Mille järele sul isu on? Chopra lahendus püsiva kaalukaotuse, heaolu ja hingerõõmuni jõudmiseks
vere ja aju vahel toimib iseseisvalt ning on seda teinud juba miljoneid aastaid. Hüpotaalamus on olemas kõigil loomadel, kellel on seljakeelik (selgroogsed), mis on ka loogiline, sest nälg on niivõrd madala taseme mehhanism.
Kuid inimese toitekäitumist on üsna kerge rivist välja viia. See, kuidas me end emotsionaalselt tunneme, võib muuta meid kas väga näljaseks või viia viimsegi söögiisu. Kui me tunneme end häiritult, võime söömise üldse unustada, või vastupidi – toidust võib saada kinnisidee, miski, millele me terve päeva lakkamatult mõtleme. Tegelikult ei otsi me muud peale rahulolu. Siiski on elus lisaks toidule veel palju muud, millest rahulolu leida. Iha saab alguse vajadustest, alustades kõige lihtsamatest:
me kõik tahame end kindlalt ja turvaliselt tunda;
me kõik tahame tunda, et meid hoitakse;
me kõik tahame tunda, et meid armastatakse ja hinnatakse;
me kõik tahame tunda, et meie elu on sisukas ja sellel on mõte.
Kui need vajadused on rahuldatud, siis on toit ainult üks mitmetest naudingutest. Kuid lugematud inimesed jõuavad ülesöömiseni seetõttu, et püüavad leida aseainet millelegi muule, mida tahavad. Nii saabki toit hoovaks, mille abil tuju tõsta, ning pahatihti inimene ise ei märkagi seda. Kas see situatsioon tundub tuttavana? Siin on mõned selle levinud tunnused:
Sa ei tunne end turvaliselt, enne kui oled ülesöömise abil oma meeled tuimestanud. Tuimus toob omamoodi rahu, mis jääb vähekeseks ajaks kestma.
Sa ei tunne end hästi, kui su maitsemeel pole suhkrust, soolast ja rasvadest ülestimuleeritud.
Sa ei tunne, et sind armastatakse ja hinnatakse, ja nii pöördud söömise juurde, et “endale pisutki armastust pakkuda”.
Sa tunned, et sinu elul puudub mõte ja söömine aitab seda tühjust sinu sees mõnda aega ignoreerida.
Kui sa lõpetad keskendumise dieetidele ja kaloritele, siis näed, et ameeriklaste ülekaalulisus on tegelikult seotud rahulolu ja mõtestatuse puudumisega. Meile on kättesaadavad maailma parimad toiduained, kuid me ihaldame kõige halvemaid. Meid on õnnistatud võimalusega kasvada ja areneda, kuid selle asemel tunneme tühjust.
Minu eesmärk on see, et sa jõuaksid rahuloluni. Niipea kui see juhtub, ei söö sa enam valedel põhjustel. Lahendus on lihtne, kuid sügavmõtteline – selleks, et kaalu kaotada, peab selle teekonna iga viimane kui samm nauditav olema. Sa ei pea end psühholoogiliselt analüüsima, piisab sellest, kui lõpetad liigse muretsemise oma keha pärast ja marineerimise pettumustundes ning frustratsioonis. Kehtib üksainus põhimõte: elu peab pakkuma rahulolu. Kui sa pole oma eluga rahul, siis ei saa kõht kuidagi pakkuda seda, millest sul puudu jääb.
Mille järele mul isu on?
Meil kõigil on oma keeruline lugu ja ka kõige paremad kavatsused võivad läbi kukkuda, sest inimestel on raske end muuta. Halvad harjumused, nagu ka halvad mälestused, jäävad meile kangekaelselt külge ka siis, kui soovime neist lahti lasta. Sulle on abiks suurepärane motivatsioon – soov olla õnnelik. Õnnelikkuse all mõtlen ma rahuloluseisundit ning kes meist ei tahaks selleni jõuda. Selle kõige lihtsama tasandi motivatsiooni valguses sõltuvad sinu valikud vaid ühest küsimusest: “Mille järele mul isu on?” Sinu tõeline isu viib sind õiges suunas. Valed isud viivad vales suunas. Sa saad seda lihtsa katse abil testida – järgmine kord, kui sammud külmiku suunas sead, peatu sekundiks. Mis on see, mis paneb sind kätt toidu järele sirutama? Sellele on ainult kaks võimalikku vastust:
1. sa oled näljane ja pead midagi sööma;
2. sa üritad täita endas valitsevat tühimikku ning toidust on saanud kõige kiirem moodus seda teha.
