Rikka Isa teejuht investeerimisel. Millesse rikkad investeerivad, kuid vaesed ja keskklass mitte?
raamat lihtsalt ja jääbki lihtsaks, ehkki käsitleb väga keerulisi investeerimisstrateegiaid. Jutustus räägib sellest, kuidas rikas mees juhendab noort meest piltide ja skeemidega, mis aitavad seletada sageli suurt segadust tekitavat investeerimisteemat.
90/10 rahareegel
Mu rikas isa tunnustas itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto sõnastatud 80/20 reeglit, mida tuntakse ka kui vähima pingutuse printsiipi. Kuid mis rahasse puutus, siis hindas rikas isa rohkem 90/10 reeglit, mis tähendab, et 10 % inimestest teenib 90 % rahast.
Ajakirja The Wall Street Journal 1999. a 13. septembri numbris ilmus artikkel, mis toetas rikka isa 90/10 rahareeglit. Loos kirjutati järgmist.
„Ehkki räägitakse, et avatud investeerimisfondid on mõeldud laiadele massidele, nii juuksuritele kui ka kingaviksijatele, on väärtpaberibörs ikkagi suhteliselt valitud grupi privileegiks jäänud. 1997. aastal, mil New Yorgi ülikooli majandusteadlane Edward Wolf viimased andmed avaldas, omas aktsiaid ainult 43,3 % peredest/leibkondadest. Mõnel nendest olid väärtpaberiportfellid suhteliselt väikesed. Ligi 90 % kõikidest aktsiatest kuulus jõukaimale 10 %-le peredest/leibkondadest. Mis kõige tähtsam, see tipp 10 % omas 1997. a riigi netoväärtusest 73 % – 1983. a oli vastav näitaja 68 %.”
Ehk teisiti öeldes: kuigi tänapäeval investeerib üha rohkem inimesi, saavad rikkad jätkuvalt rikkamaks. Mis aktsiatesse puutub, siis vastab 90/10 rahareegel tõele.
Mina isiklikult olen mures, sest üha rohkem perekondi loodab tuleviku toetuse osas oma investeeringutele. Probleem on aga selles, et samal ajal kui investeerijate arv kasvab, on väga vähesed nendest korralikult haritud investorid. Mis küll kõigi uute investoritega juhtub, kui väärtpaberiturg kokku variseb? Tõsi, USA valitsus kindlustab meie säästud katastroofilise kaotuse vastu, aga mitte investeeringuid. Sellepärast, kui küsisin oma rikkalt isalt: „Missugust nõu te tavainvestorile annaksite?”, vastaski tema: „Ära ole tavaline.”
Kuidas mitte olla tavaline
Hakkasin investeerimist väga tugevalt teadvustama, kui olin alles 12-aastane. Enne seda ei vaevanud ma suurt investeerimise mõistega pead. Mul jagus mõtteid pesapalli ja jalgpalli, mitte aga investeerimise jaoks. Olin seda sõna küll kuulnud, kuid ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu, enne kui nägin, kui suur võim investeerimisel on. Mäletan, et jalutasin koos mehega, keda kutsun oma rikkaks isaks, ja tema poja, oma parima sõbra Mike’iga rannas. Rikas isa näitas oma pojale ja mulle värskelt soetatud kinnistut. Ehkki olin kõigest 12-aastane, mõistsin, et mu rikas isa oli ostnud äsja ühe kõige väärtuslikuma maatüki linnas. Vaatamata oma noorusele teadsin, et ookeaniäärne liivarannaga maaomand oli hinnalisem kui ilma rannaosata maaomand. Mu esimene mõte oli: „Kuidas Mike’i isa nii kallist maaomandit endale lubada saab?” Seisin seal, lained mu paljaid jalgu uhtumas, silmitsedes meest, kes oli sama vana kui mu pärisisa ja kes tegi ühe oma elu suurima finantsinvesteeringu. Mind valdas aukartus, et ta võis endale niisugust maatükki lubada. Ma teadsin, et minu isa teenis palju rohkem raha, sest ta oli kõrgepalgaline tähtis riigiametnik, kes sai rohkem palka. Aga samas teadsin ka, et mu pärisisal ei olnud ookeaniäärse maa ostmiseks raha. Seega tekkis küsimus, kuidas Mike’i isa selle maa ostmist endale lubada sai, kui minu isa ei saanud. Mul polnud aimugi, et mu karjäär professionaalse investorina algas hetkel, mil mõistsin sõnas „investeerimine” peituvat võimu.
Praegu, umbes 40 aastat pärast seda jalutuskäiku rannal koos rikka isa ja ta poja Mike’iga, küsitakse minult väga palju samasuguseid küsimusi, mida esitasin endale tol päeval. Minu korraldatud investeerimiskoolitustel pärivad inimesed praegu minult sama, mida hakkasin uurima rikkalt isalt, näiteks:
1 „Kuidas ma investeerida saan, kui mul pole raha?”
2 „Mul on investeerimiseks 10 000 dollarit. Millesse te soovitate investeerida?”
3 „Kas soovitate investeerida kinnisvarasse, avatud investeerimisfondidesse või aktsiatesse?”
