tal vaid osaliselt) uskuda seda, mida Tomáš rääkis, ja olla lõbus, nagu ta oli olnud senini. Kuid päeval vaos hoitud armukadedus lõi seda metsikumalt lõkkele tema unenägudes, mis lõppesid kõik halamisega, nii et Tomáš pidi ta üles äratama.
Unenäod kordusid nagu teemad variatsioonidega või nagu teleseriaalid. Sageli näiteks naasid Tereza juurde unenäod kassidest, kes hüppasid talle näkku ja lõid küüned naha sisse. Võime nende kohta anda Terezale lihtsa seletuse: kiisu märgib tšehhi kõnekeeles ilusat naist. Tereza nägi end ohustatud olevat naiste, kõikide naiste poolt. Kõik naised olid Tomáše potentsiaalsed armukesed ja Tereza kartis neid.
Unenägude teises tsüklis saadeti Terezat surma. Kord keset ööd, kui Tomáš oli äratanud hirmust kisendava Tereza, jutustas neiu: „See oli suur siseujula. Meid oli umbes kakskümmend. Kõik naised. Me kõik olime alasti ja me pidime ümber basseini marssima. Lae alla oli riputatud korv ja selle sees seisis mees. Tal oli peas laiaääreline kübar, mis varjas tema nägu, kuid ma teadsin, et see oled sina. Sa andsid meile käske. Sa karjusid. Meie pidime marssimise ajal laulma ja kükke tegema. Kui mõni meist tegi kükke halvasti, tulistasid sa teda püstolist ja too naine kukkus surnult basseini. Ja sel hetkel hakkasid kõik naerma ja veelgi valjemini laulma. Aga sina ei pööranud meilt oma pilku ja kui keegi jälle tegi midagi halvasti, lasksid sa ta maha. Bassein oli täis surnukehasid, mis hõljusid otse veepinna all. Ja ma teadsin, et mul ei ole enam jõudu järgmise küki sooritamiseks ja et sa lased mu maha!„
Unenägude kolmas tsükkel pajatas sellest, et Tereza on surnud.
Ta lamas matuseautos, mis oli suur nagu kolimiseks kasutatav veoauto. Tema ümber olid ainult surnud naised. Neid oli nii palju, et tagumine uks tuli lahti jätta ja mõnedel ulatusid jalad välja.
Tereza karjus: „Mina ei ole ju surnud! Mina ometi tunnen kõike!„
„Meie tunneme samuti kõike,„ naersid surnud.
Nad naersid täpipealt samasugust naeru nagu elusad naised, kes olid talle kunagi rõõmuga teatanud, et see on täiesti normaalne, et tal on tulevikus katkised hambad, haiged munasarjad ja kortsud, kuna ka neil on katkised hambad, haiged munasarjad ja kortsud. Samasuguse naeruga olid nad nüüd talle seletanud, et ta on surnud ja et see on täielikult kombes!
Kuid siis korraga oli ta tundnud pissihäda. Ta oli karjatanud: „Kuid ma tahan ju pissida! See on tõend, et ma pole surnud!„
Naised olid jällegi naernud: „See on normaalne, et sa tahad pissida! Kõik need tunded jäävad sulle veel kauaks. Nagu siis, kui kellelgi amputeeritakse käsi ja ta tunneb veel kaua, et see on tal alles. Meil ei ole enam pissi ja ometi tahame ka meie pidevalt pissida.„
Tereza surus end voodis Tomáše vastu: „Nad kõik sinatasid mind, nagu oleksid nad mind tundnud sündimisest saadik, nagu oleksid nad olnud minu sõbrannad, ja ma tundsin õudust, et ma pean juba nende seltsi jääma igaveseks!„
9
Kõik keeled, mis lähtuvad ladina keelest, moodustavad sõna „kaastunne„ eesliitega sou- (com-) ja sõnast, mis tähendas algselt kannatust (com-passion). Teistesse keeltesse, näiteks tšehhi, poola, saksa, rootsi keelde, tõlgitakse see sõna substantiiviga, mis koosneb samasuguse tähendusega eesliitest ja sellele järgnevast sõnast „tunne„ (tšehhi: sou-cit; poola: wspol-czucie; saksa: Mit-gefühl; rootsi: med-känsla).
Keeltes, mis lähtuvad ladina keelest, tähendab sõna „kaastunne„ (compassion): meie ei või külma südamega pealt vaadata teise inimese kannatusi; või: meie oleme kannataja suhtes osavõtlikud. Teisest sõnast, prantsuse sõnast pitié (inglise pity, itaalia pietà jne), mis on ligikaudselt samasuguse tähendusega, kostab koguni mingit heatahtlikkust selle vastu, kes kannatab. Avoir de la pitié pour une femme tähendab, et meie oleme selles asjas paremad kui naine, et meie kummardame tema ees, alandame ennast.
See ongi põhjus, mispärast sõna compassion või pitié ei ärata usaldust; näib, et see märgib halba, teisejärgulist tunnet, millel pole suuremat ühist armastusega. Armastada kedagi kaastundest, see tähendab teda tõeliselt mitte armastada.
