Mille järele sul isu on? Chopra lahendus püsiva kaalukaotuse, heaolu ja hingerõõmuni jõudmiseks
haarame kõige kiiremini kättesaadava toidu järele, et see aitaks meie isu leevendada.
Kõik need takistused saavad alguse ühest ja samast kohast: sinu peast. Su keha on nende füüsiliste valikute peegeldus, mida oma elus teed. Teadmised on olulised, kuid tarkade nõuannete kuhjamisest ei piisa, et tervislikumalt toituma hakata. Selleks on tarvis muutust teadlikkuses.
Ma otsustasin, et näitan inimestele, kuidas teadlikkuse muutmine toimub, kuidas selleni jõuda ning milleks seda üldse vaja on. Ilma teadlikkuse tõstmiseta – isegi kui su toitumisharjumused paranevad – jätavad ka parimad nõuanded sind endiselt piiratud arusaama lõksu oma kehast. Ka rangelt “tublid” toitujad, kes järgivad kindlaid reegleid ega kaldu neist kunagi kõrvale, ei ole paremas olukorras. Teadlikkust tõstes on võimalik kõiki sissejuurdunud ja ennasthävitavaid käitumisviise muuta. Sa ei saa kontrollida seda, millest sa teadlik pole. Kui sul oleks kinga sees kivi, siis sa raputaksid selle kohe välja. Valusignaalid annaksid sulle viivitamatult märku, et midagi on valesti. Söömise puhul see kahjuks nii ei ole. Enamasti ei saada keha meile vähimatki valusignaali ning kahjulik mõju avaldub silmale märkamatult, samm-sammult ning ilma sinu teadmata. Selleks, et mõista, mis sinu sees on valesti, tuleb sul jõuda uuele teadlikkuse tasandile. Alles seejärel võid astuda järgmise sammu ning olukorda muutma hakata.
Niisiis, kui sa oled ülekaalus või tunned end loiuna, kui su energiatase on madal või sa pole rahul oma kehakujuga ning meenutad, kuidas nooremas eas palju kenam välja nägid ning end märgatavalt paremini tundsid, siis on see raamat just sulle. See pakub mitmeid üllatusi ja avastusi – üks peamisi nende hulgas on tõdemus, et ideaalkaal on kõige loomulikum olek üldse. Sinu kehast võib saada su liitlane, mis aitab jõuda parema eluviisi ning suuremate eesmärkideni kui vaid pelk kaalukaotus. Teadlikkus toob mitmeid ootamatuid lahendusi, mida ma ise nimetan rakendustarkuseks.
Teeme siis algust – see teekond on põnev ning sa võid liituda selle uute teadmiste lainega tõelise entusiasmiga, sest saad olla kindel, et su välimusel ja enesetundel on sellest palju võita.
Söömine, kehakaal ja nälg
Kui sa soovid taastada oma ideaalkaalu, siis seisab su ees kaks valikuvõimalust. Sa võid dieeti pidada või teha midagi muud. See raamat siin räägib sellest millestki muust. Dieedipidamine põhineb valedel eesmärkidel ja seetõttu ei vii sageli ihaldatud tulemusteni. See on enesepiiramise ja loobumise tee. Iga dieeti pidades veedetud päev tähendab sõda näljaga ning võitlust enesekontrolli säilitamise nimel. Kas on veel ebameeldivamat viisi elamiseks?
Selleks, et kaalukaotus sujuks edukalt, peab see olema rahuldust pakkuv – see ongi “miski muu”, mis toimib, kui kõik dieedid on sind alt vedanud. Kui sa suudad oma keha näljasignaalid taas tasakaalu viia, siis saab söömisinstinktist vaenlase asemel liitlane. Kui sa usud, et su keha teab, mis sulle hea on, siis hakkab keha sinu eest hoolitsema, mitte ei sõdi sulle vastu. See kõik on seotud keha ja vaimu vaheliste sõnumite korrastamisega.
Meditsiinilises plaanis olen ma õppinud analüüsima nälga teatud hormoonide taseme tõusu ja languse terminites. Näljatunne on üks võimsaimaid aju poolt kehale saadetavaid sõnumeid. Tegelikult ei ole normaalne, kui inimene tunneb nälga kohe pärast söömise lõpetamist või kui väike õhtune snäkk viib teise ja kolmanda snäkini. Siiski, ma olen seda ka ise kogenud – nagu miljonid inimesed – ning see näitab, et näljatunne võib esineda ka siis, kui tegelik vajadus toidu järele puudub.
Just seda näljakogemust sul muuta tulebki, kui märkad end üle söömas. Isu ja näiline nälg ei ole sama mis kehale vajaliku kütuse pakkumine. Sinu keha pole kütust neelav auto. Näljatunne on ajust saadetavate ja seal vastuvõetavate tuhandete sõnumite füüsiline väljendus. Söömistegevusse on kaasatud ka sinu minapilt ühes sinu harjumuste, eelsoodumuste ja mälestustega. Peamine võti kaalukaotuse juurde on sinu vaim – kui vaim on rahul, lõpetab ka keha liigse toidu ihaldamise.
