.

120

R. Graziani, Ho difeso la patria, lk. 447–448.

121

Jutustust sellest vt. I. Kershaw, Hitler 1936–1945: nemesis, London. 2000, lk. 671–684.

122

E. Dollmann, The interpreter: memoirs, London, 1967, lk. 321; P. Schmitt, Hitler’s Interpreter: the secret history of German diplomacy 1935–1945, London, 1951, lk. 274–277.

123

B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 232.

124

A. Hitler, Hitler’s table talk 1941–1944 (toim. H. R. Trevor-Roper), London, 1953, lk. 10, kus Hitler teatas, et „mu suurim soov oleks tundmatu maalijana Itaalias ringi reisida”.

125

F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 215.

126

Vt. näiteks BMOO, XLIII, lk. 161–165.

127

BMOO, XLIII, lk. 103.

128

Kokkuvõtet vt. R. De Felice, Mussolini I’alleato 1943–1945, lk. 378–379.

129

Vt. näiteks G. Spadolini, „I nuovi socialisti”, Italia e Civiltà, 18. märts 1944.

130

Vt. 12. ptk.

131

B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 174.

132

V. Costa, L’ultimo federale, lk. 76, 81.

133

Samas, lk. 148.

134

SPDCR RSI 50, 10. märts 1944, Mussolini provintsiülematele.

135

N. D’Aroma, Mussolini segreto, Rocca San Casciano, 1958, lk. 303.

136

BMOO, XXXII, lk. 112–116.

137

SPDCR KSI 50, 5. veebruar 1944, Mussolini provintsiülematele.

138

Selle vaidluse kohta vt. R. De Felice, Mussolini l’alleato 1943–1945, lk. 452–465. Vrd. ka G. Buffarini Guidi, La vera verità: i documenti dell’archivio segreto del Ministro degli Interni Guido Buffarini Guidi dal 1938 al 1945, Milano, 1970, lk. 117–145.

139

Vt. G. Pansa, L’esercito di Salò, Milano, 1970, lk. 140.

140

Selle kirjeldust vt. R. Lazzero, La Decima Mas, Milano, 1984.

141

Ta armastas väita, et enne 1943. aastat oli ta kohtunud duce’ga ainult ühel korral ja nimelt 1940. aasta novembris, mil Mussolini olevat olnud tsiviilriietes ning näinud välja „väsinud ja närviline”. J. V. Borghese, Decima flottiglia Mas: dalle origini all’armistizio, Rooma, 1950, lk. 89.

142

G. Bocca, La Repubblica di Mussolini, lk. 281.

143

Samas, lk. 196–217. Claretta Petacci ja Buffarini Guidi püüdsid samuti panna Mussolinit Borghese vastu tegutsema.

144

E. Amicucci, 1600 giorni di Mussolini, lk. 109–115.

145

B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 221.

146

Selle sündmuse ja tema erineva mäletamise kohta vt. G. Contini, La memoria divisa, Milano, 1997. Vrd. üsna sarnast lugu, mis juhtus Guardistallos ja millest jutustatakse teoses P. Pezzino, Anatomia di un massacro: controversia sopra una strage tedesca, Bologna, 1997.

147

BMOO, XLIII, lk. 162–165.

148

Vt. näiteks SPDCR RSI 50, 14. märts 1944, Mussolini provintsiülematele; 23. mai 1944, Mussolini Rahnile; 22. detsember 1944, Mussolini provintsiülematele.

149

B. Mussolini, Storia di un anno (il tempo del bastone e della carota), BMOO, XXXIV, lk. 301–444.

150

Giuseppe Mazzini (1805–1872), Itaalia poliitik, ajakirjanik ja ühendamisliikumise aktivist. Tlk.

151

BMOO, XXXII, lk. 126–139.

152

G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 172.

153

V. Costa, L’ultimo federale, lk. 123.

154

B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 76–77.

155

G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 260 (veebruar 1944); BMOO, XXXII, lk. 169 (märts 1945).

156

L. Garibaldi (toim.), Mussolini e il professore: vita e diari di Carlo Alberto Biggini, Milano, lk. 362.

157

BMOO, XXXII, lk. 191.

158

BMOO, XXXII, lk. 170. Kahe diktaatori surmajärgsele inimlikustavale kujutamisele on tüüpiline, et Hitleri koerad leidsid endale (sürrealistliku) eestkõneleja Günter Grassis, Mussolini kassid aga jäävad peaaegu varju. Vt. G. Grass, Dog years, Harmondsworth, 1969. Kuid vrd. La mia vita col puzzone.