Keeltes, mis ei moodusta sõna „kaastunne„ üldsegi tüvest „kannatus„ (passio), vaid hoopis substantiivist „tunne„, kasutatakse sõna ligikaudu samas mõttes, ent ometi pole võimalik öelda, et see märgib teisejärgulist, halba tunnet. Tema etümoloogia salapärane võim valab sõnale teistsugust valgust ja annab talle laiema tähenduse: kaastunnet tundma tähendab oskust elada kaasa teisele tema õnnetuses, ent ka tunda koos temaga mistahes muid tundeid: rõõmu, hirmu, õnne, valu. Selline kaastunne (wspolczucie, Mitgefühl, medkänsla mõttes) tähendab järelikult tundelise kujutlemise maksimaalset võimet, tundelise telepaatia kunsti; see on tunnete hierarhias kõige kõrgem tunne.
Kui Tereza nägi und, milles ta torkas endale nõelu küünte alla, siis reetis ta sellega iseendale, et ta oli salaja läbi vaadanud Tomáše laualaekad. Kui seda oleks Tomášele teinud mõni teine naine, ei oleks ta tollega eladeski enam rääkinud. Tereza teadis seda ja seepärast ta oligi Tomášele öelnud: „Kihuta mind minema!„ Kuid Tomáš polnud teda minema kihutanud, vaid oli võtnud tema käe ja suudelnud tema sõrmeotsi, sest tol hetkel oli mees ise tundnud valu Tereza küünte all, nagu oleksid neiu sõrmenärvid kulgenud otseteed mehe ajukäärudesse.
Kui inimest on õnnistatud kuratliku kingitusega, mida kutsutakse kaastundeks, siis ei saa ta külmalt hukka mõista seda, mida Tereza oli teinud, sest tolle teise inimese eraelu on püha ja tema intiimkirjavahetust sisaldavaid laekaid ei avata. Kuna aga kaastunne oli muutunud Tomáše pärisosaks (või needuseks), siis näis talle, et see oli olnud tema ise, kes oli põlvitanud kirjutuslaua avatud laeka ees, suutmata pilku lahti kiskuda lausetelt, mis Sabina oli kirja pannud. Tomáš sai Terezast aru ja rääkimata sellest, et ta oleks neiu peale vihastanud, ta hakkas teda koguni veelgi rohkem armastama.
10
Tereza käitumine oli muutunud ägedaks ja tasakaalutuks. Oli möödunud kaks aastat sellest ajast, mil ta oli paljastanud Tomáše truudusetuse, ja mida edasi, seda hullemaks oli asi läinud. See oli väljapääsmatu olukord.
Kas mees siis tõesti ei võinud loobuda erootilise sõpruse viljelemisest? Ei võinud. See oleks ta laostanud. Tal polnud jõudu, et talitseda himu teiste naiste järele. Pealegi näis see talle asjatu. Mitte keegi ei teadnud paremini kui tema ise, et tema avantüürid Terezat vähimalgi määral ei ohusta. Mispärast peaks ta nendest loobuma? Talle näis see niisama mõttetu nagu siis, kui tal oleks soov jätta jalgpallimatšile minemata.
Kas aga sai veel rääkida rõõmust? Juba hetkel, mil ta tuli ära mõne armukese poolt, tundis ta tolle vastu vastikust ja tõotas endale, et kohtub temaga viimast korda. Tal seisis silme ees Tereza kuju ja et temale mõtlemist vältida, pidi Tomáš end kähku purju jooma. Sellest ajast saadik, mil ta oli tutvunud Terezaga, ei suutnud ta armatseda teiste naistega ilma alkoholita! Aga just alkoholi järele lõhnav hingeõhk oli jälg, mille põhjal Tereza tegi veel kergemini kindlaks tema truudusetuse.
Tomáš oli langenud lõksu: hetkel, mil ta naisi jahtis, kaotas ta nende suhtes himu, ent piisas, kui ta ainult ühe päeva oli olnud ilma nendeta, ja juba ta tõmbas kettal telefoninumbri, et nendega kohtuda.
Kõige parem oli tal olla Sabina pool, sest ta teadis, et too naine on diskreetne ja et ta ei pea kartma reetmist. Sabina ateljee tervitas teda nagu mälestus tema möödunud elust, vallalise noormehe idüllilisest elust.
Küllap ei tajunud ka Tomáš ise, kuidas ta oli muutunud: ta kartis hilja koju minna, sest seal ootas teda Tereza. Sabina oli kord koguni tähele pannud, et Tomáš vaatab armatsemisakti ajal kella ja katsub kiirendada sellega lõpulejõudmist.
Siis kõndis Sabina ihualasti laisal sammul ateljees ringi, jäi seisma molbertitel asuvate pooleldi maalitud piltide ees ja vaatas altkulmu Tomášt, kuidas too kibekiiresti riietub.
Mees oli juba riides, ainult üks jalg oli tal veel paljas. Ta vaatas ringi ja laskus siis neljakäpukile ja otsis midagi laua alt.
Sabina ütles: „Kui ma sind