R. J. B. Bosworth

Mussolini


Скачать книгу

I kd., lk. 11–13.

220

E. Ortona, Diplomazia di guerra: diari 1937–1943, Bologna, 1993, lk. 242. Võib-olla valis taolise seinakaunistusviisi Mussolini naine Rachele, kes veetis Roccas tunduvalt rohkem aega kui tema abikaasa.

221

Teoses I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, Rooma, 1934, lk. 255 on ära toodud Mussolini väidetav sugupuu.

222

V. Proli ja S. Moschi (toim.), „Alessandro Mussolini: fabbro-ferraio-uomo politico: raccolta di notizie biografiche”, avaldamata käsikirjad, Predappio, 1999.

223

V. Emiliani, I tre Mussolini: Luigi, Alessandro, Benito, Milano, 1997, lk. 20.

224

F. Tempera, Benito: emulo-superiore di Cesare e di Napoleone, Rooma, 1927, lk. i. Üks teine sel teemal sõna võtnu, kes üritas selgitada duce isikut Itaalia lastele, väitis lihtsalt, et see nimi on tegelikult „Benedetto” (Õnnistatu). Vt. V. Perroni, Il Mussolini dei bimbi, Rooma, 1929, lk. 11.

225

Vt. näiteks G. Ghersi, Mussolini: fabbro dello stato, Milano, 1937. Tolle hagiograafia autor väitis uhkelt, et poliitilise sepa kujund on pärit Vicolt (lk. 141).

226

Vt. näiteks kausta Archivio di Stato di Forlì, Prefettura, Archivio di Gabinetto (edaspidi AFPAG), busta 104, fascicolo 106, mis on dateeritud märtsiga 1882. Selles on üles loetud kohalikud internazionalisti’d ja sealhulgas ka keegi Alessandro Mussolino (mujal mainitakse teda Musolinona). Politsei arvates oli tema ja ta seltsimeeste lõppeesmärgiks „kukutada valitsus ja kuulutada välja Internatsionaal”. Ühes teises teates 19. aprillist nimetatakse „Alessandro Mussolinit” kogu kohaliku liikumise „sekretäriks, presidendiks”.

227

R. De Felice, Mussolini il rivoluzionario 1883–1920, Torino, 1965, lk. 5.

228

R. Hostetter, The Italian socialist movement, I kd., Origins (1860–1882), Princeton, 1958, lk. 331.

229

Vt. kuidas on teda portreteerinud C. Rossi, Personaggi di ieri e di oggi, Milano, 1960, lk. 59.

230

V. Proli ja S. Moschi (toim.), „Alessandro Mussolini”, lk. 18–19.

231

Samas, lk. 11.

232

F. Bonavita, Il padre del Duce, Rooma, 1933, lk. 97.

233

BMOO, III, lk. 275.

234

V. Proli ja S. Moschi (toim.), „Alessandro Mussolini”, lk. 26–28.

235

F. Bonavita, Il padre del Duce, lk. 162.

236

E. Mussolini. Mio fratello Benito: memorie raccolte e trascritte da Rosetta Ricci Crisolini, Firenze, 1957, lk. 16. Vrd. R. De Felice, Mussolini il rivoluzionario, lk. 15, siin pakutakse päranduse saamise aastaks 1900 ja öeldakse, et see võimaldas noorel Benitol hakata kulutama raha raamatute peale. Mussolini ise, kes kirjutas 1911. aastal, väitis, et Alessandro raiskas suurema osa pärandusest ära, kuigi ostis ka veidi maad. Päranduseks saadud summa oli suur, vähemalt 10 000 liiri. Vaatamata Alessandro võlgadele ja saamatusele hindas pank kümnendi lõpul ostetud maatüki väärtuseks endiselt 8000 liiri. BMOO, XXXIII, lk. 241.

237

V. Proli ja S. Moschi (toim.), „Alessandro Mussolini”, lk. 38.

238

Samas, lk. 13.

239

A. Balabanoff, Il traditore: Mussolini e la conquista delpotere, Rooma, 1973, lk. 26; G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, I kd., lk. 146.

240

Tema poeg avaldas järelehüüde, meenutades, kuidas Varanos asunud maja oli olnud täis nii sotsialiste kui ka vabariiklasi. Vt. BMOO, III, lk. 274–276.

241

Luigi isa suri 30-ndates eluaastates, Luigi naine aga oli surres veidi üle 40.

242

A. Pensotti, Rachele: sessant’anni con Mussolini nel bene e nel male, Milano, 1983, lk. 19.

243

V. Benedetti, Rosa Maltoni Mussolini, Brescia, 1928, lk. 141.

244

A. Pensotti, Rachele, lk. 15.

245

Samas, lk. 12.

246

I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, lk. 257.

247

Fašistliku režiimi ajal ehitatud Predappio Nuovosse sattunud visa turist võib veel tänapäevalgi üles leida väikese Santa Rosa kiriku ja märgata seda kaunistavat keraamilist jumalaema ja lapse kujutist, mida tuntakse „fascio Madonnana” – tõepoolest võib näha, et inglid ulatavad taevasele kuningannale vitsakeste ja kirveste kimbu. Pildi annetas 1930. aastatel kirikule üks duce portugallasest austaja. Vt. S. Guidi, A. Gulminelli ja G. Carduccini, Predappio: quello che non vi hanno mai raccontato (o che avete dimenticato), San Sevino di Predappio, 1997, lk. 28.

248

B. Mussolini, Testamento spirituale con uno studio di Duilio Susmel, Milano, 1956, lk. ix; G. Fanciulli, Il Duce del popolo italiano, Rooma, 1928, lk. 17.

249

A. Gravelli, Mussolini aneddotico, lk. 9.

250

E. Della Pura, Lo scolare Benito Mussolini, Pisa, 1938, lk. 67–68.

251

I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, lk. 258.

252

C. Cucchi teoses S. Smiles, Passi scelti del Character con note tolte dai discorsi e dagli scritti del Duce, Milano, 1930, lk. 5–6.

253

V. Emiliani, I tre Mussolini, lk. 33.

254

I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, lk. 2.

255

V. Perroni, Il Mussolini dei bimbi, lk. 11.

256

Üksikasju vt. I. Passerini, Mussolini immaginario: storia di una biografia, 1915–1939, Bari, 1991, lk. 48–50.

257

Edgardo Sulis, Imitazione di Mussolini, Milano, 1932, tsiteeritud samas, lk. 90. Raamatu pealkiri irvitab jumala üle, manades silme ette teose The Imitation of Christ.

258

Vt. näiteks E. Mussolini, Mio fratello Benito, lk. 201–202.

259

A. ja B. Mussolini, Vita di Sandro e di Arnaldo, Milano, 1934, lk. 93; E. Bedeschi, La giovinezza del Duce: ricordi e luoghi: libro per la gioventù italiana, Torino, 1939, lk. 29 vastas asub foto, millel on kujutatud see voodi. Madratsi jaoks olid Mussolinid liiga vaesed.

260

G. Pedrazza, Giornalismo di Mussolini, Milano, 1937, lk. 113.

261

A. ja B. Mussolini, Vita di Sandro e di Arnaldo, lk. 128.

262

V. Mussolini, Vita con mio padre, Milano, 1957, lk. 18.

263

G. Megaro, Mussolini in the making, London, 1938, lk. 41.

264

A. ja B. Mussolini, Vita di Sandro e di Arnaldo, lk. 90. Mussolini perekond kasutas koduabilist ka teistel puhkudel. Põdura Rosa jaoks oli see lausa hädavajalik. Vt. D. Mack Smith, Musso