Rikka Isa teejuht investeerimisel. Millesse rikkad investeerivad, kuid vaesed ja keskklass mitte?
teada, et suurem osa 90 % rahast teeniva 10 % investorite ja 10 % rahast teeniva 90 % investorite erinevusi ei seisne selles, millesse nad investeerivad, vaid hoopis selles, kuidas nad mõtlevad. Näiteks:
1. Enamik investoreid soovitab: „Ärge riskige.” Rikas investor riskib.
2. Enamik investoreid soovitab: „Hajutage.” Rikas investor keskendub.
3. Tavainvestor püüab võlga minimeerida. Rikas investor suurendab võlga oma kasuks.
4. Tavainvestor püüab kulusid vähendada. Rikas investor teab, kuidas suurendada kulusid nii, et oma rikkust kasvatada.
5. Tavainvestor käib tööl. Rikas investor loob töökohti.
6. Tavainvestor rügab kõvasti. Rikas investor töötab vähem ja teenib üha rohkem.
Mündi teine pool
Niisiis on selle raamatu lugemisel äärmiselt oluline tähele panna, millises osas teie mõtted mu rikka isa mõtetest kardinaalselt kõrvale kalduvad. Rikas isa ütles: „Üks põhjusi, miks ainult vähesed rikkaks saavad, peitub seigas, et nad on ühes mõtteviisis kinni. Nad arvavad, et mõnest asjast saab mõelda või seda teha ainult ühtemoodi. Tavainvestor mõtleb: „Mängi kindla peale ja ära riski,” rikas investor peab aga samal ajal mõtlema ka sellele, kuidas parandada oskusi, et saaks suuremalt riskida.” Rikas isa nimetas seda mõtlemist mündi mõlema poolega arvestamiseks. Ta rääkis veel: „Rikka investori mõtlemine peab olema paindlikum kui tavainvestori oma. Näiteks turvalisusele peavad mõtlema nii rikas kui ka tavainvestor mõlemad, aga rikas investor peab mõtlema ka sellele, kuidas rohkem riskida. Tavainvestor mõtleb võlgade vähendamisele, rikas investor seevastu mõtleb võlgade suurendamise võimalustele. Tavainvestor elab turu kokkukukkumise hirmus, rikas investor aga ootab turu kokkukukkumist. See võib tavainvestorile vasturääkivusena tunduda, kuid just see vasturääkivus teebki rikkast investorist rikka.”
Lugedes käesolevat raamatut, teadvustage endale tava- ja rikaste investorite mõtlemise vastuolusid. Nagu rikas isa ütles: „Rikas investor on äärmiselt teadlik sellest, et igal mündil on kaks poolt. Tavainvestor näeb ainult üht poolt. Aga just see pool, mida tavainvestor ei näe, hoiabki tavainvestorit tavalisena ja rikast investorit rikkana.” Raamatu teine osa räägibki mündi teisest poolest.
Kas tahate olla rohkem kui tavainvestor?
Käesolev raamat on enam kui lihtsalt raamat investeerimisest, kuumadest vihjetest ja maagilistest valemitest. Selle üks põhieesmärke on anda teile võimalus omandada teistsugune nägemus investeerimisest. Teos algab minu naasmisega Vietnamist 1973. aastal ja sellest, kuidas ma hakkasin ennast ette valmistama investeerima rikka investorina. 1973. a hakkas rikas isa mulle õpetama, kuidas omandada samasugust finantsvõimu nagu temal – võimu, millest sain esimest korda teadlikuks 12-aastaselt. Seistes 40 aastat tagasi liivarannal rikka isa värskeima investeeringu ees, mõistsin, et mis investeerimisse puutus, siis peitus mu rikka isa ja vaese isa erinevus märksa sügavamal kui lihtsalt investeerimise jaoks olemas oleva raha hulgas. Erinevus seisneb ennekõike inimese kirglikus soovis olla tunduvalt rohkem kui lihtsalt tavaline investor. Kui teil on selline soov, siis jätkake lugemist.
TASUTA!
Tänutäheks teie aktiivse osalemise eest meie finantskoolituses on Robert koostanud spetsiaalse audioloengu. „Mu rikas isa ütles, et üks kõige tähtsamaid investorioskusi, mida on võimalik õppida, on see, kuidas saada rikkaks, kui turg langeb. Kuidas säilitada rahu, jääda turule ja teenida palju raha, kui kõik ülejäänud on paanikas ja müüvad?”
Selle audioloengu saamiseks on teil tarvis ainult külastada meie veebilehte aadressil www.richdadbook3.com ja see on tasuta teie.
Aitäh, ja edu!
Esimene etapp
Kas oled vaimselt valmis investoriks saama?
