ja kolmas praktilistele rakendustele. Õpikus on infoteaduse põhiteemad esitatud siiski valikuliselt ja lühidalt, sest raamatu maht ei võimalda käsitleda kõiki teemavaldkondi süvitsi. Igast käsitletavast valdkonnast saaks kirjutada mahuka teoreetilisi seisukohti ja parimat praktikat sisaldava õpiku.
Käesolevas õpikus on olulisematest teemadest antud lühiülevaade ning iga peatüki lõpus viidatud allikatele, mis käsitlevad valdkonda põhjalikumalt. Eestikeelseid käsitlusi on nende seas kahjuks vähe. Sellistes teemavaldkondades, milles on palju häid ingliskeelseid teoseid (nt info organiseerimine ja infootsing, infokäitumine või infotehnoloogia rakendamine, infojuhtimine ja infohaldus) oleme piirdunud vaid ülevaate ja olulisemate viidetega. Õpikus ei anta ka detailset selgitust infosüsteemidest, metaandmete formaatidest ja tehnoloogiatest, mis muutuvad väga kiiresti ja mille kohta võib veebist hõlpsalt informatsiooni leida.
Oleme teadlikud sellest, et raamatu vormis informatsioon vananeb väga kiiresti. Hoolimata infoteaduse ja – tehnoloogia järjest esilekerkivatest uutest arengusuundadest on selleski teadusvaldkonnas palju alustõdesid, mis nii kiiresti ei muutu. Õpikus oleme rõhu pannud põhimõistete, mõisteraamistike, põhiprintsiipide ja – mudelite käsitlemisele, mis nii kiiresti ei vanane. Oleme veendunud, et hea arusaamine teooriatest ja mõistetest on pikas perspektiivis kasulikum kui konkreetsete süsteemide, teenuste ja tehnoloogiate spetsiifiliste joonte teadmine. Tähelepanu on pööratud ka infoteaduse ajaloolisele dimensioonile, sest usume, et infoteaduse mõistmiseks on oluline teada distsipliini ja selle koostisosade arenemist ning mõista, miks mõni komponent on just selline, nagu see on.
Käesolevas õpikus kasutatakse paralleelselt termineid „infoteadus“ ja „infoteadused“. Kuna suhe infoteaduse, raamatukoguteaduse ja bibliograafia vahel on erialaringkondades palju arutelusid tekitanud ning puudub ka ühtne arusaam, millised on infoteaduse seosed infojuhtimise, teadmusjuhtimise ning dokumendi- ja arhiiviteadusega, siis otsustasid õpiku autorid kasutada õpiku pealkirjas „infoteaduse“ mitmuslikku vormi, sest õpikus käsitletakse mitut eespool nimetatud valdkonda. Ka infoteaduse uurijad (nt David Bawden ja Lyn Robinson, Diane Sonnenwald, Tom D. Wilson) on eelistanud oma äsjastes publikatsioonides kasutada infoteaduse mitmuslikku vormi, sest infoteadus on tihedalt seotud teiste informatsiooni uurivate teadusvaldkondadega. Õpiku peatükkides ja alapeatükkides kasutatakse termineid „infoteadus“ ja „infoteadused“ lähtuvalt sellest, kuidas viidatud autorid on neid oma töödes kasutanud.
Õpik koosneb kolmest osast, mis on jaotatud peatükkideks. Esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia. Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ning tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi. Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ja erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele. Iga peatüki algul on sissejuhatus koos põhiküsimustega, millele püütakse konkreetses peatükis vastused leida. Peatükkide lõppu on lisatud lühike kokkuvõte ja aruteluküsimused. Meie käsitlus põhineb ulatuslikul erialakirjanduse analüüsil, kuid nagu õpikute puhul tavaks, ei sisalda see üldjuhul täpseid tekstisiseseid viiteid koos leheküljenumbriga (välja arvatud konkreetsed mudelid ja joonised). Kasutatud kirjanduse loetelu koos tekstis antud edasise lugemise soovitustega aitavad käesolevat õpikut täiendada. Käsitletava teemaga parema seotuse huvides on kirjandus lisatud iga peatüki lõppu, erandiks on II osa viies peatükk, kus kasutatud kirjandus on lisatud iga alapeatüki lõppu, sest infoteaduse nüüdisaegsete uurimisvaldkondade käsitlustest saab sel viisil kompaktsema ülevaate. Autorid loodavad, et õpik loob üldise arusaama infoteadustest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus. Loodame, et õpikus esitatud terminid aitavad kaasa ka eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele.