4 „Kas mul on võimalik kinnivara või aktsiaid ilma rahata osta?”
5 „Kas rahategemine ei nõua raha?”
6 „Kas investeerimine pole riskantne?”
7 „Kuidas ma nii suurt tulu madala riskiga saan?”
8 „Kas ma saaksin investeerida koos teiega?”
Tänapäeval mõistab üha rohkem ja rohkem inimesi sõnas „investeerimine” peituvat võimu. Paljudel tekib huvi, kuidas seda võimu endale saada. Minu eesmärk on, et pärast selle raamatu läbilugemist on paljud nendest küsimustest teie jaoks vastatud ja kui mitte, siis peaks see innustama teid sügavamalt kaevama, et enda jaoks toimivaid vastuseid leida. Kõige tähtsam, mis rikas isa üle 40 aasta tagasi minu heaks tegi, oli see, et ta sütitas minus huvi investeerimise vastu. Mu huvi tärkas, kui mõistsin, et mu parima sõbra isa – mees, kes teenis vähem raha kui mu pärisisa, vähemalt palgatšekke võrreldes – võis endale lubada investeeringuid, mida said endale lubada ainult rikkad. Jõudsin arusaamisele, et mu rikkal isal oli võim, mida mu pärisisal polnud, ja ma ihkasin ka seda võimu.
Paljud kardavad seda võimu ja hoiavad sellest eemale ning nii mõnedki langevad selle ohvriks. Võimu eest põgenemise või selle hukkamõistmise asemel niisuguste avaldustega nagu: „Rikkad ekspluateerivad vaeseid”, „Investeerimine on riskantne” või „Mind ei huvita rikkakssaamine,” muutusin hoopis uudishimulikuks. Minu uudishimu ja iha saada seda võimu, mida nimetatakse ka teadmisteks ning oskusteks, lähetasid mind pikale uurimis- ja õppimisteekonnale.
Investeerimine rikka kombel
Käesolev raamat ei anna teile ehk kõiki vastuseid, mida soovite leida, kuid eesmärk on pakkuda teile põgus pilk sellest, kuidas paljud rikkaimatest omal jõul üles töötanud isikutest teenisid oma raha ja omandasid edasi tohutu jõukuse. Seistes 12-aastaselt rannal, vaadates rikka isa äsja soetatud kinnistut, avanes mu meel võimalustemaailmale, mida mu kodus polnud. Mõistsin, et mu rikkast isast ei teinud rikast investorit raha. Mõistsin, et mu rikka isa mõtlemismudel on mu pärisisa mõtlemisega peaaegu täiesti vastupidine ja sageli vastuoluline. Mõistsin, et pean oma rikka isa mõtlemismudelist aru saama, kui tahan omada samasugust finantsvõimu, mis temal. Teadsin, et kui ma ei mõtle nagu tema, ei saa ma kunagi tegelikult rikkaks, ükskõik kui palju raha mul on. Rikas isa oli investeerinud äsja ühte kõige kallimasse maatükki meie linnas, ja tal ei olnud raha. Mõistsin, et rikkus on mõtteviis ja mitte dollarite hulk pangas. Just seda rikaste investorite mõtlemismudelit soovimegi mina ja Sharon teile käesolevas raamatus tutvustada ning sellepärast kirjutasimegi selle neli korda ümber.
Rikka isa vastus
Seistes 40 aasta eest rannal, kogusin viimaks julgust, et küsida oma rikkalt isalt: „Kuidas teie saate lubada endale selle kümneaakrise ookeaniäärse väga kalli maa ostmist, aga minu isa ei saa?” Sellepeale pani rikas isa mulle käe õlale ja andis vastuse, mis jäi mulle igaveseks meelde. Käsi minu õla ümber, pöörasime ümber ja hakkasime piki randa mööda vee äärt kõndima ning ta hakkas mulle väga südamlikult seletama oma mõtteviisi aluseid rahast ja investeerimisest. Ta alustas järgmiselt: „Ka mina ei saa seda maad endale lubada. Aga mu äri saab.” Jalutasime tol päeval tund aega rannas, rikka isa poeg ühel ja mina teisel pool teda. Mu investoriõppetunnid olid alanud.
Mõni aasta tagasi korraldasin kolmepäevase investeerimiskoolituse Austraalias Sydneys. Esimese poolteist päeva käsitlesin ettevõtte ülesehitamise moes olevaid ja iganenud trende. Lõpuks tõstis üks masendunud osaleja käe ja teatas: „Ma tulin siia investeerimist õppima. Miks te nii palju aega ettevõtlusele kulutate?”
Ma vastasin: „Selleks on kaks põhjust. Esimene põhjus on selles, et lõppkokkuvõttes investeerime ju äritegevusse. Kui te investeerite aktsiatesse, siis investeerite äriettevõttesse. Kui ostate mingi kinnisvara, näiteks korterelamu, siis on ka see elamu äriettevõte. Kui ostate võlakirja, investeerite samuti ärisse. Heaks investoriks saamiseks peate esmalt ettevõtlust hästi tundma. Teine põhjus on, et kõige parem viis investeerimiseks on oma ettevõtte olemasolu, mis ostab teile investeeringuid. Kõige halvem on investeerida