Esimene investori kontroll: kontroll iseenda üle
1. peatükk
Millesse ma investeerima peaksin?
1973. a naasin teenistuskorralt Vietnamis. Olin õnnelik, et mind määrati kodu lähedale baasi Hawaiil, mitte idarannikule. Seadnud ennast merejalaväe lennukorpuses sisse, helistasin oma sõbrale Mike’ile ja me leppisime kokku aja, et lõunastada koos tema isaga – mehega, keda kutsun oma rikkaks isaks. Mike tahtis kangesti näidata mulle oma vastsündinud last ja uut kodu, seega leppisime kokku lõunasöögi tema juures järgmisel laupäeval. Kui Mike’i limusiin mulle igava halli baasi poissmeestest ohvitseride elamu juurde järele tuli, hakkasin aru saama, kui palju oli muutunud pärast 1965. aastat, mil lõpetasime koos keskkooli.
„Tere tulemast koju!” tervitas Mike, kui astusin ta marmorpõrandatega kauni kodu fuajeesse. Mike’i näol säras lai naeratus, tal oli 7-kuune poeg süles. „Tore, et sa ikka ühes tükis tagasi tulid.”
„Seda küll,” vastasin, piieldes üle Mike’i õla sätendavat sinist Vaikset ookeani, mis uhtus majaesist liivaranda. Maja oli uhke. See oli ühekorruseline troopiline häärber, milles olid ühendatud nii uue kui ka vana Hawaii graatsia ja sarm. Kodu ehtisid imekaunid pärsia vaibad, kõrged sügavrohelised potitaimed ning suur bassein, mis piirnes kolmest küljest maja ja neljandast ookeaniga. Kõik oli väga avatud ja õhurikas – saare hunnitu elustiili filigraanne näidis. See vastas täpipealt minu ettekujutusele luksuslikust elust Hawaiil.
„See on mu poeg James,” ütles Mike.
„Ahah,” kohmasin jahmunult. Mu suu oli vist ammuli vajunud, sest olin ta kodu rabavast ilust transis. „Väga armas laps,” vastasin, nagu tavaliselt ikka beebit vaadates kombeks. Lehvitades ja tehes nägusid mind tühja pilguga silmitsevale beebile, olin ikka veel šokis sellest, kui palju oli kaheksa aastaga muutunud. Mina elasin sõjaväebaasi vanades barakkides, jagades tuba veel kolme lohaka õllelembese noore piloodiga, Mike’il oli aga oma mitme miljoni dollarine kinnisvaraomand, naine ja väike beebi.
„Astu edasi,” kutsus Mike. „Isa ja Connie ootavad meid terrassil.”
Lõunasöök oli suurejooneline ja selle serveeris nende täiskohaga teenijanna. Istusin seal, nautides toitu, vaadet ja seltskonda, mõeldes oma kolmele toakaaslasele, kes tõenäoliselt lõunatasid parajasti ohvitseride söögisaalis. Kuna oli laupäev, oli menüüs ilmselt suur rikkalik võileib ja kausitäis suppi.
Pärast viisakusavaldusi ja vahepal juhtunud sündmustest rääkimist ütles rikas isa: „Nagu sa näed, on Mike’il õnnestunud oma firma tulusid hiilgavalt investeerida. Oleme viimase kahe aastaga rohkem raha teeninud kui mina esimese kahekümnega. Ütluses „Esimese miljoni teenimine on kõige raskem” on oma tõetera sees.”
„Nii et äri on hästi läinud?” küsisin, ärgitades neid paljastama, kuidas nende jõukus radikaalselt kasvanud oli.
„Äri läheb suurepäraselt,” kostis rikas isa. „Need uued 747 lennukid toovad tervest maailmast nii palju turiste Hawaiile, et äri peab paratamatult kasvama. Kuid tõeline edu tuleb meie investeeringutest, mitte ärist. Ja investeeringute eest vastutab Mike.”
„Soovin õnne,” ütlesin Mike’ile. „Hästi tehtud.”
„Aitäh,” tänas Mike. „Aga ma ei saa kogu au endale võtta. Isa investeerimisvalemist on tõeliselt suur abi. Ma teen lihtsalt täpselt seda, mida ta meile kõik need aastad ettevõtluse ja investeerimise kohta õpetas.”
„See tasub ennast ilmselgelt ära,” tõdesin. „Ma ei suuda uskuda, et sa elad siin, linna jõukaimas piirkonnas. Kas mäletad seda, kui olime vaesed poisipõnnid, kes jooksid majade vahel, üritades randa pääseda?”
Mike puhkes naerma. „Muidugi mäletan. Ja ma mäletan, kuidas kõik rikkad tigedad vanamehed meid taga ajasid. Nüüd olen