Õpiku autoriteks on kaheksa Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduste akadeemilise suuna õppejõudu. Raamatu autorite vahel jagunes töö järgmiselt:
● eessõna, I osa, II osa peatükid 2.1, 2.2, 2.3 ja alapeatükid 2.5.1, 2.5.2, 2.5.3 ning III osa peatükid 3.5 ja 3.6 ning alapeatüki 3.4.2 kirjutas Sirje Virkus;
● II osa peatüki 2.4 ja alapeatükid 2.5.4, 2.5.6 ja 2.5.9 ning III osa peatüki 3.3 ja alapeatükid 3.2.4, 3.2.5 Aira Lepik;
● II osa alapeatüki 2.5.5 ning III osa alapeatükid 3.1.3, 3.1.6 Tiiu Reimo;
● II osa alapeatüki 2.5.7 ja III osa alapeatüki 3.1.5 Silvi Metsar;
● II osa alapeatüki 2.5.8 Raivo Ruusalepp;
● III osa alapeatükid 3.1.1, 3.1.2, 3.1.4, 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, 3.4.1, 3.4.3 Elviine Uverskaja;
● III osa alapeatüki 3.1.4 Aile Möldre;
● III osa alapeatüki 3.4.4 Merle Laurits.
Õpik on mõeldud eeskätt infoteaduse valdkonna üliõpilastele, kuid seda saavad kasutada ka infospetsialistid, raamatukogutöötajad, infotehnoloogid ja kõik need, kes on huvitatud infoteaduse teooriast ja praktikast. Samuti sobib õpik üliõpilastele, kes alustavad õpinguid infoteaduse magistriõppes või doktoriõppes, kuid ei oma bakalaureuse- või magistrikraadi infoteaduses, ning praktikutele, kes täiendavad oma teadmisi kutse-, täiendus- või ümberõppes. Peale üliõpilaste on õpik eeldatavasti kasulik lugemismaterjal kõigile infoteaduse, infokorralduse, info- ja teadmusjuhtimise huvilistele.
Autorid on tänulikud kõigile neile, kes on teinud infoteaduse õpiku ilmumise võimalikuks: riiklikule kõrgkooliõpikute programmile rahalise toe ja sihtasutusele Archimedes korraldusliku poole eest. Oleme tänulikud Tallinna Ülikooli infoteaduse eriala üliõpilastele, eelkõige 2015/2016. õppeaasta bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele, kes kommenteerisid õpiku käsikirja peatükke ning tegid terve rea kasulikke märkusi. Tänusõnad kuuluvad ka õpiku retsensentidele Janne Andresoole ja Krista Lepikule, kes andsid kasulikke nõuandeid ja näpunäiteid käsikirja viimistlemiseks.
Õpiku autorid tänavad kõiki uurijaid, kes andsid loa oma mudelite ja jooniste tõlkimiseks ning käesolevas õpikus avaldamiseks. Meie tänusõnad kuuluvad Chun Wei Choole, Brenda Dervinile, Mark W. Enroyle, Peter Ingwersenile, Carol C. Kuhlthaule, Fred Nickolsile, Christian Schlöglile ja Tom D. Wilsonile.
LÜHENDITE LOETELU
I OSA
PÕHIMÕISTED 1
Esimeses osas selgitame lühidalt infoteaduse põhimõisteid, mida õpikus põhjalikumalt on käsitletud. Lisaks püüame määratleda põhimõistete omavahelisi seoseid. Mõistete olemuse selgitamine ei ole vaid akadeemiline harjutus, sellel on oluline mõju kogu erialasele praktikale. Viide alapeatükki jagatult avame järgmised terminid: andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, infovajadus, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine ning teadmusringlus. Kirjeldame ka infoühiskonna, teadmistepõhise ühiskonna ehk teadmusühiskonna, infopoliitika ja infostrateegia mõistet.
1.1. Andmed, informatsioon, teadmised
Andmed, informatsioon, teadmised ja teadmus on infoteaduse põhimõisted. Paraku teeb nende defineerimise keerukaks asjaolu, et nende olemust on mitmeti avatud ja neil on palju tähendusi.
Teadlased on koostanud teadmiste või informatsiooni tüpoloogiaid ja näevad neid mõisteid lülina järgmises hierarhias:
● andmed (Data)
● informatsioon