võttes vastutuse tuhandete võõraste tervendamise eest ja kurnates iga päev ennast füüsiliselt ja vaimselt. Ja nüüd ütled sa mulle, et ma ei saa kaitsta isegi oma perekonda?
Ei, pagan võtaks!“ hüüan ma, kui jäised lained püüavad mind neelata. „Kui sa tahad, Vaim, et ma niimoodi lõpetaksingi, siis olgu nii. Ma kas saan oma koera tagasi või lähen koos temaga põhja.“
Möödub väga pikk hetk. Kange ja kurnatud, mõistan, et olen liiga kaugele läinud. Veel mõni hetk ilma abita, ja ma järgnen oma koerale Augustile sügavikku.
Pööran pea kalda poole viimaseks pilguks tütarlapsele, kellega koos kavatsesin veeta ülejäänud osa oma elust.
Vaim ütleb: „Sa pead ujuma veel kakskümmend jalga.“
Šokeerituna hüüan: „Kuidas?“
Oma suureks üllatuseks tunnen uut energiat. Jätkan ujumist. Mõttes karjun Vaimu peale edasi, et väärin ellujäämist koos oma koeraga. Muidu sureme mõlemad.
Vaim ütleb: „Viin sind su koerani. Vastutasuks pead minule pühenduma. Me läheme läbi elu nii, nagu oli kavatsetud. Sa pead omaks võtma, et Jumala püha väe läbi oled sa määratud tegema seda tööd oma elu lõpuni.“
„Olgu nii!“ hüüan. „Oleme rääkinud. Lase mul leida August ja ma töötan sinu heaks iialgi enam kaeblemata.“
Ujun veel kakskümmend jalga. Vaim ütleb: „Hoia hinge kinni ja sukeldu kaheksa jalga, siis ava silmad.“
Hoian hinge kinni ja mu keha läbib jõusööst. Äkki tunnen jälle oma jalgu.
Sukeldun ja ujun vee all oma tunde järgi kaheksa jalga, avan silmad – ja näen inglit.
Ma pole kunagi varem ingliga kohtunud. Näen kedagi, kes näib olevat naine, kellel pole vee all hingamisega raskusi, tema silmadest kiirgab valgust ja ta seljast kasvavad välja suured, kaunid valgusetiivad. Pole kahtlust, et see on jumalik olend.
Ja tema kätel on August, ümbritsetud kauni, rahuliku valgusega. Hetkeks tundub mulle, et aeg jääb seisma. Minu nägemine on vee all üllatavalt selge ja mul pole hirmu ega raskust hinge kinnihoidmisega.
Haaran oma koera kaelarihmast. Ja siis lükkab miski mind koos temaga üles.
Me mõlemad jõuame veepinnale.
Laht on endiselt jääkülm ja hoovus püüab endiselt raevukalt meid maast ja elust eemale kiskuda. Tuul puhub tugevalt.
Kui ma jälle silmad avan, näen hetkeks Vaimu vee peal seismas. See on ainus kord näha Vaimu pärast esimest päeva, mil ta ennast ilmutas, kui olin nelja-aastane.
„Meil ei ole palju aega,“ ütleb ta. „Ingel on lahkumas.“
Just siis, kui ma järjekordselt taipan, et kõik võib olla lõppenud, laeb mu keha veel üks jõusööst. Kui hakkan läbi külma vee tagasi ujuma – hoides Augustit, kes näib elutuna – tundub mulle, otsekui tõmmataks mind läbi viiekümnejalase vahemaa ohutusse.
Minu koer ja ma ise jõuame tagasi kaldale – mu tüdruksõbra juurde, kes nutab kergendusest.
Kui ma enda ja oma koera kivisegusele liivale lohistan, nutan ahastusest – mitte sellepärast, et olen alajahtumise esimeses staadiumis, vaid kartusest, et mu koer on surnud. Suudan mõelda üksnes: Lase tal olla elus.
Koer avab silmad, ahmib õhku ja elustub. Pilvede tagant ilmub päike ning valguseviirg sööstab üle vee ja paistab mu koera Augusti peale. Vaatan valgust ja lausun: „Tänan sind, Vaim.“
Ja taipan: sestpeale, kui Vaim mu ellu sisenes, on see esimene kord, mil ma teda üldse millegi eest tänanud olen. Lahingud, mida olen nelja-aastasest peale Kõigekõrgema Vaimuga pidanud, peavad lõppema. Aeg on tunnustada kaarte, mis on mulle kätte jagatud.
Isegi enne seda pöördepunkti olid hädasolevad inimesed hulgakaupa minu juurde tulnud.
Olles sõna andnud, pühendun nüüd täielikult nende aitamisele, ilma piiranguteta ja kogu eluks.
