e.Kr.) ladina keelt Plautuse omaga (u. 200 e.Kr.) ja seda omakorda Cicero keelega (u. 50 e.Kr.). Kui oletada, et vanimad veedade tekstid talletasid keeleseisundi 1200. aastast e.Kr., siis võis juba neile eelnev 2000. aasta seis olla niivõrd erinev, et ükski indogermaani uurija oma tagasihaaravate järelduste meetodiga seda oletada ei oska. Kuid hetkel, mil sekkub kiri, kestmise keel, mis täiesti erinevas vanuseastmes süsteemid fikseerib ja halvab, muutub allegro lento’ks. Too areng on just seetõttu nii läbinähtamatu, et meie käsutuses on vaid ammuste kirjakeelte pudemeid. Egiptuse ja babüloonia keeltemaailmast on olemas originaale, mis pärinevad kolmandast aastatuhandest e.Kr., kuid vanimad indogermaani mälestised on ärakirjad, mille keeleline seisund on palju noorem kui nende sisu.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.