rüüpas klaasi ühe sõõmuga tühjaks. Õhk ruumis tundus umbse ja seiskununa. Õhtueelne päike valgustas kõrgeid suletud aknaid, tuhatoosid olid konisid täis. Isegi Maureen näis sellises õhkkonnas närtsinuna ega tunginud oma tavalise hoogsusega igasse vestlusse. Koristamine, õhutamine, tuhatooside tühjendamine ja ajakirjade otseks sättimine oli ilmselt olnud Sebastiani panus, mõtles Kincaid, oli olnud see väike määre, mis pani kogu maja sujuvalt liikuma.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.