Ma ei pea teesklema, et mulle kingitud võimed on probleemivaba õnnistus. Siiski jätan kaeblemise ja tunnistan lõplikult, kes ma olen.
Just siis võtan Meditsiinimeediumi rolli tõeliselt omaks.
Protsess
Oma kutsumusele pühendudes sean sisse tavad selle teostamiseks nii tõhusalt kui võimalik.
Selleks, et inimest lugeda, pole mul vaja temaga ühes ruumis olla, sellepärast korraldan kõnelused klientidega telefoni teel. See võimaldab mul aidata keda tahes maailmas, sõltumata asukohast, ja vähendab aega klientide vahetumise vahel. Olen sel viisil aidanud kümneid tuhandeid inimesi.
Kui ma skaneerin, tekitab Vaim väga heleda valge valguse, mis võimaldab mul kliendi sisemusse vaadata. Kuigi oluline selle saavutamiseks, mida ma meditsiinimeediumina vajan, tekitab see omamoodi „lumepimeduse“, mis halvendab mu nägemist reaalses maailmas, ja see mõju kuhjub päeva jooksul. Kui olen töö lõpetanud, kulub mul normaalse nägemise taastumiseks kolmkümmend kuni kuuskümmend minutit.
(Kõrvalmärkusena, võtan alati abilise kaasa, kui lähen kuhugi, kus on palju inimesi ja hääli, sest tavaliselt kaotan „automaatse“ skaneerimise tõttu suure osa nägemisest. Näiteks, kui pean kuhugi lendama, skaneerin tahtmatult iga inimest lennukis. Selleks ajaks, kui me maandume, olen täiesti pime, mistõttu on mul vaja abilist, kes mind mõju kadumiseni juhib.)
Kliendi seisundi põhjalik ja igakülgne skaneerimine võtab aega vaid umbes kolm minutit. Kuid mul kulub kümme kuni kolmkümmend minutit avastatu selgitamiseks ja tervenemise soovitusteks, eriti uute klientide puhul.
Vahel pean kulutama aega kliendi toetamiseks või „taastamiseks“. Seda seetõttu, et tegelen enamaga kui lihtsalt inimeste füüsilised haigused.
Hing, süda ja vaim
Kui ma lugemist teostan, lähen inimese füüsilisest tervisest sügavamale. Vaatan läbi ka kliendi hinge, südame ja vaimu. Need on olemuse kolm täiesti erinevat komponenti, mis kuuluvad alati kokku.
Esimene komponent on hing. See on inimese teadvus või see, mida mõned nimetavad „kummituseks masinas“. Teie hing elab ajus, kus ta salvestab teie mälestusi ja kogemusi. Kui te sellest surelikust ilmast lahkute, võtab hing edasi liikudes need mälestused kaasa. Isegi kui kellelgi on ajuvigastus või ajuhaigus, mis takistab teda mõningaid asju mäletamast, võtab hing kõik mälestused kaasa, kui see inimene sureb.
Hing salvestab ka teie lootuse ja usu, mis mõlemad aitavad teid õigel teel hoida.
Ideaalis peaks teil olema täiesti terviklik hing. Kuid eluraskustes võib hing mõraneda või isegi endast tükke kaotada. Seda põhjustavad dramaatilised sündmused, nagu lähedase surm, armastatu reetlikkus või iseenda reeturlikkus.
Kui ma klienti skaneerin, siis mõrad tema hinges meenutavad mulle mõrasid kirikuaknas. Saan öelda, kus need mõrad on, sest valgus tungib neist läbi.
Puuduvate tükkidega hing sarnaneb majaga, milles peaksid õhtul kõik tuled põlema… kuid mõni ruum selles on pime.
Hingekahjustus võib põhjustada energia kadumist, isegi elujõu kaotust. Just sellepärast on tähtis sellest teadlik olla. Vahel ei ole kliendil füüsilist probleemi – pigem on see hingevaev.
Kahjustatud hingega inimene on haavatav. Kui te kunagi kuulete sõpra ütlevat: „Ma ei ole uueks suhteks valmis, mul on veel lahkuminekust valus“, siis tunnistab ta, et tema hing on kahjustatud ja vajab aega paranemiseks, enne kui ta uuesti riskida söandab.
Sama joont jätkates, kui te kunagi näete kedagi näljasena taotlemas hingeõpetust mis tahes vormis – religiooni, vaimsete gurude, eneseabiraamatute, meditatsioonilaagrite näol – siis võib see tulla sellest, et inimese hing on kahjustatud ja ta otsib intuitiivselt viise, et muuta see taas terveks ja täielikuks. See on oluline ülesanne igaühe jaoks meist – kui teie aeg otsa saab, peab teie hing olema piisavalt