Kint
SOOMUSRONG NR 2 VABADUSSÕJAS Soomusronglaste mälestused
SOOMUSRONG NR 2 VABADUSSÕJAS
Soomusronglaste mälestused
EESSÕNA
Selle raamatu lugemisel peatuvad lugeja mõtted arvatavasti terve hulga küsimuste juures, mis paeluvad tema tundeid, ja viivad mõtted Eestile vabaduse toonud sündmuste juurde, sobitades neid käesoleval ajal ümbritsevate eluavalduste konteksti, ning lõpuks tulevikuprobleemideni.
Vabadussõja-aegseid sündmusi on käesolevas raamatus püütud kirjeldada nähtuna laiarööpmelise soomusrongi nr 2 lahingumeeste – õppursõdurist rongiülemani – silmade läbi, nende isiklike läbielamiste ja neid sõjakeerises vallanud tunnete kaudu. Enamik mälestuste kirjapanijatest polnud elukutselised sõjaväelased, mistõttu pole selles raamatus ka laskutud taktikaliste küsimuste käsitlemisse.
Soomusrongi nr 2 esimeste kuude sõjategevusse puutuvad mälestused pärinevad suuremas osas kadunud noorkirjanikult, tolleaegselt õppursõdur-kuulipildurilt Jaan Pertilt. Mainitu on oma mitmesuguste ülesannete kõrval rasketes füüsilistes ja vaimsetes tingimustes päevast päeva ümbritsevate sündmuste kohta märkmeid teinud juhuslikult kätte sattunud paberitükkidele, tarvitades ühel juhul isegi pärast lahingut leitud Vene sõduri märkmikku.
Oma märkmete põhjal koostas Jaan Pert meie iseseisvuse ajal raamatu, mis praegu on selle ainese kohta ainsaks kasutada olevaks allikaks. Samal ajal ilmunud ametlikku käsitlust "Eesti Vabadussõda 1918–1920" on käesolevas raamatus kasutatud peamiselt taustaartiklite koostamiseks. Samaaegseid Karl Partsi ja Arnold Hinnomi iseseisvaid teoseid ning viimase paguluses ilmunud tööd on leidnud kasutamist nii mitmesuguste artiklite sündmustiku täpsustamisel ja täiendamisel kui ka tsitaatide ning mõne iseseisva peatükina. Sama käib ka soomusrongi nr 2 puudutava suhteliselt vähese materjali kohta, mis esineb siin-seal iseseisvusaegses ajakirjanduses. Trükiste ja käsikirjadena saadud materjale on püütud sisuliselt võrrelda tõestatud andmetega. Muus osas vastutavad üksikud autorid ise oma kirjutiste tõepärasuse eest.
See raamat valmis Rootsis mitmesugustel põhjustel. 1950. aastate algusest alates oli Stockholmi-Uppsala piirkonda kogunenud kaksteist soomusrongi nr 2 endist võitlejat, üheaegselt kuni üksteist. Siin elustati 1953. aastal uuesti iseseisvuse ajal korrapäraselt toimunud "Lr. Sr. Nr. 2" aastapäeva koosviibimisi. Vene okupatsiooni ajal ei olnud see Eestis võimalik. Vahepealsel Saksa ajal kogunesid esimese Vene okupatsiooni üle elanud soomusronglased-veteranid oma aastapäeval Tallinnas, kus koosviibijatest paistis sel korral eriti silma Eduard Viiralt. Sellest viimasest kodumaal veedetud aastapäevast kuni esimese Stockholmis paguluses peetud aastapäevani oli möödunud kümme aastat.
Aastapäeva koosviibimisel Stockholmis valmis mõte koguda mälestusi oma soomusrongi sõjaaegse tegevuse kohta. Sel teel saadud materjalist koostati 1959. ja 1960. aastal nime all "Laiaroopaline Soomusrong nr 2 Eesti Vabadussõjas" kaks vihikut. Detsembris 1965 otsustati vastava materjali kogumist jätkata käesoleva raamatu koostamiseks ja kirjastamiseks.
Selle kõrval, et Rootsis toimus juhuslikult nimetamisväärse hulga soomusronglaste kogunemine, soodustasid selle teose sündimist just siin ka teised tõsiasjad, osalt positiivsed, osalt, meie meelsuse seisukohalt nähtult, aga ka negatiivse iseloomuga.
Pärast aastaid kestnud ebamäärastes tingimustes veedetud elujärge jõuti Rootsis kuigi mitte just hiilgavale, kuid siiski rahuldavale majanduslikule positsioonile. Võis oma igapäevase leivateenimise kõrval end ka rakendada Vabadussõja ainese kogumisele ja jäädvustamisele. Selle juures osutus väga oluliseks, et lisamaterjali hankimine ja kaastööliste soetamine võis toimuda takistamatult kogu vaba maailma piirides. Käsikirju, fotosid ja trükiseid laekus suuremal määral Ameerikast, Inglismaalt ja Austraaliast.