Terviklik keha-vaimu lähenemine toimib ka sinu puhul, sest nõuab vaid üht: rahuldustundeni jõudmist. Selleks ei piisa ainuüksi toidust. Sul tuleb toita:
oma keha tervisliku toiduga;
oma südant rõõmu, kaastunde ja armastusega;
oma meelt teadmistega;
oma vaimu meelerahu ja eneseteadlikkusega.
Teadlikkuse abil on see kõik võimalik. Samas, kui sa neile aspektidele tähelepanu ei pööra, siis liiguvad need sinu käeulatusest üha kaugemale ja kaugemale.
See võib kõlada paradoksina, kuid selleks, et kaalu kaotada, pead sa end “täitma”. Kui sa täidad end teistsuguse rahuldusega, siis pole toit enam probleem. See polekski pidanud kunagi olema. Söömine on loomulik viis end õnnelikuna tunda. Ülesöömine seda pole. Sajandeid on elu pöördepunkte tähistatud pidustustega ning mõned neist, näiteks pulmad või pensionile saatmise õhtusöögid, võivad olla inimese elu tipphetkedeks. Milline laps ei tunne elevust, kui lauale tuuakse sünnipäevatort? Kuid nauding, mida toit meile pakub, teeb ülesöömisest kummalise ja ainulaadse probleemi. Enda õnnelikuna tundmine, mis on sinu jaoks hea, moondub millekski, mis sulle halvasti mõjub.
Hinda ise, millises vahemikus sa paikned sellele skaalal, mis näitab toidu ja õnnelikkuse vahelisi seoseid.
Normaalne söömine ► ülesöömine ► isuhood ► toidusõltuvus
Normaalne söömine annab hea enesetunde.
Ülesöömine võib küll hetkeks hea tunde tekitada, kuid viib pikemas perspektiivis kehvade tagajärgedeni.
Isuhoogudele andumine ei tekita üldse head tunnet – see viib peaaegu kohe kahetsuse, süütunde ja frustratsioonini.
Toidust sõltumine viib kannatuste ja tervise halvenemiseni ning eneseaustuse täieliku puudumiseni.
Ülekaaluni jõudmise libe tee saab alguse millestki, mis on tegelikult oma olemuselt positiivne: toidu loomupärasest headusest (sama ei saa öelda narkootikumide ja alkoholi kohta, mis on mürkained isegi siis, kui inimene pole neist sõltuvuses). Söömine toidab meid ning teelt eksides oleme kaheks kistud lühiajalise naudingu (maitsev ports šokolaadijäätist) ning pikaajalise valu (tagasilöögid, mis tulevad aastatepikkusest ülekaalus olemisest) vahel.
Mis on selle põhjuseks, et normaalsest söömisest saab liigsöömine? Vastus on lihtne: rahulolu puudumine. Me hakkame üle sööma siis, kui püüame alateadlikult kompenseerida mingeid puudujääke oma elus. Vaadates tagasi oma meditsiiniõpingute ajale, kui olin kahekümnendates eluaastates, näen selgelt, kust ja kuidas minu kehvad söömisharjumused alguse said. Ma tulin pärast pikka ja kurnavat öövahetust koju ning tundsin end surmväsinuna. Mu peas keerlesid tuhanded haigusjuhtumid. Mõned patsiendid olid endiselt eluohtlikus seisundis. Kodus ootas mind ees armastav naine ja maitsev kodune toit.
Kalorite osas vastas õhtusöök kõigile nõuetele. Selleks, et märgata varjatud probleeme, tuli vaadata inimlikku poolt. Ma olin töö juures käigu pealt kohvi ja mõne kiire suupiste haaranud. Unepuudusest tingituna ei pannud ma tegelikult tähelegi, mida sõin. Niipea, kui olin koduuksest sisse astunud, sirutus mu käsi dringi järele ning kuskil vedeles alati poolik pakk sigarette.
Seitsmekümnendate aastate mõistes olin ma normaalne mees, kelle harjumused olid samad, mis igal teisel noorel arstil, keda tundsin. Mul oli enda arvates uskumatult vedanud, sest kodus ootasid mind armastav naine ja kaks imearmast last. Kuid see raevukas viis, millega ma toitva koduse õhtusöögi kallale asusin, ning veel mõned märgid stressist juhitud söömisest olid loomas harjumust, mis oli lootusetult vale. Iroonilisel kombel pidasin ma isegi tollel ajal oma teadlikkuse taset küllaltki kõrgeks.
See, mis tõi kannapöörde, oli veelgi suurem teadlikkus – lahendus, mille ma ka sulle siin raamatus välja pakun. Hoolimata sellest, kui palju sa oma keha ka ei kuritarvita, suudab see alati tasakaalu tagasi jõuda. Esimese reeglina tuleb sul lõpetada sekkumine looduse loomulikku käiku. Oma loomulikus olekus kontrollib aju näljatunnet automaatselt. Kui veresuhkur langeb teatud tasemest madalamale, saadab keha sõnumi mandlikujulisse piirkonda sinu ajus, mida tuntakse hüpotaalamuse