Tänapäeva meditsiinis teatakse söömisimpulsside vallandajatest päris palju. Sinu keha eritab hormoone ja ensüüme, mis peavad sidet aju näljakeskuse ning mao ja seedetrakti vahel. Kui sa olid alles beebi, siis oli see ainus vallandaja, millele sa reageerisid. Sa nutsid, sest olid näljane. Nüüd aga võib kehtida hoopis vastupidine – kui su meel on kurb ja nutt kipub peale tulema, tekib sul nälg.
Me loome oma eluteel uusi vallandajaid, mida ükski beebi poleks osanud iial ette näha. Üheks tuntud ülesöömise vallandajaks on depressioon, samuti stress, ootamatu kaotus, lein, allasurutud viha – neid vallandajaid on veel mitmeid. Millisele neist sina kõige vastuvõtlikum oled? Ilmselt on sul sellest vaid ähmane ettekujutus. Enamik inimesi ei tea, mis nende söömiskäitumise tingib, sest vallandajad on sageli alateadlikud – ja see teebki need nii võimsaks. Sa reageerid neile automaatselt, ilma mõtlemata.
Järgmises ankeedis on välja toodud kõige levinumad ülesöömise vallandajad. Mõnest on lihtsam, mõnest raskem jagu saada. Loe see nimekiri läbi ning tee linnuke kõige levinumate põhjuste ette, mis panevad sind sööma, kuigi sa pole tegelikult näljane. Märgi kõik põhjused, mis paistavad sinu puhul kehtivat.
Grupp A: Ma kipun üle sööma siis, kui
__ mul on tööl kiired või segased ajad
__ aeg sunnib mind takka ja ma olen pidevalt liikvel
__ ma olen väsinud, ma pole piisavalt magada saanud
__ ma olen seltskonnas, kus süüakse
__ ma olen restoranis
__ ma istun teleri või arvuti ees ja mu käed otsivad tegevust
__ mul on toidutaldrik ees ja ma tunnen, et pean oma taldriku tühjaks sööma
Grupp B: Ma kipun üle sööma siis, kui
__ ma olen masenduses
__ ma tunnen end üksikuna
__ ma tunnen end inetuna
__ ma olen ärevil või mures
__ ma pole oma kehaga rahul
__ mul on stress
__ ma vajan lohutust
Hindamine
Kui enamik või kõik sinu märgitud väidetest jäid gruppi A, siis on sinu vallandajad kõige kergemini ületatavad. Sa pead oma söömisharjumustele lihtsalt rohkem tähelepanu pöörama, kuid see ei tohiks olla keeruline. Sa võid avastada, et sööd, ehkki pole tegelikult näljane, eriti just siis, kui su tähelepanu on häiritud. Niipea kui sa hakkad korraga ainult ühele tegevusele kes-kenduma – enda ees olevale toidule –, suudad ebateadliku söömise kontrolli alla võtta.
Kui enamik või kõik sinu märgitud väidetest jäid gruppi B, on sul nälg millegi muu kui toidu järele ning parimaks viisiks kaalu kaotada on hakata neile puudujääkidele tähelepanu pöörama. Oluline on mitte dieeti pidada. Endale piirangute seadmine ei aita sind – sul tuleb leida rahuldust muust kui söömisest.
Nüüd, kui su vallandajad on sulle teada, on võimalik neil silma peal hoida. Sa ei pea näljaga võitlema, anna oma ajule lihtsalt piisavalt aega valikute tegemiseks. Selle asemel et automaatselt käsi toidu poole sirutada, püüa aru saada, mida tegelikult tahad. Eelkõige tuleb selleks ennast teadvustada.
Iga kord kui sa väljaspool toidukordi sööma kipud, korrigeeri end järgmiste lihtsate sammude abil:
1. Peatu ja hinga sügavalt sisse.
2. Uuri ennast, ehk on su näljatunde vallandajaks mõni sulle juba tuttav muster, näiteks igavustunne, rahutus, kurbus või soov mõtteid mujale viia. Nüüdseks oled sa mõnedest oma kõige tavapärasematest vallandajatest teadlik, nii et kontrolli, ega mõni neist sinu näljatunde põhjuseks ei ole.
3. Kui sa oled vallandaja tuvastanud, siis küsi endalt, kas sul on tõesti vaja süüa. Ehk õnnestub sul leida mõni alternatiivne tegevus, mis sellele vallandajale reageerimist edasi lükkab, näiteks:
koduste toimetuste ja töödega tegelemine;
sõbrale helistamine;
e-kirjade