Alles siis selgus, kui piiratud on kogu autentne materjal, millele võis rajada kõne all oleva soomusrongi sõjaaegse tegevuse kirjelduse. Peale Jaan Perti raamatu leiame soomusrongi nr 2 tegevuse kirjeldust vaid kõrgemate sõjaväelaste poolt väljaantud teostes ja seda ainult seoses kogu soomusrongide diviisi tegevusega. Mõni üksik ohvitser välja arvatud, lahkusid soomusrongi nr 2 sõjaaegsed ohvitserid ja alamväelased pärast sõda jäädavalt sõjaväest ja andusid teistele elualadele, enamjaolt kogu jõuga meie iseseisva riigi ülesehitamisele. Seda soomusrongi nr 2 ajaloo alal tekkinud lünka tuli nüüd võimalust mööda katsuda täita. Aja valimisel mõjutas asjaolu, et käesoleva töö läbiviimiseks kaasa aitavate veteranide arv näitab järjest kahanevat tendentsi.
Kõige sellega kaasub tõsiasi, et just siin olles – maal, kus tundub, nagu oleks rahvas oma viimased sangarid sängitanud mulda juba sajandite eest, – siirduvad mõtted tahtmatult ka Vabadussõda meenutavate sündmuste valdkonda.
Sõltumatult sellest, kas saavutame uuesti riikliku iseseisvuse jälle sõjas või rahus enesemääramise teel, toimub see igal juhul meie moraalse õiguse põhjal. Ärgem unustagem, et selle õiguse võitsime kõigepealt nende kaudu, kelle sangarlikust surmast loeme käesoleva teose lehekülgedel. Kuid ühtlasi mälestame imetluse ja aukartusega ka neid, kes, ihates langeda lahinguväljal silm silma vastu vaenlasega, pidid kodumaa anastamisel surema piinakambrites vaenlase timukate käte läbi.
Edvin Reinvaldt, Stockholm 1972
LAIARÖÖPMELISE SOOMUSRONGI NR 2 VÕITLEJAD, VABADUSRISTI KAVALERID
Major Jaan Lepp – VR II/2
Kapten Leonhard-Hermann Pallon – VR II/3
Kapten Karl-Aleksander Paulus – VR II/3
Kapten Edvin-Leopold-Rudolph Reinvaldt – VR II/3
Leitnant Juhan-Karl Fischer – VR II/3
Leitnant Robert Maibaum – VR II/3
Nooremleitnant Ivar-Gottfried-Konstantin Reinvaldt – VR II/3
Nooremleitnant Edmund Sihver – VR II/3
Nooremleitnant Arnold Normak – VR II/3
Nooremleitnant Artur Allik – VR II/3
Lipnik Martin Tenneberg – VR II/3
Lipnik Johannes Ostrat – VR II/3
Ohvitseri asetäitja Jaak Tiss – VR II/3
Veltveebel Arnold Amos – VR II/3
Veltveebel Reinhold Sarapuu – VR II/3
Veltveebel Jaanus Moissaar – VR II/3
Lipnik Alfred Künnapuu – VR II/3
Nooremallohvitser Johan Pärn – VR II/3
Nooremallohvitser Oskar Priima – VR II/3
Nooremallohvitser Heinrich Kask – VR II/3
Kapral Daniel Klement – VR II/3
Kapral Mihkel Ohak – VR II/3
Kapral Otto Schmidt – VR II/3
Reamees Konstantin Lindemann – VR II/3
Reamees Viktor Joon (Hion) – VR II/3
Reamees Rahuleid Kask – VR II/3
Reamees Jaan Leisner – VR II/3
Reamees Arnold Lepik – VR II/3
Reamees J. Ellison – VR II/3
Reamees Heinrich Erkman – VR II/3
Reamees Richard Reiska – VR II/3
Reamees Jaan Matson – VR II/3
Reamees Richard Vacholder – VR II/3
Vedurijuht Jaan Parkja – VR II/3
LAIARÖÖPMELISE SOOMUSRONGI NR 2 VÕITLEJATEST VABADUSSÕJAS LANGENUD
Leitnant Peeter Truuts – 29. detsember 1918, Annemõisa lahingus
Vabatahtlik Jaan Naaris – 29. detsember 1918, Annemõisa lahingus
Leitnant Richard Reimann – 31. detsember 1918, Koolma küla juures
Vanemallohvitser Artur Laanbach – 2. jaanuar 1919, suri haavadesse
Leitnant Robert Maibaum – 21.