et liibuma reas tahes-tahtmata peab ta su vastu,
et kohaõiguse toel neidu sa puutuda võid.
Nüüd ent otsida sul abiväeks tuleb vestluse hakku.
Tutvuse alguse jaoks üldine olgu su jutt.
„Kelle traavlid on need?” päri talt huvitundjana kähku,
ning kui soosima peaks mõnda ta, soosi sa ka!
Või kui saabunud on juba suur efeebide rongkäik,
valdjatar Venust siis tervita soosival käel.
Kui aga langenud ehk sinu naabrile sülle on tolmu,
puhtaks puistama pead siis oma käega ta rüü;
kui ei langenud ka, see puhtaks ikkagi puista,
sest iga põhjus on hea, et teda teenida vaid.
Kui rüü alla tal vaob ning servaga maad juba puutub,
nii et määrduda võib, tõsta ta hoolsana maast –
ei tasumatagi jää see teene ju: vaatamisväärseid
sääri su silmade eest peitma ei hakka ta nüüd.
Sellegi eest pea hoolt, et nõtket näitsiku selga
põlvega keegi ei saaks vaotada kõrgemast reast.
Allub ju kerglane hing pisiasjale: mõndagi aitas
see, et patju ta on sättinud suutlikul käel,
ning tulutoov mõnel ka on lehvikutuult teha olnud
või siis otsida pink õrnade jalgade jaoks.
Kui aga tõustakse nüüd ning seltskond lahkuma hakkab,
on sinul soodsaim hetk küll ligipääsmise jaoks.
Löö aga kampa ja end oma näitsiku kõrvale poeta –
napsaku pihta su sõrm, puutugu jalga su jalg.
Aeg teha juttu sul on. Häbivaim, see maamehetunne,
las nüüd kaob. On toeks julgele Venus ja Õnn.
Kuid kõneoskust mult ära seaduste järgi sa õpi,
tee, mis meeldib, ja jutt sunnita tulgu su suust.
Näitlema armunud meest ning matkima piinasid pead sa.
Ükskõik kuis seda teed, et aga veenev see näiks!
Uskuma panna ju on end kerge: ka näotuimad naised
endale meeldivad küll näivad ja austamisväärt.
Tihtigi teeskleja veel võtab kätte ja armub ka siiralt,
tihti ka tõeks saab see, mis oli alguses mäng.
Ning seda lahkemal moel, oo näitsikud, hinnake teesklust:
ehtsaks muutuda võib arm ju, mis vast oli võlts.
Meelitustega nüüd tuleb tungida hinge sul vargsi.
Õõnsaks jõevete vool rippuva kaldagi teeb.
Kiitust laulma sa pead nii näo kui juustegi kohta,
leidma, kui kaunid on käed, kui imeväike on jalg.
Vooruslik neitsigi ei ilu kiitmist põrmugi põlga,
sest ilu eest eks hoolt kindlasti pea iga neid.
Miks siis praegugi veel häbi suur on Minerval ja Junol,
et nemad kaotuse said Früügia metsades kord!
Sulgesid näitama vau on nõus vaid kiitmise peale –
kui oled vait, siis jääb peitu ta hiilgus su eest.
Võistlusehoos kabjakandjal on rõõm, kui mahti sa saades
lakka tal paitad või siis patsutad kaelale teist.
Rooma kirjanduse antoloogia, 2009. Koostanud K. Kolk. Tallinn: Varrak. Lk 330–334, tlk A. Kaalep, Ü. Torpats
Kristuse mäejutlus
Jeesus Kristuse mäejutlus on ristiusu keskseks sõnumiks. Jutluse esitas ta Süürias üsna varakult, pärast oma ristimist. See võtab kokku Jeesuse õpetused ning on seetõttu üks enim tuntud peatükk Uuest Testamendist. Järgmise 2000 aasta jooksul on olnud kristlus maailma kõige levinum ja mõjuvõimsam religioon ning ideoloogia. Matteuse evangeelium toob mäejutluse ära järgnevalt:
Jeesuse mäejutlus
5
1 Aga kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud,
2 avas ta oma suu ja õpetas neid:
3 „Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
4 Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.
5 Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
6 Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.
7 Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.
8 Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
9 Õndsad on rahutegijadsest neid hüütakse Jumala lasteks.
10 Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
11 Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.
12 Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.
13 Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.
14 Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.
15 Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.
16 Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.
17 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust ja Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.
18 Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.
19 Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.
20 Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!
21 Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.
22 Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: „Tola! ”, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: „Sina jäle! ”, peab minema tulepõrgusse.
23 Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu,
24 siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!
25 Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi!
26 Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.
27 Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
28 Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab